Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS §-de 415 ja 420 alusel

2-10-10922

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ K. ja A. T. 12. detsembril 2006.a. ja 28. detsembril 2006.a. laenulepingud nr 6361212146 ja nr 6361228143, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu vastavalt 25000 krooni ja 5000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga vastavalt 12. juuni 2008.a. ja 28. juuni 2008.a., intressimääraga 30% aastas. Laenulepingute p.3.5. kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma igakuuliste osamaksetena vastavalt iga kuu 12.kuupäevaks 2014 krooni ja 28.kuupäevaks 403 krooni. Kostja ei suutnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Laenulepingust nr 6361212146 tasus kostja vaid ühe makse ja laenulepingut nr 6361228143 ei asunudki kostja täitma, s.t ta ei teinud mitte ühtegi makset. Hageja on saatnud kostjale mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimane 26.02.2007.a., kuid kostja nendele ei reageerinud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis seaduses lubatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud laenult viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Seisuga 05.03.2010.a. on viivis mõlema lepingu järgi kokku 5507 krooni (4545 + 962). Hageja on kostjaga sõlminud veel ühe krediidilepingu- 25. septembril 2006.a. järelmaksuga müügilepingu nr 2360925056 alusel müüs hageja kostjale DVD mängija Samsung hinnaga 1482 krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol, jooksva kuu 25. kuupäevaks 114 krooni. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga on tasumata osamaksed alates 25.01.2007.a. kuni lepingu lõpuni 25.09.2007.a. Kokku on tasumata osamaksete summa 1026 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid võlgnevuse meeldetuletusi, viimane 28.02.2007.a. Meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Lepingu üldtingimuste p. 5.3. kohaselt lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Hagi esitamise päeva seisuga oli viivisemäär tulenevalt VÕS RakS §-st 14 ja VÕS §-st 94 lg 1 ja §-st 113 lg 1 8% aastas e. 0,022% päevas. Seisuga 05.märts 2010.a. on arvestatud viivist 229 krooni.

2 (4)

2-10-10922 Kokku on hageja nõue kostjaga sõlmitud kolmest krediidilepingust tulenevalt 05.03.2010.a. seisuga 48 248 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 28611 krooni, intressivõlg 12875 krooni, tasumata kauba võlgnevus 1026 krooni ja viivis 5736 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 6; 113 lg 1 ja 208 lg 1 taotleb hageja kostjalt kokku 48248 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 30.märtsil 2010.a. toimetatud kostja elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud A. T. T. T. .26). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.5). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.7-21) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 48 248 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 28611 krooni, intressivõlg 12875 krooni, tasumata kauba võlgnevus 1026 krooni ja viivis 5736 krooni. 3 (4)

2-10-10922 Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv –6000 krooni (maksekorraldus tl.3), peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.