Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ Orientor hagi AS EEK-Trade vastu 21 394,31 euro (334 748,20 krooni) väljamõistmiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2011, Tallinn
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
18 512,01 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Orientor apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18.01.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Orientor (registrikood 10217108, asukoht Veerenni 29/2, Tallinn 10135), seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnu Soodla, lepinguline esindaja Aarne Akerberg
Pärnu Maakohtu 17.05.2010 otsus
Kostja AS EEK-Trade (registrikood 10052541, asukoht Savi 12, Pärnu 80010) seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Okas, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Priit Vainomäe (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX
XX, XXXX, XXXXXXXX XXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 17.05.2010 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Menetluskulude jaotus Jätta esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskuludest 87% OÜ Orientor ja 13% AS EEK-Trade kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Orientor ja AS EEK-Trade sõlmisid 24.04.2007 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt köögimööbli koos paigaldusega. Mööbli paigaldustööde käigus juunis 2007 puuriti küttetorusse kaks auku, mille tagajärjel küttetoru lekkis. Leke avastati 05.09.2007. Väljajooksnud vee tagajärjel said kahjustada korterid nr 171, 159 ja 147.
2.Hagejale kuulub korter nr 171, milles sai kahjustada põrand. Põranda remondiks esitas kalkulatsiooni Reinbow Ehitus OÜ, mille kohaselt põranda remondi käibemaksuta maksumus on kokku 94 150 krooni. See summa on käsitletav kahjuna, kuna tuleb taastada endine olukord.
3.Korteri nr 159 omanik Aivo Sauna esitas hagejale nõudekirja, milles nõudis hagejalt lekke tõttu tekkinud kahju hüvitamist summas 45 092,20 krooni. Aivo Sauna esitas kahju tõendavad dokumendid ning vältimaks võimalikke kohtukulusid, hüvitas hageja Aivo Saunale kahju vabatahtlikult 02.04.2008. Arvestades ka makse teostamiseks pangale makstud teenustasu 6 krooni, tekkis hagejal kahju 45 098,20 krooni.
4.Seoses hageja korteril tekkinud kahjuga ja hageja poolt korteri nr 159 omanikule hüvitatud kahjuga tekkis hagejal otsene kahju kokku 139 248,20 krooni. Hageja esitas kostjale 19.09.2008 kahju nõude, milles nõudis kostjalt 139 248,20 krooni tasumist ning hoiatas, et vabatahtliku mittetasumise korral pöördub hageja kohtusse ning nõuab ka kahju, mis tekib seoses sellega, et hageja ei saa korterit kasutada (saamata jäänud üüritulu). Kuna kostja keeldus 19.09.2008 esitatud kahju nõuet täitmast, saatis hageja kostjale 19.11.2008 täiendava kahju nõude, nõudes saamata jäänud tulu summas 172 500 krooni hüvitamist. Viimatinimetatud nõudele kostja ei vastanud.
5.Lepingu punkti 2.2 kohaselt pidi kostja teatama hagejale valmidusest mööbel üle anda pärast paigaldust ja paigaldusel tekkinud prahi koristamist. Lepingu punkti 2.3 kohaselt oli mööbli üleandmise tähtaeg 12 nädalat arvates 50% ettemaksu laekumisest kostja arvele. Ettemaks laekus kostja arvele 27.04.2007, seega oleks kostja pidanud mööbli hagejale üle andma 20.07.2007. Tegelikult teatas kostja, et mööbel on paigaldatud, alles 16.07.2008 kirjaga "Tellimuse L31309 täitmine". Kostja viivitas mööbli üleandmisega ligemale üks aasta.
6.Kostja poolt mööbli üleandmisega viivitamise ning hageja korteri rikkumise tõttu ei ole võimalik hagejal korterit üürile anda, mille tõttu jääb hagejal saamata üüritulu, mis on käsitletav hagejal tekkinud kahjuna. Saamata jäänud üüritulu nõue algab arvates augustist 2007 ja lõpeb ajal, mil kostja hüvitab otsese kahju (pärast seda on võimalik korteri remont
2(8)
ja üürileandmine). Saamata jäänud üüritulu suuruseks on 11 500 krooni kuus. 19.11.2008 täiendavas kahju nõudes nõudis hageja üüritulu ajavahemiku august 2007 kuni oktoober 2008 eest kokku 172 500 krooni. Kuna vahepeal on möödunud ka november ja detsember 2008, siis on saamata üüritulu kokku 195 500 krooni.
7.27.01.2009 esitatud hagis palub hageja kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist summas 334 748,20 krooni. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. Paigaldustööde käigus ei puuritud küttetorudesse auke. Mööbli üleandmis-vastuvõtmisakt on allkirjastatud 30.06.2007 ning seal on märgitud, et pooled ei oma pretensioone paigaldusele. Märkuste ja soovituste lahter on tühi, mis näitab, et hageja jäi paigaldustöödega rahule ja paigaldustööde käigus ei tekkinud ühtki ebameeldivat intsidenti.
9.VÕS § 138 lg 2 sätestab, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et pole kahju tekitamises süüdi. Rohkem kui kaks kuud hiljem tekib korteri remondi käigus küttetoru leke. Hageja väide nagu oleks kostja oma süüd tunnistanud mööblidetailide väljavahetamisega, on tõendamata. Hea usu ja mõislikkuse põhimõttest lähtudes oleks hageja pidanud kasutusele võtma meetmed kahju vähendamiseks ja koheselt teavitama ka väidetavat kahju tekitajat. Aktis, mis on koostud 06.09.2007 ning allkirjastatud Kristel Soodla ning Kristi Põldma poolt, on kirjas, et korteris 171 puuriti auk küttetorusse remondi käigus. Kostja paigaldas hageja korterisse mööblit, kuid ei ole seal kunagi teostanud remonti.
10.Alusetu on ka hageja saamata jäänud üüritulu nõue. Müügilepingu punkt 1.3.1. järgi pidi ostja maksma 30% lepingu sõlmimisel. 27.04.2007 on hageja tasunud kostjale põhisummast, s.o. 92 812 kroonist 27 843,60 krooni (30% lepingu sõlmimisel) ning alles 22.06.2007 on tasutud täiendav 35 745 .23 krooni, mis katab p 2.3 nõutud 50%. Mööbli üleandmis-vastuvõtmisakt on koostatud 30.06.2007. Lepingu järgi oli paigaldustöödeks aega 12 nädalat pärast 50% ettemaksu laekumist. Seega on kostja oma kohustuse kohaselt täitnud ja hageja nõue saamatajäänud tulu suhtes on selgelt pahatahtlik ja eksitav. 22.05.2008 (peaaegu aasta pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist) on hagejal kostjale põhilepingu järgi tasumata veel 29 223,17 krooni pluss lisatellimuse 29.06.2007 järgi täiendavalt 10 000 krooni. Kolmanda isiku seisukoht
11.Priit Vainomäe paigaldas köögimööbli aadressil Tartu mnt 84a-171. Töö teostamise käigus ei olnud mingeid komplikatsioone. Vastuvõtmisakt allkirjastati märkusteta. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt EEK-Trade välja 45 098,20 krooni OÜ Orientor kasuks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
13.Kohus tuvastas, et hagejal tekkis kahju kostja tegevuse tulemusena. Otseseks tõendiks on foto (tl.92), millelt on näha mööbli kinnituseks lakke puuritud kuus auku, millest kaks on sattunud küttetorusse. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus teiste kogutud tõenditega.
14.Maksekorraldusega on tõendatud, et hageja tasus kolmandale isikule seoses tekkinud kahjuga 45 098,20 krooni. Nimetaud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 128 lg 1 ja § 132 alusel.
3(8)
15.Hageja poolt on tõendamata põranda remondiga saadud kahju summas 94 150 krooni. Oma kahju suurust tõendab hageja remondifirma hinnapakkumisega. Tegelikult sellist kahju hageja tema poolt esitatud tõendite kohaselt pole kandnud. Sellest tulenevalt võib põranda remont minna maksma rohkem või vähem olenevalt töö tegijast ja materjalidest. Seega nimetatud nõuet ei saa rahuldada, kuna pole teada kahju tegelik ulatus.
16.Hageja ei ole tõendanud nõuet saamata jäänud üüritulu osas summas 195 000 krooni. Esitatud kinnisvaraettevõtte hinnang tõendab, milline oleks võinud olla üürihind, mitte tegeliku kahju ulatust ega saamata jäänud tulu suurust. Pole viidet konkreetsele üürnikule, üürilepingule või selle projektile või muule sellisele, mis iseloomustaks hageja tegelikku tahet. Pole välistatud, et hageja (täpsemalt tema seaduslik esindaja) soovis eluruumi, kus kahju tekkis, ise kasutada ja üldsegi mitte välja üürida. Eeltoodut iseloomustab veel asjaolu, et tunnistaja K. S., kes on Nõmme huvikeskuse treener ja hageja seadusliku esindaja abiaasa, tegeles isiklikult köögimööbli paigaldamisega. Apellatsioonkaebus
17.OÜ Orientor palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja nõudis 94 150 krooni, mis kulub kostja poolt rikutud põranda remondiks. VÕS § 132 lg 3 mõttes nõudis hageja põranda parandamise mõistlikke kulusid. Kohtu järeldus, et tegelikult hageja ei ole sellist kahju kandnud, ei põhine seadusel. Õigusnorm ei näe ette, et hageja peaks algul korteri põranda remontima ja oleks õigustatud üksnes pärast seda kostja vastu nõude esitama.
19.Kostja ega kolmas isik ei toonud välja asjaolusid, et saamata jäänud üüritulu suurus on tõendamata, pole viidet konkreetsele üürnikule, üürilepingule või selle projektile või muule sellisele, mis iseloomustaks hageja tegelikku tahet. Samuti ei esitanud kostja ega kolmas isik väidet, et võib-olla soovis hageja (või hageja seadusjärgne esindaja) eluruumi ise elama asuda, mitte seda välja üürida. Seega ei tohtinud kohus hagi osalist rahuldamata jätmist 195 000 krooni osas nimetatud asjaoludega põhjendada. Hageja on juriidiline isik, kes ei saa ise eluruumi elama asuda. Ainukeseks eluruumi kasutusviisiks juriidilise isiku puhul on selle üürile andmine, mida hageja kavatseski teha. Pole alust eeldada, et hageja kavatses eluruumi tasuta kasutusse anda. Hageja ei saanud pakkuda korterit üürile andmiseks või sõlmida üürilepingut olukorras, kus korter oli rikutud. Kostja ega kolmas isik ei esitanud saamata jäänud üüritulu arvestusele mitte ühtki vastuväidet ega ka mitte ühtki omapoolset tõendit, mis tõendaksid, et saamata jäänud üüritulu oleks väiksem või et üüritulu poleks üldse olnud võimalik saada.
20.Eeltoodust on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 3 ja 4. Kõiki eespool esiletoodud asjaolusid kohtuistungil ei arutatud ja seetõttu ei olnud menetlusosalistel võimalust nende kohta arvamust avaldada ega hagejal neid tunnistaja ütlustega ümber lükata. Kui hageja esitab väite, kuidas peaks tõendit tõlgendama ja kostja või kolmas isik vastavat tõendit või tõlgendust ei vaidlusta, siis ei saa kohus vastavat tõendit hagejast erinevalt tõlgendada. Kohus on seotud poolte esitatud asjaolude ja tõenditega.
21.Maakohus tuvastas kahju tekkimise, kuid sattus raskustesse kahju täpse suuruse hindamisel. TsMS § 233 lg-st 1 tulenevalt pidanuks maakohus otsustama oma siseveendumise kohaselt vastavate kahjude suuruse kõiki asjaolusid arvesse võttes, mitte jätma vastavaid nõudeid täielikult rahuldamata.
4(8)
22.Maakohus jättis täielikult käsitlemata asjaolu, et kostja ja kolmas isik ei esitanud mitte ühtki vastuväidet kahju suuruse ja arvestuse kohta. Seega tuleb asuda seisukohale, et vastaspool on kahju suuruse kogusummas 334 748,20 krooni omaks võtnud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 231 lg 2 kohasel poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
23.Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, mille kohaselt kohus hindab kõiki tõendeid, ja TsMS § 442 lg 8, mille kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima, kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda põhjendama. Asjas on esitatud hulgaliselt tõendeid, maakohtu otsuse põhjenduse kohaselt on kohus hinnanud üksnes fotot (tl 92), maksekorraldust (tl 36), Reinbow Ehitus OÜ 01.10.2007 remondi kalkulatsiooni korterile Fahle majas (tl 13), Pindi Kinnisvara 20.10.2008 ekspertarvamust (tl 46 – 47) ja tunnistaja K. S. ütlusi. Ülejäänud tõendite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud.
24.Maakohus jättis võtmata seisukoha hageja poolt esitatud asjaolu suhtes, et kostja viivitas mööbli paigaldamisega. Samuti jättis maakohus analüüsimata põhjusliku seose kahju ja kostja tegude vahel – hageja korter kahjustus kostja poolt tekitatud uputuse tõttu, hagejal tekkis kahju hüvitamise kohustus korteri 159 omaniku ees kostja poolt tekitatud uputuse tõttu, hagejal jäi üüritulu saamata nii kostja poolt tekitatud uputuse läbi hageja korteri kahjustamise kui ka kostja poolt mööbli paigaldamisega viivitamise tõttu.
25.Mitte ühtki põhjendust ega viidet õigusnormile, mille alusel maakohus menetluskulud jaotas, ei ole välja toonud. Menetluskulude hageja kanda jätmisega rikkus maakohus TsMS §-i 163, mis käsitleb menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega polnud võimalik jätta menetluskulusid üksnes hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus täiendab otsust omapoolsete motiividega. Põhjendatud on apellatsioonkaebus menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohus jättis tõendamatuse tõttu rahuldamata hageja korteri põranda vahetamisest ja üüritulu saamata jäämisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, hageja ei ole tõendanud selliste kahju liikide tekkimist kostja tegevuse tulemusena. Maakohus ei ole jätnud kahju hüvitamise nõuet rahuldamata selle tõttu, et hageja ei ole veel põrandat remontinud ning seetõttu ei ole teada, kui palju remont tegelikult maksma läheb, vaid selle tõttu, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Õige on hageja seisukoht, et kahju tekib põranda kahjustamisel,
5(8)
mitte remontimisel. Kuid just põranda kahjustumist sellises ulatuses, mis nõuab kogu põranda väljavahetamist, ei ole hageja tõendanud. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks üksnes Reinbow Ehitus OÜ poolt väljastatud remondi kalkulatsiooni, mis iseenesest ei tõenda kahju olemasolu. Antud tõend annab vastuse küsimusele, kui palju maksab kogu korteri parketi vahetus, kui hageja telliks sellise töö Reinbow Ehitus OÜ-lt. Nimetatud tõendi alusel ei saa hinnata, kas ja kui palju põrand tegelikult märgumise tõttu kahjustada sai. Samuti ei saa selle tõendi alusel otsustada, kas põrand üldse vajas väljavahetamist ja kui suures ulatuses. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et sellise töö tellimine on vajalik. Ringkonnakohtu istungil seletas hageja esindaja, et käesoleval ajal on põrand korras.
29.Hagiavalduses palus hageja uputuse asjaolude kohta üle kuulata tunnistajad K. S. ja K. B.. K. S., kes on hageja seadusliku esindaja abikaasa, viibis korteris nii mööbli paigaldamise, uputuse avastamise ajal kui ka hiljem. Tunnistaja K. S. ütles 08.02.2010 kohtuistungil uputuse kohta järgmist: „Kui augustis hakkas kütteperiood, uputas vesi üle köögis põrandad ja köögimööbli ja köögitehnika. Vesi jooksis edasi alumise korruse korterisse. Seda uputust nägi esimesena minu abikaasa, köögimööbli paigaldajad nägid seda hiljem kui nad õnnetuse juhtumise järel kohale kutsuti. Paigaldajatest keegi ei tahtnud süüd enda peale võtta. Mööbel vahetati ümber EEK Trade poolt, tehnikat ei olnud vaja vahetada, seda ei vahetatud. Mööbli ümbervahetamine tehti tasuta. Mööbli vahetusega sai kiirelt valmis, 2008. aasta jooksul, aga põrandaga läks 2009. aastani.“ (tl 164). Tunnistaja K. B. ülekuulamisest hageja loobus. 24.03.2010 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja V. V., kes oli kostja töötaja, ja andis järgmisi ütlusi: „ Konkreetses korteris oli väike uputus, oli uputanud, mööbel oli üles paisunud niiskusega“ (tl 189), „korteris käisin kaks korda. Aasta pärast tehti korter korda, täpselt ei mäleta. Sõna otseses mõttes oli uputanud, mööbel oli saanud kahjustada, vesi oli ära tilkunud riiulitele ja suured loigud olid“ (tl 192). Samal istungil andis vande all seletuse kolmas isik Priit Vainomäe, kes paigaldas mööbli. Priit Vainomäe seletas: „Uputusest sain teada kui mind sinna viidi. V. V. võttis mind kaasa, et sina paigaldasid, et selles majas on probleem, see oli 5. või 6. september 2007. Vesi nirises mööda rippriiuli kinnitustoru alla. Rippriiuli olin paigaldanud mina, nii rippriiuli kui selle kinnitustoru. Vesi jooksis laest, paigaldamise käigus olin mina need augud betooni sisse puurinud“ (tl 189).
30.Seega nähtub tunnistajate ja kolmanda isiku ütlustest, et hagejale kuuluva korteri köögis oli uputus. Laest jooksis vesi köögimööblile ja põrandale ning läbi põranda alumisele korrusele. Milline oli põranda kahjustus, kas ja kui suures osas vajas see väljavahetamist, nendest ütlustest ei nähtu. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest ega muudest tõenditest, et hageja oleks kutsunud kostjat põranda kahjustusi vaatama või nõudnud kostjalt põranda asendamist või kahju hüvitamist. K. S. ütlustest nähtub, et vesi uputas ainult köögis põrandad, hageja nõuab aga kogu korteri parkettpõrandate väljavahetamist. Kui korteri põrandad said korda 2009. aastal, nagu K. S. väitis, oleks hageja saanud maakohtus oma nõuet täpsustada ning näidata, mis tegelikult tehti ja kui palju see maksma läks. Seda ei ole hageja aga vajalikuks pidanud.
31.Hageja väide, et ta nõudis kostjalt koos mööbli väljavahetamisega ka põranda väljavahetamist, on paljasõnaline väide, mida kostja eitab. Asja materjalist ei nähtu, et põranda kahjustuste osas oleks hageja kostja poole pöördunud varem kui septembris 2008, see on aasta peale uputuse toimumist. Toimikus on poolte vahel toimunud kirjavahetus mööbli osas, kuid põrandast ei räägi kumbki pool.
32.Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja põhjustatud uputuse tõttu ei olnud tal võimalik korterit nii pika perioodi vältel üürile anda. Kostja paigaldas hageja korteris mööbli juba juunis 2007 ja andis 30.07.2007 aktiga üle, see on tähtaegselt. Hagejal
6(8)
mööbli paigalduse osas siis pretensioone ei olnud. Kui ka üks kapp oli vaja asendada või juurde tellida, ei oleks see takistanud korteri väljaüürimist. Enne uputust ei olnud hagejal kostjale mööbli osas mingeid pretensioone, kuid hageja ei tegelenud ka siis korteri üürile andmisega. Samuti ei nähtu asja materjalist, et peale uputust, kui tekkis vajadus osade köögikappide väljavahetamiseks, oleks see takistanud hagejal korteri väljaüürimist. Hageja ei väida, et ta oleks üldse üritanud korterit välja üürida. Hageja teatas kostjale oma soovist korter üürile anda esimest korda alles19.08.2008 kirjas, see on rohkem kui aasta peale mööbli esialgset paigaldust. Siis teatas hageja kostjale esimest korda põranda remondi vajadusest, märkides kirja lõpus, et kui kostja ei ole nõus vabatahtlikul kahju hüvitama, lisab ta kahjule ka nõude, mis tekib seoses sellega, et hageja ei saa korterit kasutada. Sel ajal ei saanud kostja enam kuidagi takistada korteri kasutamist. Nagu nähtub poolte kirjavahetusest, teatas kostja hagejale korduvalt, et nii eraldi tellitud külmikukapp kui uuesti valmistatud „saar“ on laos ja ootab paikapanemist. Kostja mainib ka kirjas, et kõik mööbli komponendid, mis mööbli parandamiseks vajalikud, on laos valmis 2007. aasta novembrikuu lõpust. Hageja ei ole neid kostja väiteid ümber lükanud ega esitanud tõendeid, et ta oleks nõudnud põranda ja mööbli väljavahetamist varem. Kostja korduvatest meilidest nähtub, et just hageja ei olnud mööbli paigaldamise lõpetamisest huvitatud. Kolmas isik seletas ringkonnakohtu istungil, et kui ta käis uuesti mööblit paigaldamas, oli köögis keraamiline põrandaplaat maha pandud. Seega oli põrand vähemalt 2008. aasta suveks korda tehtud. Mis takistas hagejal põranda kohest kordategemist ja selle kohta kostjale nõude esitamist, hageja esile toonud ei ole.
33.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tõendatud ei ole hageja kahju nõue põranda remondi ja saamata jäänud tulu osas. Kohus ei saanud ise kahju võimalikku summat määrata, sest hageja ei ole selleks vajalikke asjaolusid välja toonud. Hagejal on kogu menetluse vältel olnud juriidiline esindaja. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et ta oli esimese astme kohtus teadlik sellest, et temal lasub tõendamiskoormus kahju olemasolu ja suuruse tõendamiseks.
34.Hagi rahuldamine ei saanud põhineda kahju olemasolu ja suuruse omaksvõtul kostja poolt, nagu hageja leiab. Omaksvõtt tähendab TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõtu tuvastamine eeldab TsMS § 392 lg 1 järgimist kohtu poolt, see tähendab, et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Käesolevas asjas ei pidanud kostja end kahju tekitajaks ja on kogu aeg vastu vaielnud kogu hagile, sealhulgas ka põranda remondist ja saamata üüritulust väidetavalt tekkinud kahju suurusele. Vastuvaidlemiseks ei pidanud kostja esitama omapoolseid tõendeid remondi võimaliku maksumuse kohta. Kohus sai otsustada kahju olemasolu üle hageja poolt esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kui kostja mingit hageja poolt esitatud tõendit ei vaidlusta, siis ei saa kohus vastavat tõendit hagejast erinevalt tõlgendada. Hageja toob esile asjaolu ja esitab tõendi, mis tema arvates seda asjaolu tõendab. Seda, kas esiletoodud asjaolu saab selle tõendiga tõendatuks lugeda, otsustab ikkagi kohus, ka siis, kui kostja otseselt konkreetse tõendi osas oma arvamust ei avalda.
35.Põhjendatud on apellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse osas. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuid jättis menetluskulud kõik hageja kanda, seda millegagi põhjendamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte
7(8)
endi kanda. Kuna käesolevas asjas jääb oluliselt suuremas osas hagi rahuldamata, jaotab ringkonnakohus kõik menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
Osaliselt tühistatud Riigikohtu 21 06 2011 otsusega nr 3-2-1-55-11
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2011. a ja Pärnu Maakohtu 17. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-2885 menetluskulude jagamise osas ning osas, milles jäeti rahuldamata Osaühingu Orientor hagi aktsiaseltsi EEK-Trade vastu otsese varalise kahju tekitamise tõttu 94 150 krooni suuruse hüvitise saamiseks.
2.Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Jätta ülejäänud osas Tallinna Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2011. a ja Pärnu Maakohtu 17. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-2885 muutmata.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Osaühingule Orientor kassatsioonkaebuselt 28. veebruaril 2011 tasutud kautsjon 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja 12 senti.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.