Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-10-10780 ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja tunnistab haginõuet põhivõla osas (8 000 krooni). Kostja ei tunnista haginõuet intresside osas. Kostja arvates tuleks protsessiosaliste poolt kantud kohtukulud jätta nende eneste kanda. Hageja intresside (tasu krediidi kasutamise eest) nõue on kostja arvates alusetu ning ei põhine laenulepingus kokkulepitule. Intressi võlasuhtes legaaldefinitsiooni annab Võlaõigusseaduse § 94, mille kohaselt oleks hageja õigustatud intressinõuet esitama juhul, kui see olnuks lepingus kokku lepitud. Käesolevat haginõuet põhistavas laenulepingus ei ole pooled kokku leppinud intresside tasumises. Juhul kui hageja pidas intressinõude all silmas Võlaõigusseaduse § 113 sätestatud viivitusintressi (viivist), siis peab kostja vajaliku olevat märkida, et eelmainitud laenulepingus kajastamist leidnud viivismäär (0,5% päevas 2 (4)

2-10-10780 tasumata summalt) on ebamõistlikult suur. Ka on Riigikohus korduvalt oma lahendites toonitanud, et viivise nõudmine ei saa ja ei tohi olla omaette kasumi teenimise eesmärgiks. Antud juhul oleks kostja arvates Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses kajastatud hea äritava põhimõttega kooskõlas maksimaalselt Võlaõigusseaduse § 94 lg. 2 sätestatud viivisemäära kohaldamine. Viimatinimetatud seaduses ettenähtud viivisemäära kohaldamine oleks kooskõlas seaduseandja tahtega (viivitusintressi eesmärgiga) ilma, et viivis kannaks liigkasuvõtjalikku iseloomu. Kuna kostja majandustegevus on sisuliselt peatunud juba 2009.a., siis loodab kostja, et hageja on nõus sõlmima kokkulepet kostja poolt tunnistatud põhivõla ja seaduses ettenähtud viivitusintressi osas ajatatud maksegraafiku alusel. Kohtuistungile ei ole kostja ilmunud, kuid on esitanud kirjaliku taotluse TsMS § 414 lg 1 alusel lahendada asi ilma kostja osavõtuta /t.l. 50/.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks TsMS § 414 lg 1 järgi asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel 31.05.2009.a. sõlmitud laenuleping /t.l. 15-17/ mille kohaselt hageja laenas kostjale 10 000 krooni tähtajaga 30.06.3009.a. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja ei tasu laenusummat kokkulepitud tähtajaks kohustub ta maksma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus 10 000 kroonisest laenust hagejale 29.12.2009.a. 2000 krooni ja ülejäänud laenusumma 8000 krooni on käesoleva ajani maksmata. Kostja on hagi osaliselt summas põhinõude osas 8000 krooni ka õigeks võtnud. Kostja vaidleb vastu hageja nõutud viivisele summas 8000 krooni ja leiab tuginedes VÕS §-dele 113 ja 94 lg 2, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär (0,5% päevas tasumata summalt) on ebamõistlikult suur ja kannab liigkasuvõtjalikku iseloomu. Kostja peab mõistlikuks viiviseks VÕS § 94 lg-s 2 sätestatud viivisemäära.

3 (4)

2-10-10780 Hageja viivise nõude osas summas 8000 krooni märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 4.1 ja 4.2 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt laenu tagastamise tähtaja 30.06.2009 järgnevast päevast so 1.07.2009.a. Hageja on arvestanud viivist alates 01. juulist 2009 – 29 dets.2009 tasumata 180 päeva eest 10 000lt kroonilt 0,5 % päevas (ehk 50 krooni päevas x 180 päeva) = 9000,00 krooni. 30. dets.2009 – 06. märts 2010 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamise päev) 8 000 -lt kroonilt 0,5 % päevas (ehk 40 krooni päevas x 67 päeva)= 2680 kr. Seega arvestuslik viivis tuleks 11 680 krooni, kuid mida hageja on vähendanud põhisumma määrani ja nõuab kostjalt viivist summas 8 000 krooni. Kohus leiab, et antud juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist määras, mis vastab pooltevahelises lepingus kokkulepitud määrale. Kui pooled on kehtivas laenulepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Leppetrahvi lisaks viivisele hageja ei nõua. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud 0,5% suuruses viivisemääras päevas tähtaegselt tasumata summalt ja kohus peab seda põhjendatuks. Kostja kohustus 31.05.2009 saadud laenu summas 10 000 kr tagasi maksma 30.juuniks 2009.a., kuid ei teinud seda. Kostja täitis alles 29.12.2009.a. oma kohustuse osaliselt makstes saadud laenust tagasi vaid 2000 krooni. Ülejäänud summa on käesoleva ajani tagastamata. Mis puutub VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamisse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt, siis seda ei ole kostja nõudnud. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. 8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reena Undrest Kohtunik 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.