Muud › CMR

Hageja nõue ja põhjendused OÜ T esitas 31.05.2010.a Harju Maakohtule hagi AOÜ vastu 7 384,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 25.01.2010.a ekspedeerimisleping, mille kohaselt hageja kohustus korraldama algusega 27.01.2010.a kostja poolt tellitud veose Poola Vabariigist 1(5)

2-10-25932 Eesti Vabariiki. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused. Kostja kohustus ülalnimetatud veo korraldamise eest tasuma hagejale vastavalt sõlmitud lepingule 450 eurot. 02.03.2010.a esitas hageja kostjale arve nr 210194 transporditeenuse korraldamise eest vastavalt lepingule summas 8 448 krooni, maksetähtajaga 21.03.2010.a. Kostja tasus ülalnimetatud arvest 26.04.2010.a 300 krooni; 28.04.2010.a 450 krooni; 04.05.2010.a 500 krooni; 10.05.2010.a 440 krooni ja 11.05.2010.a 500 krooni. Seega kohustus kostja ülalnimetatud arve eest, mille maksetähtaeg oli 21.03.2010.a, tasuma hagejale lisaks makstule kokku 6 258 krooni, millise kohustuse on ta aga jätnud täitmata. Hageja nõuab kostjalt viiviseid seaduses sätestatud määras, mis hagiavalduse esitamise seisuga perioodi 12.05.2010.a kuni 31.05.2010.a eest on 26,20 krooni, lisaks soovib hageja viivist põhinõudest (6 258 kroonist) kuni põhinõude täitmiseni 8% protsenti aastas, alates 01.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks on kostja kohustatud hüvitama hageja poolt kahju sissenõudmisega seotud kulud, milleks on käesoleval juhul hagejale esitatud arve BELOOÜ poolt õigusteenuse osutamise eest (sissenõudmisega seotus ühe töötunni eest) summas 1 100 krooni. 27.04.2010.a esitas hageja kostjale võlanõude 8 148 krooni tasumiseks, paludes võlgnetava summa hiljemalt 11.05.2010.a tasuda. Esitatud võlanõude alusel täitis kostja osaliselt oma kohustuse ja tasus võlgnevuse summas 2 190 krooni. Hagiavalduse esitamise hetke seisuga ei ole kostja hagejale kogu võlgnevust tasunud ning võlgneb hagejale 6 258 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 1) põhivõlg ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 284,20 krooni; 2) alates 01.06.2010.a tagastamata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni viivis 8% protsenti aastas; 3) kahju (kohtumenetluseelsed kulud) summas 1 100 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja 11.08.2010.a vastuse kohaselt kostja vastusele peab hageja kostja vastuses esitatud väiteid ebaõigeteks, põhjendamatuteks ja eksitavateks. Hageja jääb oma nõude ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Otsese varalise kahjuna on vaadeldavad kohtumenetluse eelsed õigusabikulud (võlanõude koostamine). Kuivõrd kostja hageja lepingust tulenevat nõuet ei rahuldanud, pöörudus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks BELOOÜ poole ning on sellega seoses kandnud kulutusi 1 100 krooni. Hageja poolt kohtumenetluseelse õigusteenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik. Kirjeldatud asjaolusid arvestades on hageja seisukohal, et tema poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kantud kulud on samuti mõistlikud ning põhjendatud. Ka kulutuste suurus on hagejale osutatud õigusabiteenuse eeldatavat sisu ja mahtu arvestades mõistlik. Asjaolu, et kostja ei täitnud pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust, oli aluseks hageja pöördumisele õigusabi saamiseks kostjalt võla sissenõudmiseks enne kohtumenetlust. Seega oli hagejale tekkinud kohtueelsed menetluskulud põhjustatud asjaolust, et kostja oli jätnud tasumata hagejale veokorraldamise eest tasu. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ja oleks arve tasunud õigeaegselt, ei oleks hageja kandnud õigusabikulusid. Seega on hageja seisukohal, et kahjuhüvitamise nõue summas 1 100 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja rõhutab, et puuduvad ka asjaolud, mis vabastaksid kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest. Käesolevaga ei ole kostja oma ekspedeerimislepingust tulenevat kohustust täitnud – tasuda hagejale veokorraldamise eest tasu ja seega rikub kostja VÕS § 76 lg-s 1 sätestatut. Kostja on oma kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hagejal on õigus nõuda viivitusintressi. Kostja vastus Kostjal esitas 02.07.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt põhivõla 6 258 krooni osas. Kostja on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõudega on sisuliselt tegemist menetluskuludega ning nõue on õigusvastane TsMS § 174 lg 7 alusel. Hageja ei ole kinni pidanud headest kaubanduslikest veo tavadest ja tekitas sellega kostjale kahju ärilepingust ilmajäämisega 400 euro ulatuses kuus, seega ei ole õigustatud viivise nõude esitamine. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 2(5)

2-10-25932

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on 25.01.2010.a sõlmitud ekspedeerimisleping, mille alusel kohustus hageja korraldama kostja poolt tellitud kaupade veose Poolast Eestisse. Lepingu alusel on hageja esitanud kostjale 02.03.2010.a arve nr 210194 transporditeenuse korraldamise eest vastavalt lepingule summas 8 448 krooni, maksetähtajaga 21.03.2010.a. Kostja on arve osaliselt tasunud ning hagejale on tasumata eelnimetatud arvest 6 258 krooni. Nimetatud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 854 lg 1 kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja on põhinõude osas hagi õigeks võtnud (t lk 22). Seega kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras – perioodil 12.05.2010.a kuni 31.05.2010.a sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,20 krooni ning alates 01.06.2010.a veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määras 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 1 100 krooni hagejale tekkinud kahju, mis tuleneb BELOOÜ poolt esitatud õigusabiteenuse osutamise arvest nr 406. Kostja vaidleb nii viivise kui ka kahju hüvitamise nõudele vastu, sest leiab, et kahju nõue on õigusvastane ning ka viivise nõue ei ole õigustatud, kuna hageja ei ole kinni pidanud headest kaubanduslikest veo tavadest ning tekitas sellega kostjale kahju. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud viivise määras. Seega on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 01.06.2010.a seaduses sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes 3(5)

2-10-25932 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusega on kostjale tekkinud kahju, seega on tõendamata ja paljasõnalised kostja väited, et hageja ei ole kaubanduslikest veo tavadest kinni pidanud ning kostjale on tekkinud seetõttu kahju 400 eurot kuus ärilepingust ilmajäämisega. Muid vastuväiteid kostja hagile esitanud ei ole. Hageja poole esitatud 02.03.2010.a arve nr 210194 tasumise tähtaeg oli 21.03.2010.a (t lk 10). Kostja on arve osaliselt tasunud, kuid võlgneb hagejale endiselt põhinõudena 6 258 krooni, mille kostja on ka õigeks võtnud. Kostja on rikkunud arve maksmise kohustust ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist seaduses sätestatud määras. Otsuse täidetavuse huvides mõistab kohus otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest nagu on sätestatud ka TsMS § 367 teises lauses, sest seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes muutub perioodiliselt. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista 31.05.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,20 krooni ning alates 01.06.2010.a viivis protsendina põhinõuetelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas) sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult muu hulgas kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 sätestatule võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on pöördunud BELOOÜ poole võlgnevuse sissenõudmiseks peale seda, kui kostja jäi arve nr 210194 tasumisega viivitusse. Viimatinimetatud on tõendatud Bene Est Office OÜ 03.05.2010.a arvega nr 406, mille kohaselt BELOOÜ koostas hagejale võlanõude ning pretensiooni tagasilükkamise 2010.a aprillis (t lk 11). Tulenevalt sellest, et kostja ei tasunud hagejale võlgnevust nõuetekohaselt, oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks kvalifitseeritud teenusepakkuja poole kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks enne kohtumenetlust. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ja oleks arve õigeaegselt tasunud, ei oleks hageja õigusabikulusid kandnud. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue summas 1 100 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et väljamõistetavad summad tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 4(5)

2-10-25932 lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.