Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-10-4723 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõue, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 22-25) ning muude hageja esitatud menetlusdokumentide (tl 58-63, tl 91-92) kohaselt esitas kostja OÜ Land & Investment 20.09.2008.a elektripaigaldise ehitaja Tehnokontrollikeskus OÜ-le (edaspidi TKK) taotluse (tl 26), millega palus teostada aadressil Pärnumaa, elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev kontroll. TKK on täitnud võetud kohustuse vastavalt kostjaga kokkulepitud tingimustele. Taotluse punkti 4 järgi garanteeris taotleja elektripaigaldise ehitaja tasu vastavalt TKK hinnakirjale. Seega tekkis TKK-l õigus tasule tehtud töö eest ning TKK on osutatud teenuste eest väljastanud kostjale arve summas 2419 krooni (tl 27). Kostja arvet sellel märgitud tähtajaks, s.o 20.02.2009.a, ei tasunud. 13.03.2009 loovutas TKK loovutamise lepinguga (tl 28-29) eelnimetatud nõude koos nõudest tulenevate kõrvalnõuetega hagejale R S’ile, millega hageja astus õigussuhtes TKK asemele. TKK on teatanud nõude loovutamisest kostjat. Hageja koostas kostjale meeldetuletusena nõudekirjad (tl 30-31), milles palus tasuda arvel märgitud summa hagejale nõudekirjades toodud rekvisiitidele. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ja nõuet ei täitnud. Kuna kostja hagejale loovutatud nõuet ei tasunud, esitas hageja nõude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-5) kostja vastu. Hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitas kostja vastuväite (tl 13-14) ning kohtunikuabi 19.05.2010.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses. Kuna kostja pole tekkinud võlgnevust tasunud, pöördus hageja hagiga hagimenetluse korras kohtu poole, nõudmaks võlgnevuste tasumist. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164, § 167 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 154.60 eurot (2419 krooni) ja vastavalt seadusele viivisevõlgnevuse iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 20.02.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 47-48) ja teistes menetlusdokumentides (tl 81-82) tema vastu esitatud nõuet ei tunnista, kuna kostja hinnangul on antud asjaolud lahendatud kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-17561 (tl 53-55). Viitatud tsiviilasja tulemusena kinnitasid OÜ Land & Investment ja R S, et ei oma üksteise vastu rohkem pretensioone. Kohtulahend tugineb sisuliselt kohustuste jagamisele ning käesolev TKK nõue jagunes antud nõude esitajale R S`ile. Kostja kinnitab, et nõue on alusetu nii lühikirjelduselt ja tõenditelt ning täpsustab, et kostja suhted TKK-ga seisnesid üksnes 11.10.2007.a teostatud OÜ-lt Oleg Elektro tellitud katsemõõtmistööde teostamises (arve tl 52). Mõõdistustööde eest on tasutud ning 30.12.2007.a on OÜ-lt Tehnokontrollikeskus saadud ka koopiad mõõtmisdokumentidest. OÜ Tehnokontrollikeskus arve nr 311-9036, mis hageja sõnul peaks olema käesoleva nõude aluseks, on kostja poolt vaidlustatud ja täielikult aktsepteerimata (lisatud e-kirjavahetus tl 5051). Kahjuks ei vastatud TKK kostjale ning seega eeldas kostja, et saadi aru eksitusest arve esitamise osas. Selgusetu on arvel mainitud tegevuste teostamise aeg või kas toimingud on üldse teostatud ning miks edastas TKK kostjat eelnevalt teavitamata materjalid kolmandale osapoolele. Nõude loovutamise leping on koostatud kostjat teavitamata, kuna kostjale esitati

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-4723 see esmakordselt 08.12.2009.a., koos viiviste nõudega, mis on ajaliselt 9 kuud pärast hageja poolt sõlmitud lepingut. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Juhul, kui kohus siiski peab hagi mingis osas põhjendatuks, palub kostja vähendada väljamõistetavad viiviseid nullini või kohtu poolt määratud summani, kuid mitte suurema summani kui väidetav põhivõlg. Hageja märgib, et kostja seisukohad ei põhine asjas kogutud tõenditel ja tegelikel asjaoludel. Tulenevalt kostja vastusest puudub menetlusosaliste vahel vaidlus vähemalt alljärgnevate faktiliste asjaolude üle: 1) Kostja ja hageja saavutasid tsiviilasjas 2-08-17561 kokkuleppe, mis kinnitati 01.12.2008.a määrusega ja millega pooled kinnitasid, et ei oma üksteise vastu 05.05.2008.a hagiavaldusest nr 1/633 ja sellele esitatud vastuhagist tulenevalt rohkem pretensioone; 2) Kostja esitas 20.09.2008 TKK-le taotluse, millega palus teostada aadressil Pärnumaa elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev kontroll; 3) Taotluse punkti 4 järgi garanteeris kostja elektripaigaldise ehitaja tasu vastavalt TKK hinnakirjale; 4) 10.02.2009.a arvel nr 311-9036 märgitud TKK tööd vastasid seatud eesmärkidele, st olid kooskõlas kostja esitatud taotlusega, mille suhtes kostja ei ole esitanud pretensioone; 5) Kostja oli 10.02.2009.a arve nr 311-9036 tasumise kohustusest teadlik hiljemalt 18.02.2009, s.o teadlik nõude olemasolust enne tasumise tähtaja saabumist; 6) TKK on 10.02.2009.a arvel nr 311-9036 märgitud nõude loovutanud hagejale nõude loovutamise lepinguga 13.03.2009. aastal. Kostja on viidanud sündmustele 2007.a ja esitanud selle kohta väidetava tõendi, samas kui kõnesolev nõue puudutab kostja enda poolt TKK-le esitatud eraldiseisvat taotlust 2008.a septembris. Ka on ebaõiged kostja väited, nagu sisuliselt oleks antud asjaolud lahendatud tsiviilasjas nr 208-17561 ja et kohtulahend asjas tugines sisuliselt kohustuste jagamisele ning käesolev Tehnokontrollikeskus OÜ nõue jagunes hagejale. Viidatud kohtuasjas lahendati kohtumenetluse poolte vahel mõlema poole hagiavalduses toodud vastastikulised nõuded ja kohustused, kuid TKK nõude osas kokkulepet ei saavutatud, sest see ei olnud vaidluse esemeks. Kostja ei tee vahet käesoleva vaidluse ja tsiviilasja 2-08-17561 vaidluse esemetel, ennekõike selles, et tsiviilasja nr 2-08-17561 menetlusosalised, s.o OÜ Land & Investment ja R S, ei saa kokku leppida kolmanda isiku, s.o TKK, nõudeõiguses, ilma et kohustuse ülemineku kokkulepe hõlmaks senise võlausaldaja (TKK) nõusolekut. TKK-d tsiviilasja nr 2-08-17561 menetlusse ei kaasatud ja kompromissi sõlmimisel TKK vastavasisuline nõusolek puudus. Oluline on rõhutada, et kõnesolev nõue ei olnud tsiviilasjas nr 2-08-17561 01.12.2008 kinnitatud kompromissi hetkeks sissenõutavaks veel muutunudki. Nähtuvalt ainuüksi kostja enda poolt esitatud kirjavahetusest, viidi kostja poolt tellitud töö lõpule alles 2009.a jaanuariks, mille kohta esitas TKK arve 10.02.2009.a. Samas nõustub hageja kostjaga selles, et enne nõude loovutamist oli tegemist tõepoolest TKK nõudega, mistõttu ülatoodud põhjendusi arvestades ei ole kostja vastuses tsiviilasjas nr 2-08-17561 määrusega kinnitatud OÜ Land & Investment ja R S vahelise kompromissile viitamine asjakohane. See annab kinnitust, et tegelikkuses ei olnud ka kostja hinnangul tsiviilasjas nr 2-08-17561 lahendatud vaidlusalune küsimus. Eeltoodu aga kinnitab omakorda hageja nõude õigsust, sest hageja on käesolevas asjas astunud nõude loovutaja asemele.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-4723 Kostja on esitanud vastuse lisana TKK töötaja M P e-kirja, milles viimane teatab, et on lõpuks uuesti elektripaigaldise tehnilise kontrolli teinud ja vormistab dokumente. Seega on senine võlausaldaja teatanud kostjale tellitud tööde valmimisest ja selle tulemusel koostatud dokumentide väljastamise valmisolekust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud seoses TKK poolt teenuse osutamisega pretensioone. Vastupidi, vastuse lisana esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on aktsepteerinud TKK poolt teenuse osutamist ja kirjavahetus keskendub vaid arve adresseerimise küsimusele. Eeltoodut arvestades on väide, et kostjale on jäänud selgusetuks arvel mainitud tegevuste teostamise aeg või kas neid on üldse teostatud, kuna puudub igasugune sellekohane teavitamine nii hageja, kui TKK poolne, vastuolus esitatud kostja enda esitatud tõenditega. Kostja vastusest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et kostja ja TKK on sõlminud omavahel lepingu, mis hageja hinnangul vastab ennekõike töövõtulepingu tunnustele. Vastuse lisana esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja ei olnud huvitatud tööde ülevaatamisest. Hageja ei välista, et kostja huvi puudumine võis olla tingitud sellest, et tsiviilasja nr 2-08-17561 lõppemisega ei soovinud kostja pärast asjas kompromissi sõlmimist enam mistahes Pärnumaa objekti puudutavate küsimustega tegeleda. Eeltoodust tuleneb üheselt, et TKK töö saab lugeda vastuvõetuks ja kostja pole töö osas pretensioone esitanud. Kuivõrd töö loetakse vastuvõetuks, siis on sissenõutavaks muutunud ka TKK tasunõue, mis on nõude loovutamise lepinguga hagejale loovutatud. Kinnitamaks, et kostja poolt TKK-le 20.09.2008 esitatud taotluses tellitud tööd on tõepoolest teostatud, esitab hageja senise võlausaldaja poolt loovutamisel üle antud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse (tl 67) ja elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva kontrolli aruande (tl 66), mille olemasolu ja üleandmist on kostja ise vastuses möönnud. Hageja on seisukohal, et kostja käsitlus tasumise kohustuse üleminekust hagejale on meelevaldne ja ei tugine õiguslikul alusel. Viidatud e-kirjavahetusest ilmneb, et vaatamata asjaolule, et kostja nõudis arve esitamist R S`ile, esitas TKK arve nr 311-9036 siiski kostjale. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav kostja väide, et pärast arve saamist luges kostja seda ikkagi kui eksitusest arusaamist. Olukorras, kus kostja omaalgatuslikult delegeerib arve tasumise võlasuhte välisele kolmandale isikule, kuid sellele vaatamata saab ise arve, tuleb eeldada, et arve on mõeldud tasumiseks kostjale. Vastupidine järeldus viiks olukorrani, kus kostja tellitud tööde eest jääks TKK-l tasu saamata. Isegi teoreetiliselt, kui kostja ja TKK oleksid omavahel saavutanud kokkuleppe, et hageja tasub TKK-le kostja tellitud tööde eest, oleks selline kokkulepe iseenesest õigustühine, sest hageja ei ole sõlminud kostja kohustuste ülevõtmiseks kokkulepet TKK-ga. Seega on kostja põhjendused tasumise kohustuse täitmata jätmisest otsitud ja alusetud. Alusetu on ka kostja väide, et kostja arvates on koostatud kostja selja taga kostjat teavitamata nõude loovutamise leping TKK ja hageja vahel, mis on sõlmitud 13. märtsil 2009. Nimelt kohustus loovutaja nõude loovutamise lepingu punkti 1.6 alusel hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest saatma võlgnikule seaduses ettenähtud vormis teate nõude loovutamise suhtes. Hagejale teadaolevalt TKK nõude loovutamise lepingust tuleneva kohustuse ka täitis. Samas näeb seadus sellise võimaluse ette ka uuele võlausaldajale. Ainuüksi kostja vastusega on tõendatud, et loovutamine on kostja suhtes toimunud, mida täiendavalt kinnitavad hageja 08.12.2009 ja 04.01.2010 nõudekirjad kostjale, mille kättesaamist kostja vaidlustanud ei ole. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks ei ole põhjendatud. Taotluse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud ning seega on kohustus täies ulatuses jätkuvalt täitmata. Samuti ei ole kostja võtnud seisukohta õigustatud huvi osas. Taotlusest ei selgu isegi seda, milles seisneb kostja arvates lisanduva viivise nõude suuruse ebamõistlikkus. Taotluses puudub mistahes põhjendus kostja majanduslikust seisundist. Näiteks ei ole kostja esitanud

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-4723 kohustuste nimekirja võlausaldajate ees, mis näitaks, millisteks tähtaegadeks võetud kohustused täita tuleb ning millised on tagajärjed, kui need kohustused jäävad hagejale viivise tasumise tulemusel tähtajaks täitmata. Ka ei ole kostja ära näidanud, et hageja oleks võlasuhtes enda õigusi võlausaldajana kuritarvitanud. Eelnevad andmed on hageja arvates olulised, hindamaks viivise vähendamise taotluse põhjendatust. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, muuhulgas et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Viivise vähendamise taotluse lahendamisel palub hageja arvestada ka asjaoluga, et kõnesoleva vaidluse näol ei ole tegemist siiski rahaliselt mahuka vaidlusega ja rahalised tagajärjed (viivise tasumise kohustus) on olnud otseselt seotud kostja tegevusetusega, mida kostja oleks saanud ise ära hoida ja lihtsustada sissenõudmist põhivõla kohesel tasumisel. Hageja rõhutab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal üksnes juhul, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Antud juhul ei nõua hageja seadusjärgsest suuremat viivist. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Kohus nõustub hagejaga, et kostja võttis endale 20.09.2008.a taotlusega (taotluse p 4) kohustuse tasuda elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva kontrolli teostamise eest vastavalt hinnakirjale TKK-le. Taotluse on allkirjastanud ehitaja ehk kostja juhatuse liige ning tehtud töö eest on arve esitatud kostjale. Hagejale ei saa tekkida tehtud tööde eest tasumise kohustust pelgalt sellest, et kostja on oma 14.01.2009.a e-mailis palunud TKK-l suunata arve hagejale. Samuti on õige hageja väide, et senise võlausaldaja ehk TKK ja uue võlausaldaja ehk hageja vahel on kehtiv nõude loovutamise leping, mis on pooltele siduv ja täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 164 ja §-st 167 ning nõude loovutamise lepingu p 1.1. alusel andis TKK hagejale üle nõude kostja vastu summas 2419 krooni, millega hageja astus TKK asemele. Sama punkti järgi omandas hageja nii nõudega (lepingus on selgelt viidatud kõnealusele tasumata arvele) seotud põhivõlgnevuse kui ka kõik võimalikud nõudest tulenenud ja tulevikus tulenevad kõrvalnõuded. Vastavalt nõude loovutamise lepingu punktile 1.4 hakkas hageja nõudeõigus kostja vastu kehtima arvates nõude loovutamise lepingule allakirjutamise hetkest. Kostja ei ole senise võlausaldaja (TKK) ja uue võlausaldaja (hageja) nõude vastu ühtegi vastuväidet enne käesoleva asja menetlust esitanud. Nõude loovutamise lepingu 1.5 kohaselt kinnitas TKK, et nõue on kehtiv ning kostja poolt täitmata. Seega pidi nõude loovutamise lepingu sõlmimise järgselt kostja täitma sama rahalise kohustuse hagejale. Kostja väited selle kohta, et nõuet ei saa olla tulenevalt tsiviilasjas nr 2-08-17561 sõlmitud kompromisskokkuleppest, ei ole kohtule mõistetavad. Esitatud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta ei räägi tulevikus tekkivatest nõuetest, rääkimata muu isiku (TKK) nõuete osas kokkuleppe saavutamisest, mis ei olegi võimalik ilma TKK-d ennast kaasamata. Kostja esitatud TKK töötaja M. Pulga e-kirjast ei ole võimalik aru saada, millal see on saadetud, kuid vastanud on kostja sellele 14.01.2009.a, ning kuna M. P on väitnud, et ta on „lõpuks seal uuesti elektripaigaldise kontrolli teinud“, võib sellest teha järelduse, et tööd on teostatud pärast ülalmärgitud tsiviilasjas kokkuleppe saavutamist (kokkulepe protokollilisena vormistatud 01.12.2008.a) ja seega ei ole viited nimetatud tsiviilasjale kohased. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-4723 sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 ja nõude loovutamise lepingu alusel raha maksmise kohustuse täitmist ning palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud tasu summas 2419 krooni (kehtivas vääringus 154.60 eurot). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2419 krooni tasumist ning kohus ei näe ülaltoodud tuvastuste põhjal alust hagi rahuldamata jätmiseks. Viivise osas märgib kohus järgmist: VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisintressiks VÕS § 94 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav) sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Maksetähtajaks tuleb vastavalt 10.02.2009.a arvele ning eeltoodut arvestades lugeda 20.02.2009.a. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ühtlasi hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja nõue on kostja poolt tasumata ja seega on hagejal seadusjärgne õigus nõuda viivist alates võla tasumise tähtpäevast. Viivist saab kohus võlgniku taotlusel vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur, vähendades seda mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Tulen nõustuda hagejaga, et kostja ei ole esile toonud viivise ebamõistlikku suurust ega oma majanduslikku seisundit, arvestades ka asjaolu, et kohustus on täielikult täitmata tänaseks juba ligemale 2 aastat. Seadusjärgse viivise vähendamine võiks olla võimalik ainult erandlikel juhtudel, antud juhul on aga viivise suuruseks ca 15% põhivõlast (vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 on viivisemäär 8% aastas), mis kindlasti ei ole ebamõistlikult suur. Selleks, et seadusjärgse viivisemäära puhul ulatuks see põhisummani, peaks praeguste Euroopa Keskpanga intressimäärade juures võlgu olema vähemalt 12 aastat. Seega puudub alus antud asjas viivise vähendamiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.