2-10-61116/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-61116 OÜ Nexgate 2009 aasta majandusaasta aruandest nähtub juhatuse ülevaade, et 2009 aastal tegeles ettevõte äritegevuse kindlustamisega uutel turgudel ning tegeleti oma positsioon kinnitamisega Eesti turul. OÜ Nextgate seadis oma 2010 aasta põhieesmärkideks turuosa säilitamise Eesti turul ning positsiooni tugevdamise muudel turdugel, teenindustaseme jätkuva paranemise. Samuti seati eesmärgiks uute klientide ja partnetite otsimine. 2009 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli 2009 aasta tegevus kasumlik võrrelduna 2008 aastaga ning ettevõte omakapital oli plussis 31.12.2009 seisuga seda summas 207 244 krooni. Ajutise haldurile esitatu kohaselt kahjumlikuks kujunes ettevõtte tegevuses 2010. aastal. Võlgniku poolt esitatud bilansist, kasumiaruandest ning rahavoogude aruandest nähtub, et 2010 puhaskasum - 488754 krooni / 31237,03 EUR; 2010 rahavood kokku -50661 EEK / 3233,81 EUR ning omakapital 30.12.2010 seisuga negatiivne seda summas -281510 EEK/17991,76 EUR. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku põhitegevuseks oli tolli printsipaali ja tollimaakleri tegevus. Peamine tegevuspiirkond Narva, tegevuseks vajaliku kontoripidna üüriti. Kuni 10.09.2010.a. tegutseti tolli printsipaalina, omades maksutagatist summas 1,35 milj.kr. Tagatise lõppemisega sisuline tegevus lõppes. Viimase töötajaga lõpetati tööleping seoses koondamisega 8.11.2010.a. Võlgniku juhataja esitatu kohaselt ei ole võlgnik enam tegutsev ettevõte, kasumliku tegevuse taastamise ja jätkamise võimalused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik pankrotiavalduse menetluses ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt on võlgnik korrektselt täitnud Maksu-ja Tolliameti ees deklaratsioonide esitamise kohustuse ning äriregistri andmetel on võlgnik esitanud oma tegevuse algusest alates korrektselt majandusaasta aruandeid. Viimane majandusaasta aruanne esitatud 2009 majandusaasta kohta ning esitatud 14.06.2010. 2010.a. osas on koostatud bilanss 30.12.2010.a. seisuga, 2010.a. kasumiaruanne ja rahavoo aruanne. Ajutise haldurile päringule on edastatud ka muud raamatupidamisdokumendid, mis on jälgitavad ning mõistetavad. Ajutine halduri esmahinnangul on võlgnik raamatupidamist peetud korrektselt, samuti aruande esitatud õigeaegselt ja korrektselt. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Võlgniku juhatuse liige Juri Asson on esitanud oma iseloomustuse majandustegevuse kohta ning hinnangu majandusliku olukorra kohta. Võlgniku juhatuse liikme nägemusel tekkisid raskused järgnevast: Eesti importijatel tekkisid võlgnevused OÜ Nexgate ees ning võlgnevuste sissenõudmiseks oli äriühing sunnitud pöörduma kohtusse (pöördunud kohtusse 2 võlgniku osas). Võlgnevustest tulenevalt ja olukorras kus summad jäidki laekumata, ettevõttel tekkisid automaatselt maksuvõlad. 2009 aasta novembris arestiti maksuvõlgnevuste tõttu ettevõte pangakontod, mis halvas kogu ettevõtte tegevuse. Kuna pank ei olnud nõus andma tollilimiidi osas lisagarantiid, siis võeti vastu otsus ettevõte pankroti väljakuulutamiseks. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatu kohaselt on kõikide ettevõte töötajatega lõpetatud töölepingud enne pankrotiavalduse esitamist (viimane november 2010.a.) ning ajutine haldur ei pea võimalikus nende töötamise jätkamist ettevõttes, kuna ettevõttel puudub majandustegevus.

2-10-61116 Ajutise haldurile teadaoleva info kohaselt 2009 aasta majandusaasta aruandes näidatu kohaselt oli 2009 aasta tegevus kasumlik võrreldes 2008 aastaga ning ettevõte omakapital oli plussis 31.12.2009 seisuga seda summas +207 244 krooni. Kahjumlikuks kujunes aga ettevõtte tegevus 2010 aastal, omakapital langes 2010 aasta lõpuks miinusesse. Võlgniku poolt esitatud bilansist, kasumiaruandest ning rahavoogude aruandest nähtub, et 2010 tootis äriühing kahjumit - 488754 krooni / 31237,03 EUR. 2010 rahavoogude aruande kohaselt kokku ettevõte rahavood negatiivsed -50661 EEK / -3233,81 EUR ning omakapital 30.12.2010 seisuga negatiivne seda summas -281510 EEK/-17991,76 EUR. Pankrotiavalduse menetluses ajutisel halduril puudub võimalus tuvastada täpseid maksejõuetuse põhjustamise asjaolusid, nimetatud eeldab kogu raamatupidamises kulutuste poole kontrolli ja selle analüüsi. Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt üritasid juhatuse liikmed olukorda parandada ettevõte kulutuste kärpimise kaudu, kuid nimetatud tegevus ei andnud siiski tulemusi. Samas arvestades asjaoluga, et võlgniku ärikasum oli 2010.a.-l 240712 EEK suuruse käibe juures -488754 EEK ning omakapital oli pankrotiavalduse esitamise momendiks negatiivne ca 280 tuh.EEK, siis juhatuse liikmete tegevuses võivad olla tegemist äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega (pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine ja/või osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine otsustamaks omakapitali taastamisega seonduvat). Ajutine haldur ei ole samas hetkel tuvastanud, et juhatuse liikmete poolt võiks olla tegemist raskete juhtimisvigadega või tahtliku tegevusega. Ajutine halduri esmahinnangu kohaselt juhatuse liikmete tegevuses puuduvad ka karistusseadustiku sätestatud teo tunnused, ei ole ka tuvastatud muid kuriteo tunnustega tegusid. Lõplik hinnang juhatuse liikmete tegevusele selgub edasise pankrotimenetluse käigus, mil pankrotihalduril on olnud võimalik kontrollida ja analüüsida võlgniku tegevusega seonduvat. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega

2-10-61116 Võlgniku puhaskäibekapital oli juba seisuga 30.12.2010.a negatiivne summas -477555 krooni (60878-538433), mis viitab sellele, et võlgnikul esinevad makseraskuseid ning ta ei olnud maksevõimeline. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Võlgniku puhaskäibekapital oli juba seisuga 31.12.2009.a positiivne summas 114815 krooni (572359-457544). Võlgniku puhaskäibekapital oli juba seisuga 31.12.2008.a negatiive summas -122408 krooni (447549-569957). Võrreldes 3 arvnäitajat, nähtub et Võlgniku rahavoog oli viimasel 2 aastal väga kõikuv. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Kui arvnäitaja on negatiivne, siis see viitab makseraskustele. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 30.10.2010.a negatiivne -0,62 (-477555/760878), mis viitab sellele, et võlgnikul esinenesid seisuga 30.10.2010.a makseraskused. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2009.a negatiivne 0,09 (114815/1272325), mis viitab sellele, et võlgniku maksevõime oli madal. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2008.a negatiivne -0,10 (122408/1153058), mis viitab sellele, et võlgnikul esinenesid seisuga 31.12.2008.a makseraskused. Nimetatud arvnäitajad viitavad makseraskustele viimasel 3 aastal. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase: Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme krooni ulatuses on firmal käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste katteks. Üldjuhul peaks olema näitaja 2 ja 1 vahel. Seisuga 30.12.2010.a oli võlgniku maksevõime üldine tase mitterahuldav 0,11 (60878/538433). Seisuga 31.12.2009.a oli võlgniku maksevõime üldine tase rahuldav 1,25 (572359/457544). Seisuga 31.12.2008.a oli võlgniku maksevõime üldine tase rahuldav 0,78 (447549/569957). Nimetatud suhtarvud näitavad, et võlgniku maksevõime tase oli kõikuv, viimase 2 aasta näitaja jooksul oli see näitaja enamikul ajal mitterahuldav. Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva))*100 annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. Kehtib üldreegel, et kuni 50% on hea näitaja. Mida suurem võlakordaja, seda suurem on kreeditoride risk.

2-10-61116 Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 30.12.2010.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 137% ulatuses (1042388/760878). Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 31.12.2009.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid juba 84% ulatuses (1065092/1272325). Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 31.12.2008.a oli ettevõte oma tegevuse finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid juba 89% ulatuses (1029494/1153058). Nimetatud 3 näitajat viitavad selgetele võlausaldaja riskidele tehingutes Võlgnikuga. Pankrotiohu näitaja ajutise halduri hinnangul nimetatud näitaja kõige selgemalt välja maksejõuetuse ja selle saabumise hetke. Nimetatud pankrotiohu näitajad näitavad selgelt, et võlgnikul oli viimase 3 aasta jooksul pidev pankrotioht. Võlgniku esitatud dokumentidest ja muust kogutust nähtub, et võlgnik sai jätkata tegutsemist tolli printsipaalina tänu pangagarantiile, mis omakorda panga jaoks oli tagatud kolmandate isikutele (omanike) ja võlgniku varale seatud hüpoteekidega. Võlgniku andmete analüüs näitab, et Võlgniku finantsolukord pidevalt halvenes. Selgeks maksejõuetuse saabumise hetkeks saab lugeda hetke, mil lõppes tolli printsipaali üldtagatis Maksu- ja Tolliametile, so. 10.09.2010.a. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur on nõudnud Võlgikult andmeid vara ja kohustuste kohta ja tehingute kohta viimase 2 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile andmed 30.12.2010.a. seisuga ja alljärgnevad dokumendid: 1) bilansi (31.12.2009-30.12.2010); kasumiaruande (2009-2010) rahavoogude aruande (20092010); 2) varade ja kohustuste nimekirja; 3) 01.01.2009 -31.12.2009 nimekirja saldoteatistest; 4) 01.01.2009- 31.12.2009 kassaraamatu väljavõtted; 5) 01.01.2009- 31.12.2009 käibeandmiku väljavõtted; 6) 01.01.2010 -30.12.2010 saldoteatiste nimekirja; 7) 01.01.2010 -30.12.2010 kassaraamatu väljavõtted; 8) Swedpank AS tõendi kohustuste puudumise kohta; laenulepingu nr 10-076397-EV; laenulepingu 05-244125 JI Lisa 1 ja Lisa 2; 9) omanike nimekirja; 10) andmed võlgnikule teadaolevate täitemenetluste kohta; 11) võlgniku ülevaate majandustegevuse ja majandusliku olukorra kohta; 12) konto plaani; 13) varade nimekirja; 14) 01.12.2005 kinnistu müügilepingu/hüpoteegi seadmise lepingu/asjaõiguslepingu; 15) vallasvarade nimekirja koos nende omandiõigust tõendavate dokumentidega. Ajutine haldur on Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et 6(13)

2-10-61116 Võlgniku ainukeseks kinnisvaraks on kinnistu asukohaga: Vaivara vald, Kudruküla 8,08 ha maatulundusmaad. Võlgnik hindab bilansis ja esitatud varade nimekirjas kinnistu väärtuseks 700 000 krooni nii 31.12.2008.a., 31.12.2009 seisuga kui ka 30.12.2010 seisuga. Halduri hinnangul ei oma hetkel kinnisvara sellist väärtust nagu bilansis märgitud, sellist väärtust ei omanud vara ka 2009.a. (turumuutustest tulenevalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditest tulenevalt Võlgnik oleks pidanud vara alla hindama, samas seda ei ole tehtud). Võlgniku kinnisasjale on seatud hüpoteek summas 1 300 000 EEK AS Hansapank kasuks ning seatud keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus) kasuks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiavalduse menetluses ei ole põhjendatud ekspertihinnangu tellimine nimetatud kinnisasja väärtuse hindamise osas, kuna maksejõuetus on tõendatud võlgniku poolt esitatud dokumentide ja kinnitusega (peale pankroti välja kuulutamist jääb võlausaldajate otsustada, kas tellida ekspertihinnang või mitte). Ajutine haldur on seisukohal, et kinnisasja tegelik turuhind selgub alles selle võõrandamisel, kuid kinnistu väärtus on kindlasti madalam kui 700000 EEK. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on 30.12.2010 seisuga nõudeid ostjate vastu summas 60 828 krooni. Tegemist on debitoorsete nõuetega järgmiste äriühingute vastu: Brandesto OÜ summas 52 623 EEK (olemas võlgniku kasuks kohtulahend 7.5.2009.a. summas 113417,47 EEK); Rossoli OÜ summas 5543,56 EEK; Offing OÜ (ühing pankrotistunud) ummas 914,50 EEK; Gaoz OÜ summas 590 EEK ja Ekstran AS vastu summas 1156,56 krooni. Haldurile pole esitatud dokumente, millest nõuded tulenevad, kuid samad nõuded olid ka bilansis 31.12.2009.a. seisuga. Arvestades, et nõuded on jäänud sisse nõudmata/täitmata juba üle aasta, siis tuleks nõuded 100% alla hinnata. Ajutine halduri hinnagul nõuete väärtus 0 EEK. 2009 bilansi kohaselt oli võlgniku muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (täpsemalt: 2 mobiiltelefoni, laomööbel, kahvelkäru ning 3 arvutit) ning bilansis kajastus nende soetusmaksumus 2009 aastal summas 81 001 krooni, soetamisaeg kuni 2006.aastani. Võlgnik on oma 30.12.2010 seisuga bilansis hinnanud nimetatud varad alla, seda 0 kroonile. Ajutine haldur nõustub Võlgniku seisukohaga, et muu vallasvarad ei oma hetkel väärtust ning pole realiseeritavad. Võlgniku esitatu kohaselt muu vara võlgnikul puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muu vara olemasolu. Võlgniku varade bilansiline väärtus on 30.12.2010 seisuga 760 878 EEK / 48628,96 EUR, kuid ajutisel halduri hinnagul on varade turuväärtus bilansilisest väärtusest veelgi madalam. 30.12.2010 bilansi kohaselt võlgniku lühiajalised kohustused kokku 538 433 krooni/34412,14 EUR ning pikaajalised kohustused kokku 503955 EEK/32208,59 EUR. Võlgnik on esitanud nimekirja kohustuste kohta: AS SEB Liising – 80 092,33 EEK / 5118,83 EUR; R A – 5526,72 EEK / 14,49 EUR; Maksu-ja Tolliamet – 347 379,66 EEK / 22201,60 EUR; R A – 339 155,02 EEK / 21675,95 EUR; Juri Assov laen – 164 800 EEK / 10533,04 EUR. Võlgnevused OÜ Nexgate töötajatele (6 inimest) on summas 105 434,30 EEK/6738,47 EUR (s.o. netosummas). Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on Võlgniku suurimateks võlausaldajateks: Maksu- ja Tolliamet (võlg 17.12.2010.a. seisuga kokku 415460,82 EEK/ 26 552,78 EUR) (bilansis kajastatud ainult põhivõlg 347380 EEK). AS SEB Liising (võlg 5628.84 EUR ning viivis 338.75 EUR). 8(13)

2-10-61116 Kohtutäitur Terje Tšapis (kohtutäituri tasud kokku summas 49773,55 EEK/ 3181,10 EUR) (vastavat nõuet ei ole bilansis kajastatud). Võlgniku esitatud andmete alusel töötajatest võlad 6 inimesele, ajtise halduri esialgsete arvestuste kohaselt töötajate nõueded ca 128000 EEK. Töötajate võlgnevuste osaline tasumine toimub Eesti Töötukassa poolt seoses halduri esitatava taotlusega. Võlgniku bilansiandmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 1 275 487 EEK, mis on 66620,73 EUR, kuid kuna võlgniku bilansis kajastatud nõuded erinevad ajutisele haldurile teadaolevatest nõuetest (bilansis ei ole kajastatud maksuintresse, osaliselt on väiksemas määras kajastatud töötajate nõuded), seetõttu võlgnevuste kogusumma võib edasises menetluses veelgi suureneda. Kuna võlgnikul on kohustusi 1 275 487 EEK ehk 66620,73 EUR ning varasid maksimaalselt 760 878 EEK ehk 48628,96 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul hetkel võlgniku varad katavad pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise halduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte kui majandusüksus ei ole säilinud ning seda pole võimalik ka taastada. Oluliseimaks majandustegevuse jätkamist võimaldavaks dokumendiks on Maksu- ja Tolliameti luba tegutseda tolli printsipaaline, kuid vastava loa saamise võimalused hetkel puuduvad (puuduvad garantiid Maksu- ja Tolliameti jaoks). Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Ajutise halduri hinnangul Võlgniku majandustegevus pidurdus täielikult seoses asjaoluga, et ettevõte pangaarved arestiti 2009 aasta novembris seoses maksuvõlgnevusega, lakkas täielikult peale Maksu- ja Tolliamet antud garantii lõppemist. Ajutise halduri hinnangul on ebareaalne majandustegevust taastada. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. 9(13)

2-10-61116 Võlgniku 2009 majandusaasta aruande kohaselt oli omakapital seisuga 31.12.2009 positiivne seda summas 207 244 EEK / 13 245,30 EUR. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt oli majandustegevus pidevalt kahjumlik 2010 aastal ning 2010 aasta lõpuks oli omakapital miinuses -281 510 EEK / 17 991,76 EUR. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et Võlgnik on nii praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on Võlgnik ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ja ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda juhtimisvigadest (juhtimisvead võivad ka seisneda ÄS § 180 lg 51 sätestatu mittejärgimisega). Ajutine haldur ei hetkel tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist KarS § 384-3851 sätestatud või muude süütegudega. Hetkel tuvastatu kohaselt ja PankrS § 22 lg 5 tähenduses, on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis on tehtud Võlgniku lähikondsetega (on tagastatud antud laenusid), kuid hetkel ei ole selge, kas nimetatud tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve. Edasise menetluse käigus selgub, et tehingutega on kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutine haldur taotleb pankroti välja kuulutamist. Ajutisele haldurile esitatud andmete ja muul viisil kogutud andmete esmaanalüüsi põhjal on ajutine haldur jõudnud järeldusele, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, kuid võivad olla rasked juhtimisvead (pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine maksejõuetuse olukorras ning/või osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus äriühing oli maksejõuetu). Hetkel tuvastatu kohaselt maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud teooreetilise tagasivõitmise esitamise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagastusnõuete esitamise võimalusi. Ajutine haldur palub kuulutada välja OÜ Nextgate pankrot, määrata pankrotihaldur (kinnitan enda nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid OÜ Nexgate pankrotimenetluses), kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud), kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek, määrates 1.üldkoosoleku aja, avaldada pankroti teade ja esimese üldkoosoleku aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded. Aruanne ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest Viru Maakohtu 17.12.2010 määrusega on nimetatud ajutine pankrotimenetluses ning määratud ajutiseks halduriks Tarmo Villman.

2-10-61116 Ajutise halduri esitatud finantsanalüüsist selgub, et võlgniku finantsolukord pidevalt halvenes. Selgeks maksejõuetuse saabumise hetkeks saab lugeda hetke, mil lõppes tolli printsipaali üldtagatis Maksu- ja Tolliametile, so. 10.09.2010. Käesolevaks ajaks teadaolevatel andmetel ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et võlgnik esitas ajutisele haldurile bilansi seisuga 31. detsember 2010, milles on varade väärtuseks märgitud 48 628,96 eurot. Võimalus on, et tagasivõitmisega suureneb vara 6400 euro võrra. Ajutine haldur on seisukohal, et maksujõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 27. jaanuaril 2011 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, Tarmo Villman on esitanud kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 16. veebruaril 2011 kell 15.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 12(13)