Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-9633
Tsiviilasi
OÜ A. F. A. A. võla, summas 2421,20 krooni ja viivise, summas 2420,20 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
2421,20 krooni 154,74 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxx Hageja esindaja: S. E. , postiaadress OÜ J. I. , xxx xx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: A. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx x-xx E-post:[email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS T. E. R. õigusjärglasena) kostjale telekommunikatsiooniteenust 29.09.2004.a. sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus AS T. E. kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus osutatud teenuste ja saadud kauba (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata – hageja poolt esitatud arvete alusel on 04.03.2005.a. seisuga (viimase arve tasumise tähtaeg) kostja võlgnevus AS T. E. 2421,20 krooni. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele T. kasutamise tingimustele (edaspidi nimetatud Üldtingimused) oli kostjal kohustus tasuda arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste VII peatükist tulenevalt on maksmisega viivitamise korral ette nähtud viivis 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimistes on sätestatud ka lepingu rikkumise korral selle ülesütlemise võimalus. Kuna kostja rikkus lepingut, teatas T. E. lepingu lõpetamisest. Kuna kostja ei tasunud võlga ka pärast lepingu lõpetamist, loovutas T. E. nõude kostja vastu, summas 2421,20 krooni, millele lisanduvad viivised, hagejale. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ka pärast hageja suulisi ja kirjalikke pöördumisi võla tasumiseks, samuti ei õnnestunud hagejal oma õigusi kaitsta maksekäsu kiirmenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõuab kostjalt kokku 4841,40 krooni väljamõistmist, sealhulgas viivised 2420,20 krooni. Kuni hagi esitamiseni on välja arvestatud viivis 6598,98 krooni, kuid hageja on viiviseid vähendanud kuni põhivõla suuruseni. Lisaks taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjalt viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist 0,15 % päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 08.07.2010 kätte toimetatud (tl.45), need on vastu võetud kostja kasuema V. S. . TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja A.A. ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 2 (4)
§ 407 lg 1 alusel rahuldada osaliselt, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid kohus ei pea lisanduvate viiviste väljamõistmist TsMS § 367 alusel kooskõlas olevaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõigetes 1 ja sätestatud hea usu põhimõttega, sest väljamõistetav viivis ületaks sellisel juhul põhivõlgnevust. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl 7-26), sealhulgas T. E. 31.05.2006.a. teatise kostjale nõude loovutamise kohta hagejale (tl.25). Kostja võlgneb hagejale mobiilside teenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksuna 2421,20 krooni ja viivisena 2420,20 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 309,42 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka A. A. OÜ A. F. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
3 (4)
Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (tl.31,32). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka TsMS § 144 p 7 alusel. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ arve 23.02.2010.a., summas 2500 krooni (tl.29). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 23.02.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni on tasutud esindamise eest võlglase A. A. kiirmenetluses ja hagimenetluses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 2421,20 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, ei pea kohus nimetatud kulu väljamõistmist täies ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid hagi- ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste koostamise ja kohtule esitamisega. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka tsiviilasjaga, mistõttu kohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks) tuleb lugeda 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1250+1250) krooni ehk 159,78 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel, et kohus määraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.