2-10-5091
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-5091
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
9 526, 63 eurot Krediidipanga Liisingu AS hagi J. L. vastu 16 969, 69 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Krediidipanga Liisingu AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Narva mnt 4 Tallinn, esindaja EveLy Luik; kostja J. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
rahuldada Krediidipanga Liisingu AS hagi J. L. vastu. Välja mõista J. L. Krediidipanga Liisingu AS kasuks 16 969 (kuusteist tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 69 senti. Välja mõista J. L. Krediidipanga Liisingu AS kasuks alates 01.veebruarist 2010 viivised 0,3 % põhinõudelt, so 7 992, 45 eurolt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Krediidipanga Liisingu AS menetluskulud jätta J. L. kanda. Välja mõista J. L. Krediidipanga Liisingu AS kasuks menetluskulu 965 (üheksasada kuuskümmend viis) eurot ja 7 senti. Edasikaebamise kord Krediidipanga Liisingu AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 40-43), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Veski 3-1 Antsla linn on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 48, 50). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Antsla vald Antsla vallasisene linn Veski 3-1 (tl 49,53). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei viibi J. L. aadressil Võru maakond Antsla linn Veski 3-1 ja tema asukoht on politseile teadmata (tl 52). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on J. L. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati märtsis 2008.a. (tl 53). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2008 kapitalirendi tingimustel liisingulepingu nr 1403, mille alusel hageja andis kostjale liisingusse kasutatud sõiduauto Volkswagen Passat Tiptronic liisingusummaga 380 000 krooni, intressimääraga 7,684% aastas, maksegraafikujärgse liisingumakse tasumise tähtpäevaga iga kuu 15.kuupäeval ja liisingulepingu lõpptähtpäevaga 15.03.2013. Lepingu p 3.10 järgi kohustus kostja tasuma
2 (4)
hagejale viivist 0,3% tasumata liisingumakselt päevas. Võlgnevused liisingumaksete tasumisel tekkisid 2008 aasta lõpus. Seoses kostja poolse korduva liisingulepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega teatas hageja 27.03.2009 liisingulepingu erakorralisest ülesütlemisest ning nõudis kostja liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist, st liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumist hagejale. Liisinguleping loeti üles öelduks alates 27.03.2009. Liisingueseme valduse andis kostja hageja esindajale üle 02.02.2009. Neil asjaoludel taotleb Krediidipanga Liisingu AS hagis J. L. vastu välja mõista liisingulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 265 517, 93 krooni, mis koosneb tasumata liisingu põhisummamaksetest summas 14 207, 37 krooni, liisingumaksete võlgnevus summas 125 054, 68 krooni, tasumata kindlustusmaksed summas 5 039, 32 krooni, tasumata intressidest summas 8 975, 18 krooni, viivistest summas 3 938, 17 krooni, liisingulepingust tulenevad viivised summas 103 545, 27 krooni ning liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 4 757, 94 krooni. Hageja taotleb välja mõista alates 01.02.2010 kostjalt liisingulepingust tulenevad viivised 0,3% põhivõlast , so 125 054, 68 kroonilt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud liisingulepingu, teatise ja hoiatuse kostjale, OÜ Balti Realiseerimiskeskus liisingueseme hindamise akti ja arved ( tl 9-23). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101; 108 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kusjuures võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1,3, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus kokku 265 517, 93 krooni, so 16 969, 69 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 01.veebruarist 2010 viivised 0,3 % põhinõudelt, so 125 054, 68 kroonilt, so 7 992, 45 eurolt päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
3 (4)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 15 000 kroonist ja täiendavalt tasutud riigilõivust 100 kroonist menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 25, 38, 58) . TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt J. L. välja mõista Krediidipanga Liisingu AS kasuks menetluskuluna riigilõiv kokku 15 100 krooni, so 965, 07 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.