2-10-38376
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-38376
Tsiviilasja hind
1 597, 79 eurot
Hagi ese
Time Finans AB hagi M. R. vastu 1 686, 77 euro nõudes.
Pooled ja nende esindajad
hageja Time Finans AB, registrikood xxxxx-xxxx, asukoht Aia 7 Tallinn, esindaja Eerika Erlach, OÜ Incure Inkasso Agentuur, Mustamäe tee 16 Tallinn; kostja M. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada Time Finans AB hagi M. R. vastu. Välja mõista M. R. Time Finans AB kasuks 1 686 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot ja 77 senti. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Time Finans AB menetluskulud jätta M. R. kanda. Välja mõista M. R. Time Finans AB kasuks menetluskulu 519 (viissada üheksateist) eurot ja 56 senti. Edasikaebamise kord Time Finans AB võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. R. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema
esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 49-52), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 14.detsembril 2010 (tl 56). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja esindaja ja kostja 15.11.2008 kostja võlgnevuse hageja ees ajatamiseks kokkuleppe, mille lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule vastavalt kohustus kostja tegema hagejale alates 17.12.2008 kuni 17.05.2011 igakuiselt makseid summas 1062, 13 krooni. Kostja rikkus kokkulepet, jättes maksegraafikujärgsed maksed tegemata. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokkuleppest tulenevalt põhisumma 21 329, 45 krooni. Kostja on kokkuleppele alla kirjutades tunnistanud viiviseid seisuga 15.11.2008 summas 1 392, 15 krooni. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 1 066, 47 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Kostja on kokkuleppele alla kirjutades nimetatud kahjuhüvitist tunnistanud. Vastavalt kokkuleppe p 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksegraafiku mittetäitmise eest leppetrahvi summas 9 000 krooni. Hageja palub kohtul leppetrahvist kostjalt välja mõista 2 604, 08 krooni. Neil asjaoludel nõuab Time Finans AB hagis M. R. vastu välja kostjalt 26 392, 15 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 15.11.2008 kokkuleppest ja kokkuleppe lisast nr 1.
2 (4)
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 3; 8 lg 2; 76 lg 1, 3 ; 101 lg 1 p 6; 127 lg 1, 128 lg 3; 115 lg 1, millede kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26 392, 15 krooni, so 1 686, 77 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 5000 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 3 129, 32 krooni (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS § 133 lg 1, 2 sätestatut tasutud riigilõiv 5 000 krooni, so 319, 56 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 3 129, 32 krooni, so 200 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. R. välja mõista Time Finans AB kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 319, 56 eurot ja hageja esindaja kulu summas 200 eurot, kokku seega menetluskulu 519, 56 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.