Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.jaanuar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-10-1657
Tsiviilasi
OÜ A. F. M. S. võla, summas 1565 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
1565 krooni 100,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ A. F. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx xxxxx Esindaja: S. E. , postiaadress OÜ J. I. , xxx xx xxxxx , E-post: Kostja: M. S. , isikukood xxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt loovutas O. xx-xx . F. M. S. , millest on kostjale 15.05.2007 saadetud teatises teatatud. Nõue tulenes laenulepingust, mille alusel oli kostja saanud kiirlaenusüsteemist laenu summas 3000 krooni, tagastamise tähtajaga (koos lepingutasuga 690 krooni) hiljemalt 19.01.2007. Laenu saamiseks oli kostja täitnud internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille järel oli toimunud laenu taotleja isiku tuvastamine isiku autentimise teel panga identifitseerimissüsteemi kaudu. Seega olid kostja andmed laenutaotluse esitamisel kontrollitud. Pärast laenutaotluse esitamist toimus täiendav laenutaotluse aktsepteerimine kostja poolt xxxxxx xx-xx lühisõnumi saatmise teel. Kirjeldatud toimingute tegemise järgselt kandis OÜ xxxx xx .12.2006 kostja pangakontole laenusumma 3000 krooni ning väljastas arve. Laenulepingu tingimuste p 8.2.1 kohaselt oli kostja laenu mittetähtaegse tagastamise korral kohustatud tasuma viivist 0,75 % päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud tasumata laenusummalt – 3000 krooni- viiviseid ajavahemiku 20.01.2007 – 30.12.2009 eest 24 187,50 krooni, kuid vähendanud neid 2999 kroonini. Kostja on tasunud hagejale 5124 krooni, mille arvelt hageja on vähendanud kõigepealt kostja viivisevõlgnevust ja seejärel põhivõlga. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale seega veel 1565 krooni, mis on põhivõlg. Ülaltoodu alusel ja toetudes VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 taotleb hageja kostjalt 1565 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad 09.03.2010 kätte toimetatud (tl. 31), need on vastu võetud kostja ema R. S. § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokument sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja M.S. ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (4)
Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Hageja nõue on tõendatud hagiavalduse ning sellele lisatud dokumentidega (tl-d 7-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastama laenusummast 1565 krooni, kuivõrd hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasutud 5124 krooni arvestatud viivise – 2999 krooni, lepingu sõlmimise tasu – 690 krooni ja 1435 krooni ulatuses põhivõla katteks. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 100,02 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka M. S. OÜ A. F. . Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1000 krooni (tl.26) ja esindajatasu – 2500 krooni (tl.25) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ arve 30.12.2009.a., summas 2500 krooni (tl.25). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või
3 (4)
muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 30.12.2009.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest võlglase M. S. . TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 1565 krooni. Kuigi hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et kulu nimetatud ulatuses ei ole käesolevas kohtumenetluses põhjendatud ega vajalik. Lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, arvestades, et kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses. Hagiavalduse näol ei ole tegemist keeruka ega töömahuka õigusdokumendiga, kohtute menetluses on massiliselt konkreetse lepingulise esindaja poolt koostatud analoogseid õigusdokumente. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu ületab antud hagi hinna ning sisaldab käibemaksu (416,67 krooni), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Eeltoodu alusel vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja kulu 1250 kroonini. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2250 (1000+1250) krooni ehk 143,80 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel, et kohus määraks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.