Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja number
2-10-39417
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx); esindaja: Maia Ploom (e-post [email protected]) kostja: K. K. (ik xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
elukoht
kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on M. L. hagi K. K. vastu, hageja palub välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest esemed või esemete mittetagastamise korral 64 594 krooni. 14.09.2010 määrusega andis kohus M. L. menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastas M. L. hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt (5000 krooni ulatuses) ja määras, et M. L. tuleb tasuda riigilõiv 3500 krooni viie kuu jooksul 700 krooni suuruste osamaksetena alates määruse jõustumisest. 21.01.2011 seisuga on hageja tasunud riigilõivu kokku 3500 krooni. 27.12.2010 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada endale poole tasutud riigilõivust.
TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab TsMS § 150 lg 2 p 1, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas tulnuks tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 8500 krooni, kuid hageja on seoses menetlusabi andmisega maksnud riigilõivu 3500 krooni. Arvestades TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 190 lg 4 koosmõjus, puudub alus hagejale riigilõivu tagastamiseks ning hoopis temalt tuleks riigituludesse välja mõista riigilõiv 750 krooni (8500 / 2 – 3500), sest ta on tasunud menetluses vähem kui pool seaduses ettenähtud riigilõivust. TsMS § 190 lg-t 7 ja kompromissi sõlmimist arvestades ei pea kohus hagejalt riigilõivu 750 krooni väljamõistmist siiski põhjendatuks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus TsMS § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohtunik
2/2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.