Tsiviilasi nr.2-10-60697
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-60697
Tsiviilasi
X AS hagi D. K. vastu krediidilepingute järgse võlgnevuse, summas 6492 euro (101 577,66 krooni), väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx; xxxxx) Hageja volitatud esindaja : S. K. Kostja : D. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning TsMS §162, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi D. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista D. K. võlgnevus seisuga 03.12.2010 6 492 eurot (101 577,66 kroon) ja viivis protsendina põhinõudelt (5 242,99 eurot/82 034,90 krooni) alates 04.12.2010. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskuludena riigilõiv 639, 12 eurot (10 000 krooni)
ning viivis menetluskuludelt( 639,12 eurot/10 000 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.01.2011). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 25.01.2006 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu 1 597,79 eurot (25 000 krooni), intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.02.2010. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressid iga kuu 20. kuupäeval. 10.12.2008 jäi kostja laenusumma ja intresside tagastamisega võlgnevusse. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse seisuga 03.12.2010 kogumahus 741,31 eurot ( 11 598,98 krooni) krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 591,28 eurot ( 9 251,51 krooni), intressivõlgnevus summas 74,86 eurot (1 171,24 krooni), põhiosa viivis 75,17 eurot ( 1 176,23 krooni). Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 27.05.2008. sõlmiti poolte vahel väikelaenuleping nr xx-xxxxxx-xx, summas 4 921,20 eurot (77 000 krooni), intressimääraga 17% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 26.05.2013. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama iga kuu 26. kuupäevaks laenu põhiosa ja intressid. Hageja väidab, et kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 26.11.2008.
2 (4)
Kostja ei täitnud lepinguga võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu järgi seisuga 03.12.2010 võlguolevad summad kogumahus 5 750,69 eurot (89 978,68 krooni), sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 4 651,71 eurot ( 72 783,39 krooni), intressivõlgnevus summas 558,09 eurot (8 732,14 krooni), põhiosa viivis 540,89 eurot (8 463,15 krooni).
Menetluse käik 27.12.2010 väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-31/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 29.12.2010 /tl.33/. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 25.01.2006 sõlmiti kostjaga laenuleping nr xx-xxxxxx-xx ja 27.05.2008 sõlmiti poolte vahel väikelaenuleping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 3 (4)
VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingute järgne võlgnevus seisuga 03.12.2010 kogusummas 6 492 eurot (101 577,66 krooni) ja viivis alates 04.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 639,12 eurot (10 000 krooni) väljamõistmist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 639,12 eurot (10 000 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
Hele Ilisson kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.