Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-67231 Tsiviilasi AS Danske Bank Eesti Filiaali hagi Tõnu Läätse vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 9572,57 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Danske Bank Eesti Filiaal ( reg.nr 11488826, asukoht Tallinn, Narva mnt 11), hageja esindaja Krista Arraste, kostja Tõnu Lääts ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Tõnu Läätselt 9844,86 eurot ja viivis protsendina alates 24.01.2011 kuni põhinõude ( 9572,57 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Danske Bank Eesti Filiaali kasuks. Menetluskulud jätta Tõnu Läätse kanda. Välja mõista Tõnu Läätselt riigilõiv 958,67 eurot ja tasu õigusabi eest 613,55 eurot AS Danske Bank Eesti Filiaali kasuks. Välja mõista Tõnu Läätselt viivis menetluskuludelt (1572,22 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Tõnu Lääts võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 01.06.2007 sõlmisid pooled kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx ja 16.05.2008 kasutusrendilepingu nr xxxxxxxx. Kapitalirendilepingu põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse Volkswagen Sharan 1,9 TDI 85 kW reg.nr xxx xxx maksumusega 212 000 kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.06.2012 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklusja kaskokindlustusmakseid. Kasutusrendilepingu põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse Land Rover Freelander Td4SW 2,0 80 kW reg.nr xxx xxx maksumusega 18 470,47 eurot ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.06.2013 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kosta tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul, s.o rendiperioodi lõppemiseni, rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Vastavalt üldtingimuste p-le 1.1 ja peatükile II anti vara hageja poolt kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus üldtingimuste p 4.1 kohaselt täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepinguga sätestatud tingmusi ja lepingust tulenevaid kohustusi ning vastutab nende täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandlusega ja lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostja ei tasunud rendimakseid kapitalirendilepingu maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale kapitalirendilepingu üldtingimuste p 10.1 alusel 18.11.2009 vara tagastamise nõude ning palus üldtingimuste p 10.3 alusel tagastada viivitamatult kapitalirendilepingu objektiks olev vara. Kostja ei tasunud rendimakseid kasutusrendilepingu maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale kasutusrendilepingu üldtingimuste p 10.1 alusel 18.11.2009 vara tagastamise nõude ning palus üldtingimuste p 10.3 alusel tagastada viivitamatult kasutusrendilepingu objektiks olev vara. Kapitali- ja kasutusrendilepingud on poolte vahel lõpetatud alates 18.11.2009, ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kosta on viivituses rendimakse tasumisega aja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga se4otud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja
muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja ei täitnud kapitalirendilepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi. Hageja esindaja edastas kostjale 16.08.2010 võlateatise - kapitalirendilepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude: tasumata kindlustus 3194,91; muud kulud 7378,99; intress 571,09; tasumata kuumaksed 11 585,03, põhinõue 62 724,47. Lisaks ei täitnud kostja ka kasutusrendilepingust võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi. Hageja esindaja edastas kostjale 16.08.2010 võlateatise – kasutusrendilepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõude: põhinõue 39 743,29; tasumata kindlustus 4954,94; muud kulud 11 343,33; viivis 916,97; intress 321,30; tasumata kuumaksed 8852,18. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata kapitalirendilepingu eest põhisumma 84 884,40 kr ning kasutusrendilepingu eest põhisumma 64 893,74 kr. Poolte vahel sõlmitud kapitalirendilepingu põhitingimuste kohaselt on intressi määraks 6,2% aastas, s.o 0,017% päevas, mistõttu arvestab hageja viiviseid lepingujärgse viivisemääraga. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud võlateatisel märgitud tasumise tähtajast 16.08.2010 + 7 päeva, s.o 23.08.2010 kuni hagi esitamiseni 30.12.2010. Viivis 1861,51 kr. Poolte vahel sõlmitud kasutusrendilepingu põhitingimuste kohaselt on intressi määraks 6,5% aastas, s.o 0,018% päevas, mistõttu arvestab hageja viiviseid lepingujärgse viivisemääraga 0,018% päevas. Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga võlgneb kostja tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viiviseid kokku summas 916,97 kr. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud võlateatisel märgitud tasumise tähtajast 16.08.2010 + 7 päeva, s.o 23.08.2010 kuni hagi esitamiseni. Viivis on 1506,83 kr. Kapitalirendilepingu ees on kostjal tasumata intress summas 571,09 kr. Kasutusrendilepingu alusel on kostjal tasumata intressid summas 321,30 kr. Kõrvalnõuded kokku 5177,67 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Arraste palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 9844,86 eurot ja viivis protsendina alates 24.01.2011 kuni põhinõude ( 9572,57 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 958,67 eurot ja tasu õigusabi eest 613,55 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (1572,22 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 21.01.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.