Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-15558 3.2 P. J. K. K. menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtu põhjendused 2(4)

2-10-15558

Pooli esindavad vandeadvokaadid on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Arvestades asjaolu, et hageja on hagist loobunud ning see on seaduslik ega riku avalikku huvi, sellepärast leiab kohus, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus antud asjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja tasunud hagiavalduselt 01.04.2010. a 30000 krooni riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606 (viitenumber 2900072699) S. (tl 7). Kuna hageja on loobunud hagist ning kohus on loobumise vastu võtnud, siis tuleb pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 958,67 eurot (ehk 15000 krooni) tagastada hageja poolt märgitud kontole nr 221012049786 S. . TsMS § 1741 lg 1 sätestab muu hulgas, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjad ei ole nõudnud hagejalt menetluskulude hüvitamist. Seega tuleb jätta nende menetluskulud enda kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käeoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolev hagi on kohtule esitatud 01.04.2010. a kostjate vastu seetõttu, et 02.02.2007. a andis hageja laenu 300 000 krooni OÜ-le V. , kuid laenu saaja ega ka kostjad, kes olid antud laenulepingu käendajateks, laenu hagejale määratud tähtajaks – 02.04.2007. a – ei tagastanud. Vastavalt VÕS § 145 1. ja 2. lõigetele ja §-le 65 tuleb OÜ-t V. ja kostjaid ehk kaaskäendajaid lugeda solidaarvõlgnikeks. Arvestades asjaolu, et kinnistutele V. R. , P. R. hageja kasuks seatud hüpoteekidest ükski ei asetsenud esimesel järjekohal ning kinnistu R. väärtus ei katnud hageja hüpoteegist eespool asuvat nõuet, siis oli hageja õigustatud esitama kohtule hagi kostjate vastu seoses laenulepingu mittenõuetekohase täitmisega. Kuna üks solidaarvõlgnikest tasus põhivõlgniku täitemenetluses ära laenulepingust tuleneva võlgnevuse peale kostjate vastu hagi esitamist (s.o 27.12.2010), siis saab seda vaadelda kui võlakohustuse täitmisena kõikide solidaarvõlgnike (s.h kostjate) poolt. Järelikult tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda TsMS § 168 lõikest 5. Kuna hageja 600000 krooni suurusest kogunõudest tasuti P. J. kohtutäiturile ära 599900 krooni, seetõttu tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda 99,98% (599900/600000 x 100) ulatuses. Kostjatelt väljamõistetavat menetluskulude suurust ei ole alust vähendada ega jätta neid välja mõistmata vaatamata sellele, et hageja on saanud laenulepingu täitmisest täitemenetluses peaaegu kahekordse laenusumma ning põhivõlgnik peab tasuma lisaks eelnevale veel täitekulud 64808,20 krooni ulatuses. Kui kostjad oleks laenulepingu täitnud nõuetekohaselt, siis ei oleks ka mingeid täiendavaid kulusid tekkinud.

2(4)

2-10-15558

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 01.04.2010. a 30000 krooni riigilõivu (tl 7) ning sellest poole väljamõistmist taotleb ta kostjatelt solidaarselt. Kuna hagejale tagastatakse riigilõiv 50% ulatuses ning ülejäänud osa riigilõivust on õigus tal saada kostjatelt 99,98% ulatuses, siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks 958,48 eurot (15000-st 99,98% = 14997 krooni) riigilõivu katteks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud vandeadvokaat

C. S. A. C. A. S. U. S. .

Nimetatud advokaadibüroo on esitanud hagejale 12.04.2010 arve 7440 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 66) ja 30.07.2010 arve 4400 krooni (ilma käibemaksuta) saamiseks, millede vastavalt on käesolevas asjas kulunud materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja hagiavalduse koostamiseks kokku 4 tundi 39 minutit ning kostjate vastuse kohta arvamuse koostamiseks 2 tundi 45 minutit. Kuna lähtuvalt hageja esindaja poolt koostatud avalduste (tl 3-6, 46-49) sisust, mahust ja neile lisatud dokumentidest ei saa pidada käesolevat asja keskmisest keerukamaks ega töömahukamaks ning toimunud on vaid kirjalik menetlus, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), tuleks pidada mitte rohkem kui 575,20 eurot (ehk 9000 krooni ilma käibemaksuta). Arvestades kostjate kanda jäetavate menetluskulude määra, siis mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 575,08 (575,20-st 99,98% = 575,08) eurot kohtuvälise kulu katteks. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1533,56 (958,48 + 575,08) euro ulatuses. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 peavad kostjad vastavalt hageja esitatud taotlusele maksma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni.

Lembit Käis kohtunik

2(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.