Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on Võru linnas Tartu tn 15 asuva korteri nr 7 omanik, kuid ei ela antud aadressil üle 13 aasta. Käesoleval ajal ja viimased 4 aastat ei ela antud aadressil kedagi. Hageja ei ole nendel aastatel arvesse võtnud, et eelnimetatud korteris ei toimu vee ja prügiteenuste tarbimist, mis lisatakse igakuuliselt kommunaalteenuste arvetele. Viimasel ajal küll, kui firmaga OÜ Võru Vesi pidi ise lepingu sõlmima, siis enam vee tarbimise eest võetav summa arvel ei kajastu. Hageja lisab kommunaalteenuste arvetele peidetud kujul nt teenusvõi remonditöö nimetuse alla fekaalideveo. Viimased neli aastat ei kasuta keegi Võrus Tartu 15 korterist 7 maja ühistualetti, mis on küll tehtud ühel korteriomanikul enda korteri juurde kuuluvale pinnale. Igakuuliselt lisatakse üüriarvetele maja välikoristus, kuid maja ümbrus on kogu aeg räpane ja ei ole aru saada, et seal oleks keegi koristanud. Hilissügisest kuni varakevadeni on välikoristus (lumelükkamine, liivatamine jms) küll vajalik ja tasu võtmine õigustatud, kuid muul ajal väga küsitav. Aastaid on räägitud, et majal vajavad väljavahetamist vihmaveerennid ja katus, mis laseb aastaid läbi. Ometi sai 2007.a. tõstetud remondifondi tasu 6 kr/m2 kohta, sest hageja lubas 2008.a. suvel katusevahetuse ette võtta, kuid seda ei ole tehtud kuni tänase päevani. Kostja on püüdnud alates 2007.a. korterit maha müüa, kuid see ei ole õnnestunud. Kostja on Eestis valitseva majandusliku olukorra tõttu sattunud ise raskesse majanduslikku olukorda, mistõttu on sattunud tahtmatult üürivõlglaseks (tl 27-28). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED

2 (5)

Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud Võrus Tartu tn 15 asuva elamu korteriomanike 18.veebruari 2003.a. ja 21.märtsi 2007.a. üldkoosolekute protokollid (tl 6-9); koondi korteri Võrus Tartu 15-7 maksete arvestuse ja tasumise kohta (tl 10); Tartu 15 korteriomanike 21.märtsi 2007.a. üldkoosolekul kinnitatud kodukorra ja üldkoosolekul osalenud isikute nimekirja (tl 34-35, 36); Tartu 15-7 esitatud arvete koondi (tl 43-44); fekaaliveo ja käimla remondi arved (tl 45-47); koopia Võru Linnavalitsuse 23.03.2000.a. korraldusest nr 269 Tartu 158 eluruumide nimekirjast kustutamise kohta (tl 57). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on Võrus Tartu 15-7 asuva korteri omanik. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1,2 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega; korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse § 13 lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriomandiseaduse §-de 15 lg 1 ja 6, 17 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti; eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra kehtestamist, 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist, 4) kohase suurusega remondifondi kogumist, 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist; korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomandiseaduse § 20 lg 1, 21 lg 2 kohaselt otsustavad valitseja nimetamise ja tagandamise korteriomanikud häälteenamusega; valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi, 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid, 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid, 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on Korteriomandiseaduse § 21 alusel õigustatud isik kostjalt nõudma esitatud kommunaalteenuste arvete tasumist. Korteri Võrus Tartu 15-7 maksete ja tasumise koondist (tl 10) nähtuvalt on hageja arvestanud kostja võlgnevuse hagiavalduse esitamise seisuga 28 296,10 krooni. Kostja on vaidlustanud arved vee, prügiteenuste ja fekaalideveo osas. Hageja on kohtule esitanud vaidlusalusel perioodil kostjale saadetud vee tarbimise eest esitatud arvete koondi (tl 31-32), mille õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja mille kohaselt 2007.a. septembrist kuni 2008.a. märtsini on kostjale esitatud arveid vee tarbimise kohta kokku 127,20 krooni eest. Antud majas jaotatakse hageja selgituse kohaselt veekulu vastavalt elanike arvule. Kohus nõustub hagejaga, et vastavalt korteriomanike 21.märtsil 2007 toimunud üldkoosolekul kinnitatud kodukorra punktile 1.16 oli kostjal pretensioonide olemasolul arve kohta kohustus esitada need hiljemalt vastava arve tasumise tähtajaks ning kuna kostja seda ei teinud,

3 (5)

siis samast kodukorra punktist tulenevalt pole hageja kohustatud hilisemaid pretensioone arvestama. Kohtule esitatud tõendist (tl 36) nähtuvalt viibis kostja ka ise sellel üldkoosolekul. Kuid selline kord ei välista siiski kostja poolt vastavasisuliste vastuväidete esitamist kohtumenetluses. Tartu 15 korteriomanike üldkoosoleku protokollist (tl 9) nähtuvalt, on korteriomanikud otsustanud kommunaalmaksete jaotamisel korteriomanike vahel juhinduda põhimõttest, kui korterid on varustatud korterisiseste veearvestitega, jaguneb maja üldarvesti ja korterisiseste arvestite kogunäidu vahe võrdselt kõigi korterite vahel, vastasel juhul jaotatakse vahe veearvesteid mitteomavate korterite vahel. Kommunaalmaksete jaotuspõhimõtteid võis üldkoosolekute otsuste kohaselt koosolekutevahelisel perioodil muuta ning kehtestada majanõukogu (esindaja) ja valdaja ühise otsuse alusel (tl 7, 9). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oli hagejale enne aprilli 2008 teatanud, et korteris vett ei kasutata ja taotlenud selle korteri osas vee eest tasumise põhimõtteid muuta; samuti selle kohta, et tegelikult vett juba septembrist 2007 ei tarbitud, korteris puudub veearvesti. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja poolt esitatud tõendid. Hageja selgituste kohaselt prügiveo kohta vaidlusaluselt kinnistult, on kõikidel kinnistutel kohustus omada olmeprügi konteinerit ja tellida selle regulaarne tühjendamine; sama kohustus oli Võru Linnavalitsuse normdokumentidest tulenevalt kinnistutel ka enne korraldatud prügiveole üleminekut; kinnistusiseselt jaotatakse prügiveo kulud korteriomanike vahel tulenevalt üldkoosoleku otsusest proportsionaalselt korterite üldpinna järgi. Tartu 15 elamu korteriomanike 18.veebruari 2003.a. üldkoosoleku otsuse p 2.1 ja 21.03.2007.a. üldkoosoleku otsuse punkt 4.1 kohaselt jaotatakse prügiveo kulu võrdeliselt kõigi korterite vahel proportsionaalselt korterite üldpinnale (tl 7, 8-9). Ka jaotuspõhimõtteid prügiveo kulude jaotamise osas võis vastavalt korteriomanike üldkoosoleku otsusele koosolekutevahelisel perioodil muuta ning kehtestada majanõukogu (esindaja) ja valitseja ühise otsuse alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Tartu 15-7 osas oli kehtestatud prügiveo kulude jaotamise osas korteriomanike üldkoosoleku otsusest erinev kord. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja kuni 2008.a. valitud üheks maja esindajaks ja alates 2008.a. majanõukogu liige. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vaidlustanud korteri Tartu 15-7 vee ja prügiveo eest arvutatud summasid (tl 43-44). Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ei tellinud käimla remonti ja fekaalivedu (arve nr 406, mis on koostatud 09.10.2008.a. (tl 45) ja arve nr 17215, mis on koostatud 31.05.2008.a. (tl 46), samuti ei nähtu, et töö tellijate hulka oleks arvestatud naaberkorter - Võru Linnavalitsusele kuuluv (tõenäoliselt korter 8), kus varem elas üürnik, kes kasutas ühistualetti. Hageja selgituse kohaselt teostati mõlemad tööd tulenevalt vajadusest ja kulud jaotati nende korterite vahel, milliste elanikel on võimalus seda käimlat kasutada. Arvete koondist, arvest ja kalkulatsioonist nähtuvalt (tl 43-44, 45, 46-47) on kostjalt nõutud jagatava remondikuluna 2008.a. mais käimla remondi eest 260,60 krooni ja oktoobris fekaaliveo eest 88,50 krooni. Tehtud tööde kohta on koostanud arve FIE Toomas Repp ja kalkulatsiooni OÜ Võru Kinnisvara. Kulutused on jagatud võrdselt maja nelja korteri (3,5,6,7) vahel. Korter Tartu 15-8 on Võru Linnavalitsuse korraldusega nr 269 23.03.2000.a. kustutatud eluruumide nimekirjast (tl 57). Kohus nõustub hagejaga, et Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt lasub kostjal korteriomanikuna kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutused.

4 (5)

Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et igakuuliselt lisatakse üüriarvetele maja välikoristus, kuid maja ümbrus on kogu aeg räpane ja ei ole aru saada, et seal oleks keegi koristanud. Remondifondi kogutavate maksete suurus on määratud maja korteriomanike üldkoosoleku otsusega sõltuvalt iga korteri üldpinna ruutmeetrite arvust (tl 7, 9) ja kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et talt on nõutud remondifondi raha rohkem üldkoosoleku otsusega määratust. Hageja on selgitanud, et remondifondi arvestatud summad ja nende kasutamine on esitatud iga-aastastes majanduskavades, mis on korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud ja millega otsustatakse ka jooksva perioodi jaoks ettenähtavad kulutused. VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kostja on oma vastuväidetes esitanud oma võlgnemise põhjusena väited raske majandusliku olukorra kohta, mida kohus ei saa lugeda rikkumise vabandatavuseks VÕS § 103 lg 2 mõttes. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele tuginedes kohus leiab, et kostja võlgnevus 28 926,10 krooni (1 848,71 eurot) on tõendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tartu 15 korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 4.3 kohaselt on arvestatava viivise suurus 0,25% tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta (tl 9), hageja nõuab sellest väiksemat viivist. Kostja ei ole taotlenud VÕS § 162 lg 1 tulenevalt viivise vähendamist, mis asja materjalidest nähtuvalt ilmselt ei oleks ka põhjendatud. Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 1 848,71 eurolt alates 31.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 848,71 eurot ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 1 848,71 eurolt alates 31.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.