Muud › Muud hagiasjad

ole ja nad ei esita ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks.

tööõnnetuse

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on V. K. hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu tööõnnetuse hüvitise ümberarvestuse nõudes. Hageja kaotas tööõnnetusega kutsealasest töövõimest 70%. Kostja on end aselles süüdi tunnistanud 80% ulatuses. Hageja on vanaduspensionil. Kostja on hagejale makstavast hüvitisest mahaa rvestanud hageja poolt saadava vanaduspesnioni osa, hageja peabs eda aga ebaõigeks. Hageja keskmine töötasu enne avariid oli 999.24 eurot (15 634.70 krooni). 70% sellest moodustab 699.47 eurot (10 944.30 krooni). Ettevõtte süü on 80%, so. 559.57 eurot (8 755.43 krooni). pärast indekseerimist kujuneb hüvitise suuruseks 658.55 eurot (10 304 krooni). alates 01.12.2007 kuni 01.11.2010 on kostja jätnud hagejale põhjendamatult välja maksmata 9 097.82 eurot (142 350 krooni, 4068x35 kuud). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista ühekordse tervisekahju hüvitisena 9 097.82 eurot (142 350 krooni), samuti palus määrata kindlaks, et alates 01.11.2010 ei tohi ettenähtud hüvitisest maha arvestada mingit osa vanaduspensionist. Esindaja palus lahendada hagi kirjalikus menetlsues ja jätta meneltuskulud kostja kanda.

ning alates 01.01.2011 ei arvesta kostja hagejale ettenähtud tervisekahju hüvitisest maha mingit osa vanaduspensionist. Kostja Eesti Energia Kaevandused AS tasub hagejale V. K.`le 9 097.82 eurot hageja V. K. arveldusarvele nr. 10010807578016 AS-s SEB Pank ühekordse maksena 7 päeva jooksul, alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, märkides selgitusena „Kompromiss tsiviilasjas nr. 2-10-54122“. Hageja V. K. kinnitab, et käesoleva kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevad nõuded kostja vastu ammendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ise ega mistahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ning pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on pooled teadlikud. Pooled palusid jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Samuti palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 632 lg 4 alusel palusid pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.