2-10-62827
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
21.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-10-62827
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
851, 56 eurot Factum Inkasso OÜ hagi V. M. vastu 1 703, 12 euro nõudes. hageja Factum Inkasso OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tammsaare 47 Tallinn; kostja V. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x xxxxxx xxxx xxxxxxx.
rahuldada Factum Inkasso OÜ hagi V. M. vastu. Välja mõista V. M. Factum Inkasso OÜ kasuks 1 703 (üks tuhat seitsesada kolm) eurot ja 12 senti. Välja mõista V. M. Factum Inkasso OÜ kasuks alates 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude, so 851, 56 euro täitmiseni viivis 0,50 % päevas tasumata põhisummalt. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Factum Inkasso OÜ menetluskulud jätta V. M. kanda. Välja mõista V. M. Factum Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti. Edasikaebamise kord Factum Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. V. M. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 17-20), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.detsembril 2010 (tl 23). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2009.aastal Võrumaa Masinaühistult ruloonsilo 41 ühikut. Võrumaa Masinaühistu väljastas kostjale kauba tarnimise ja üleandmise eest arve, tasumistähtajaga 29.08.2009. 2010.aastal tellis kostja Võrumaa Masinaühistult niitmisteenust, mille kohta Võrumaa Masinaühistu väljastas kostjale arve tasumistähtajaga 13.08.2010. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata arvete eest 13 324 krooni. Kauba ja teenuse arvel on viivise määraks märgitud 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Arvestades seaduses sätestatut, kohtupraktikat ja tava, vähendab hageja kostjalt nõutavat viivise summat põhinõude suuruseni, so 13 324 kroonini. Hageja ning Võrumaa Masinaühistu sõlmisid 05.11.2010 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Võrumaa Masinaühistu VÕS §-de 164, 167 alusel kostja ja Võrumaa Masinaühistu vahelisest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega hagejale. Võrumaa Masinaühistu loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõiki seadusest tulenevaid kõrvalnõudeid. Neil asjaoludel nõuab Factum Inkasso OÜ hagis V. M. vastu välja mõista VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1, 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6;
2 (3)
113 lg 1, 164 lg 1, 2; 167 lg 1 alusel kostjalt põhivõlg 13 324 krooni ja viivis 13 324 krooni. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 13.12.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,50% päevas tasumata põhinõude summalt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad nõude loovutamise lepingust, arvetest ning kostjale esitatud hagihoiatusest ja võlateatisest. VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26 648 krooni, so 1 703, 12 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude, so 851, 56 euro täitmiseni viivis 0,50 % päevas tasumata põhisummalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 000 krooni (tl 6). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 3 000 krooni, so 191, 73 eurot.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.