2-10-52518
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
21.jaanuaril 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-52518
Tsiviilasi
Korteriühistu Jüri 80 hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
hagist loobumise vastuvõtt ning asja menetluse lõpetamine
Pooled ja nende esindajad
hageja Korteriühistu Jüri 80 (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jüri 80-28 Võru linn Võrumaa); kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
lõpetada menetlus Korteriühistu Jüri 80 hagis A. K. vastu võlgnevuse nõudes, sest hageja loobub hagist. Menetluskulude jaotus Jätta Korteriühistu Jüri 80 menetluskulud A. K. kanda. Välja mõista A. K. menetluskuluna 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti Korteriühistu Jüri 80 kasuks. Kohtumääruse jõustumisel tagastada hagejale Korteriühistu Jüri 80 (registrikood xxxxxxxx) arvelduskontole nr 221019724130 riigilõiv summas 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti. Määrus saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
Hageja loobub hagist ja palub hagi menetluse lõpetada, kuna kostja on hagejale võla tasunud. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust tagastamist ja kostjalt õigusabikulude 2 000 krooni väljamõistmist.
TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja ei ole vaielnud hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist, kui kostja on võlgnevuse tasunud, tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. Hageja on tasunud 20.oktoobril 2010 hagi esitamisel Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072699, riigilõivu hagis A. K. vastu 1000 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. RLS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlemisel esitada riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust 500 krooni, s.o. 31,96 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista tasutud õigusabi eest 2 000 krooni. Kostja vaidleb taotlusele vastu, sest võlgnevuse tasumiseks puudusid tal väidetavalt arved ja kui ta sai need e-posti teel, siis tasus ta need koheselt. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtule esitanud hagi 25.oktoobril 2010.a. ja see on kostjale kätte toimetatud 11.novembril 2010 (tl 18). Kostja on võlgnevuse osaliselt likvideerinud 2 (3)
pärast hagi kättesaamist 15.novembril 2010.a. Kuna kostja oli võlgu korteri kommunaalteenuste eest aprilli-augustikuu eest 2010, ei saa kohus tuvastada, et kostja oma käitumisega ei olnud andnud põhjust hagejale hagi esitamiseks. Samuti ei saa arvete osalist tasumist ja vastuväidete esitamist (tl 18-19) lugeda TsMS § 440 mõttes hagi õigeksvõtmiseks. Neil asjaoludel jätab kohus TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, võimaldab 4 967,70 kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5 000 krooni. Arvestades aga nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja asjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit, asi lahendatakse menetluse lõpetamise määrusega hagist loobumise tõttu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 1 500 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 1500 krooni, s.o. 95,87 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kohtunik:
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.