Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-34723 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi Riho Piiberi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2447,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank ( reg.nr 10060701, asukoht Tallinn, Liivalaia 8), hageja esindaja Külli Reinfeld, kostja Riho Piiber ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-xx) Resolutsioon Välja mõista Riho Piiberilt 2876.- eurot ja viivis protsendina alates 12.12.2010 kuni põhinõude ( 2447,81 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta Riho Piiberi kanda. Välja mõista Riho Piiberilt riigilõiv 552,77 eurot AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Riho Piiberilt viivis menetluskuludelt (552,77 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tagastada AS Swedbankile 26,84 eurot, arveldusarve nr 227000000016. AS Swedbank tasus 420.- krooni täituritasu 12.11.2010 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094, viitenumber 3100057277. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
Riho Piiber võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 02.05.2006 sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille kohaselt andis hageja kostjale arvelduskrediiti summas 2500.- kr tähtajaga kuni 02.05.2007, intressimääraga 19% aastas. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja arvestas intressi arvelduskrediidi summalt iga kalendripäeva eest. Kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on EKP intress + 7% aastas. Seoses lepinguliste kohustuste rikkumisega saatis hageja kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles märkis, et kui kostja ei tasu kogunenud võlgnevust hiljemalt 11.02.2009, siis ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles. 08.10.2007 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 34 500.- kr. Intressimääraks oli 18% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 13.10.2011. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamisel alustas hageja laenusumma arvelduskontole kandmise päevast. Kostja kohustus õigeaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusumma tagastamine toimus lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel ositi iga kuu 13. kuupäeval. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 7% aastas, s.o 0,022% päevas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Lepingu p-le 13.1.2 tuginedes saatis hageja kostjale 27.01.2009 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et hiljemalt 11.02.2009 võlgnevuse tasumata
jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt lõpetatuks. Kostja jättis võlgnevuse tasumata. 10.01.2006 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 4000.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx. Lepingu p 3.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Kostja kohustus lepingu p 6.1 alusel maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval, kusjuures intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Hageja debiteeris limiidikontolt intressi maksepäeval, s.o iga kuu 11.kuupäeval. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja kohustus igal maksepäeval lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiiti hagejale tagasi maksma. Püsimakse suuruseks oli 160.- kr. Kui hagejal ei olnud lepingu p 6.7 kohaselt võimalik arvelduskontolt debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Viiviste arvestamine ja lepingu ülesütlemisega seonduv on reguleeritud panga üldtingimustes, mis on lepingu p 14.4 järgi lepingu lahutamatu osa. Kostja on kinnitanud panga üldtingimustega tutvumist. Panga üldtingimuste p 7.1.5 kohaselt kui klient jätab oma kohustuse panga ees täitmata, kohustub klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Panga hinnakirja kohaselt on viivisemäär hetkel 0,022% päevas. Pank hakkab viivist arvestama vastava võlgnevuse tekkimise päevast ja lõpetab viivise arvestamise võlgnevuse tasumise päeval. Panga üldtingimuste p 9.1 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste p 9.2.6 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mistahes lepingust ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Panga üldtingimuste p-le 9.2.6 tuginedes saatis hageja 27.01.2009 kostjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 11.02.2009. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavalt antud tähtajaks võlgnevuse mittetasumise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei tasunud võlgnevust hoolimata täiendavalt antud tähtajast. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Reinfeld palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 2876.- eurot ja viivis protsendina alates 12.12.2010 kuni põhinõude ( 2447,81 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 552,77 eurot AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Riho Piiberilt viivis menetluskuludelt (552,77 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.01.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.