Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (6)

2-10-9335

Hageja nõuded ja põhjendused 1) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.03.2007. a S. AS (endise ärinimega AS H. ) ja H. L. kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-051968-EG (edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr 221035494761 ja arvelduskontoga nr 221024013810 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000 krooni ulatuses. Intressimääraks oli lepingu 1 järgi 24% aastas. Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Ego järelmaksukaardi püsimakseks määrati lepingus 500 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 12. kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.02.2008. a ning 4 kuu vältel püsimakseid ei tasunud. Lepingu 1 punkti 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras. 2) 26.11.2007. a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 07-213073-KP (edaspidi leping 2), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 5 000 krooni kostja arvelduskontol nr 221024013810. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 15. kuupäev. Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 15.02.2008 kuni 15.06.2008 kostja intressi makseid ei tasunud. Lepingu 2 p. 8.1 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 sätestatud määras.

2 (6)

2-10-9335 3) 21.05.2007. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-092429-VL (edaspidi leping 3) summas 45 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.06.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 3 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 1 344,81 krooni. Kostja jäi lepingu 3 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.02.2008, olles viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 4) 29.11.2007. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-215960-VL (edaspidi leping 4) summas 26 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 4 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 787,83 krooni. Kostja jäi lepingu 4 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.02.2008, olles viivituses viie üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis saatis hageja 05.06.2008 kostjale teatise lepingute l, 2, 3 ja 4 ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. 09.07.2008 ütles hageja lepingu 3 ja 4 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles.25.08.2008 sulges hageja lepingute 1 ja 2 kasutuslimiidi ja kandis võlad uute lepingute, s.o vastavalt lepingu nr 08-119921-KE ja nr 08-119855-KX alla. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis nõuab hageja kostjalt lepingute l, 2, 3 ja 4 alusel kokku 95454,26 krooni väljamõistmist, millest on võlg põhinõuetelt 77224,72 krooni, intress 6505,57 krooni ja viivis seisuga 22.02.2010. a 11695,59 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.02.2010. a kuni põhinõude – 77224,72 krooni tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 772,25 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 10000 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 30.11.2010. a (tl 46) ning pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. 28.12.2010. a teatas kostja kirjalikult, et t võtab hagi õigeks.

Kohtu põhjendused Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud kohtukordniku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 30.11.2010. a (tl 46). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 alusel.

3 (6)

2-10-9335 Kostja pidi kohtule saatma kirjaliku vastuse hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 45). Kostja on hagi täielikult ja sõnaselgelt õigeks võtnud. Ta ei ole esitanud määratud tähtajaks - 14.01.2011. a - kohtule ka kompromissilepingut. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega TsMS §-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel eelmenetluses, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti märkinud, et võtab hagi õigeks ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

4 (6)

2-10-9335 VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus seisuga 22.02.2010. a kokku 6100,64 eurot (ehk 95454,22 krooni), sealhulgas võlg põhinõuetelt 4935,56 eurot (ehk 77 224,72 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt - 4935,56 eurot (ehk 77 224,72 krooni) - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 4935,56 eurot (ehk 77 224,72 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-5) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 10000 krooni, mis on tasutud 22.02.2010. a hagiavalduse esitamiseks (tl 6) ning riigilõiv – 772,25 krooni, mis on tasutud 21.10.2008. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 6).

5 (6)

2-10-9335 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 639,12 euro (ehk 10000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu Tartu Maakohtu 29.01.2010. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 26.02.2010. a, siis leiab kohus, et (49,36 euro (ehk 772,25 krooni) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 688,48 (639,12+49,36) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.