2-10-9158/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2-10-9158 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS xxxxx xxxxx xxxxxxxx õigusjärglane) A. M. .09.2004.a. lepingu nr 10288258, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse ja kauba (mobiiltelefon Nokia 3220) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas pakutud teenust, kuid jättis teenuse ja kauba eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimused). Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII alusel on kostja kohustatud arvete tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja rikkus arvete tasumata jätmisega lepingut, lõpetas teenuse osutaja lepingu ennetähtaegselt. xxxxx xxxxx loovutas nõude kostja vastu summas 7506,55 krooni (põhivõlgnevus) koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid võlgnik tema nõuet ei rahuldanud. Hageja on arvestanud vastavalt Üldtingimustele alates 23.02.2005.a. kuni 18.02.2010.a. viivist 20504,14 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 7505,55 krooni. Kuna kostja ei ole korrektselt oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole, taotledes kostjalt võlgnevuse ja viivise, kokku 15012,10 krooni väljamõistmist. Samuti soovib hageja kostjalt viivise 0,15% päevas väljamõistmist perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud teate avaldamisega 24.05.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 61). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 41, 61). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-10-9158 Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-31) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja järelmaksuga ostetud mobiiltelefoni eest 7506,55 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 , § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viiviste väljamõistmist kuni hagi koostamiseni 18.02.2010.a. taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 7505,55 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivist on hageja arvestanud hagiavalduses kuni 18.02.2010.a. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis perioodi eest 19.02.2010.a. kuni 16.01.2011.a. on 7506,55 krooni x 332 päeva x 0,15% = 3738,26 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt seisuga 16.01.2011.a. võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 18750,36 krooni ( sh 7506,55 krooni teenuste ja mobiiltelefoni eest ning 7505,55+3738,26=11243,81 krooni põhiosa viivise katteks). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga.

2-10-9158 Seega tuleb kostjalt hageja kasuks võlgnevuse katteks välja mõista 1198,37 eurot (sh 479,76 eurot põhivõlgnevuse ja 718,61 eurot viivise seisuga 16.01.2011.a. katteks). Alates 17.01.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,15 % päevas põhivõlgnevuselt. Kohtule teadaolevalt on maakohtutes levinud ka praktika, kus jäetakse hageja põhinõuet ületavad viivisenõuded rahuldamata. VÕS §-st 113 lg 8 ja §-st 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada kohustatud isiku nõudmisel. Olukorras, kus kostja ei ole mingit huvi üles näidatud ei oma võlgnevuse tasumise ega käesoleva kohtumenetluse vastu, ei pea kohus põhjendatuks omal algatusel viivise vähendamist. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1850 krooni ja tasu õigusabi eest 3000 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 6, 34, 35). Täiendavalt on tasutud riigilõivu 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded (maksekorraldus tl 58). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 14.07.2008.a. 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 19.02.2010.a. 1600 krooni riigilõivu. 14.05.20101.a. on tasutud 100 krooni riigilõivu teate Ametlikes Teadannetes avaldamise eest. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Tartu Maakohtu 14.01.2010.a. määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Kohtu hinnangul on aga käesolev hagi kohtusse esitatud hiljem kui ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja ei täpsusta, millal ta on kohtumääruse kätte saanud. Templiga löödud kuupäev kohtumääruse ärakirjal ( tl 36) annab alust arvata, et hageja sai kohtumääruse kätte 20.01.2010.a. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Hagi on kohtusse esitatud 25.02.2010.a. Seetõttu ei saa hageja menetluskuluna käesolevas asjas nõuda maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 3000 krooni ulatuses ( so nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses). J. I. OÜ arve (tl 34) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. I. OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 3000 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

2-10-9158 muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 7506,55 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad. Osa esindajakulust moodustab maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu. Peale selle sisaldab nõutav õigusabi kulu ka käibemaksu ( 500 krooni), kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, puudub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas on 1500 krooni ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 1500 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 3200 krooni (1600 + 100 + 1500) so 204,52 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kuna kostja registrijärgses elukohas ei ela ja kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta, puudub võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule, tuleb kohtuotsus kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.