Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-6893
Tsiviilasi
S. AS hagi T. V. võlgnevuse, summas 26 498,83 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 381,50 eurot; 21 615,74 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. AS – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx xx.x, xxxxx xxxxxxx Esindaja: A. S. xxxxxxxxx x, xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: T. V. xxxxxxxxxxxx näidatud elukoht: xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx; rahvastikuregistrisse kantud elukoht: xxxxx xxxxx xxxxx xxxx x xxxxxxxx; hagimaterjalid kätte toimetatud
esindajad
Kirjalik menetlus
1.M. T. V. . AS (endine AS H. ) kasuks välja 1796 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot ja 31 senti, sealhulgas 1381,50 eurot võla katteks, 15,35 eurot intresside katteks ja 399,46 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.01.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 2.M. T. V. . AS (endine AS H. ) kasuks välja viivis põhinõuetelt (1 381,50 € ) alates 15.jaanuarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Määrata kindlaks T. V. hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot 54 senti. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi
jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. AS õiguseellane) ja T. V. kostja) 18.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 20000 Eesti krooni lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi tagasimaksmiseks oli kostja vastavalt lepingu punktile 6.6 kohustatud igal lepingus määratud maksepäeval - vastavalt lepingu põhitingimustele iga kuu 27. kuupäevtegema hagejale püsimakse, suurusega 1000 Eesti krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat püsimakse tasumise kohustust. Kostja kasutas krediitkaarti, kuid jättis kohaselt tasumata püsimaksed perioodi 27.03.2007 kuni 27.08.2007 maksepäevadel. Kokku jättis kostja hagejale kohaselt tasumata kuus järjestikust püsimakset. Kostjal on tänaseni hagejale tagastamata krediit summas 21615,74 Eesti krooni. Vastavalt lepingu punktile 6.1 oli kostja kohustatud maksma kasutatud krediidilimiidi eest intressi, kusjuures intressi arvestas hageja vastavalt lepingu punktile 6.2 igal kalendripäeval. Vastavalt lepingu punktile 6.3 tuli kostjal tasuda intress lepingus määratud maksepäeval. Viimane intress kuulus nimetatud punkti järgi tasumisele lepingu lõppemise päeval. Intressimääraks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 16%.Kostja ei ole täitnud ka intressi maksmise kohustust. Hageja ütles lepingu ühepoolselt 20.09.2007 üles. Kostjal on tänaseni tasumata intress perioodi eest 27.08.2007 kuni 20.09.2007 summas 240,25 Eesti krooni. Vastavalt lepingu punktile 8.3, kui kostja ületab kaardiga krediidilimiiti, kohustub ta hagejale tekkinud võlgnevuselt tasuma hageja hinnakirja kohast viivist. Hageja hinnakirjajärgne viivis on võrdne võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemääraga. Kuivõrd kostja ületas krediidilimiiti perioodil 27.03.2007 kuni 20.09.2007, arvestas hageja nimetatud perioodi eest lepingu punkti 8.3 alusel viivist. Peale lepingu ülesütlemist arvestas hageja VÕS § 113 lõike 1 alusel viivist (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määraga) kostja poolt tagastamata krediidilt, s.o summalt 21615,74 Eesti krooni. Kostjal on hagejale 10.02.2010.a. seisuga tasumata eelpool väljatoodud perioodide viivis kokku summas 4642,84 Eesti krooni. Kokku moodastab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 26498,83 Eesti krooni.
2 (5)
Kuivõrd kostja ei tasunud hagiavalduse punktis 3 väljatoodud maksmisele kuulunud püsimakseid, saatis hageja kostjale 19.07.2007 teatise, paludes võlgnevuse tasumist ning kui ka pärast seda kostja võlgnevust ei tasunud, teatas hageja 29.08.2007 kostjale lepingu ülesütlemisest. Ülesütlemisteatises palus hageja kostjal tasuda tekkinud võlgnevus hiljemalt 13.09.2007. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasuta, loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Hageja teavitas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel või tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu ühepoolselt 20.09.2007 üles. 05.11.2007 saatis hageja veelkord kostjale teatise, milles palus viimaselt võla tasumist, kuid kostja seda ei teinud. 04.03.2008 esitas hageja kostja vastu eelpool väljatoodud nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, kuid seda ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kuivõrd kohus ei saanud kostjale makseettepanekut kätte toimetada, jäeti hageja avaldus kostja vastu 14.01.2010 määrusega rahuldamata. Seetõttu esitas hageja oma nõude kostja vastu hagimenetluses. Eeltoodu alusel ja toetudes TsMS §-le 367 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 4, 101 lg 2, 108, 113 lg 1, 401 lg 1 ja 416 lg 1 taotleb hageja kostjalt 26498,83 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (21615,74 krooni) alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 17.märtsil 2010.a. toimetatud kostja elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud T. V. A. V. .21). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
3 (5)
VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-12) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 26498,83 krooni, s.h tagastamata krediit 21615,74 krooni, intress ajavahemiku 27.08.2007-20.09.2007 eest 240,25 krooni ja põhiosa viivis seisuga 10.02.2010 4642,84 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse koostamisest - 10.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 11.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. T. V. olnud viivituses püsimaksega krediitkaardilepingust tulenevate põhinõuete – kokku 21615,74 krooni tagastamisega ajavahemikul 11.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni14.01.2011.a. 338 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1607,35 krooni (21615,74 x 0,022% x 338 = 1607,35). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1796,31 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
4 (5)
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 5250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus T. V. (tsiviilasi nr. 2-08-8212) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 14.01.2010 (tl.18) ning hagi on kohtusse esitatud 15.02.2010. Kuna 14.02.2010 oli puhkepäev, tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel lugeda hagi kohtule esitatuks tähtaegselt, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud 28.02.2008 riigilõivu 250 krooni (tl.14) ning hagi esitamisel 11.02.2010.a. 5000 krooni (tl.15). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 5250 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.