Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 14.jaanuar 2011 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: ANOÜ (pankrotis) hagi OAOÜ vastu 73 750 krooni ja 11 062,50 krooni viiviste nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: 17.detsember 2010 Hageja: ANOÜ (pankrotis; kood: XXX; asukoht: XXX; Äriregistrisse kantud aadress: XXX); Esindaja: Anne-Riin Kütt ( OÜ Legalpraksis; asukoht: Tulika tee 5-3, Viimsi vald,74001 Harju maakond). Kostja: OAOÜ (kood:XXX; asukoht: XXX); Esindaja: vandeadvokaat Janek Väli (asukoht: Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst. 4, 10143 Tallinn). Hagi hind: 4 713,48 eurot (73 750 krooni) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.ANOÜ (pankrotis) hagi OAOÜ vastu rahuldada ning mõista kostjalt OAOÜ hageja ANOÜ (pankrotis) kasuks välja 5 420 (viis tuhat nelisada kakskümmend) eurot ja 51senti (84 812,5
EEK).
Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.Hageja nõuded ANOÜ (pankrotis) on esitanud hagi OAOÜ vastu põhivõla nõudes summas 73 750 Eesti krooni ja viiviste nõudes summas 11 062,50 EEK.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt hageja nõue kostja vastu põhineb hageja ja kostja vahel 28.08.2007 sõlmitud töövõtulepingul nr 82 (edaspidi nimetatud leping tähistatud kui „Leping“; tl 10-14), mille alusel kostja tellis hagejalt ja hageja teostas XXXkinnistu (katastritunnus 33701:004:0642), osaliselt Lepiku kinnistu (katastritunnus XXX) ja osaliselt XXX kinnistu (katastritunnus: 337101:004:0008) detailplaneeringu (edaspidi tähistatud ka kui „Detailplaneering“. Töö maksumus: EEK 250 000.- (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga EEK 295 000.-). Kostja tellis 12.09.2007 lisatööna topo-geodeetilise alusplaani EEK 33 000.- (ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga EEK 38 940.-) suuruse tasu eest, mis on vormistatud Lepingu lisana nr 2. Lepingu alusel tellitud tööde maksumus kokku moodustab EEK 283 000.- (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga EEK 333 940.-) Hageja täitis Lepingust tulenevad omapoolsed kohustused nõuetekohaselt, mida tõendab Kose vallavolikogu otsus XXX, millega Kose vallavolikogu kehtestas XXX ja XXX kinnistute ja Paunküla metskonna maatüki M-37 detailplaneeringu (edaspidi nimetatud otsus tähistatud kui „Otsus“; tl 15). Hageja poolt kostjale Lepingu täitmise eest esitatud arved: Nr. Arve sisu ja number
Arve kuupäev
Arve summa (incl. k/m) kroonides 28.08.2007 147 500.-
lepingu ettemaks 50%, arve nr 128
lisatöö topo-geodeetilise alusplaan, 12.09.2007 38 940.arve nr 158 lepingu osamakse 10%, arve nr 29.11.2007 29 500.218 lepingu osamakse 15%, arve nr 33 10.04.2008 44 250.-
projekti terviseohutuse hindamine 20.05.2008 1 180.koos kirjaliku aruande vormistamisega, arve nr 44 (lisatöö) lepingu osamakse 25%, arve nr 77 26.08.2008 73 750.KOKKU: 335 120.-
Andmed arve maksmise kohta makstud 28.08.2007 makstud 13.09.2007 makstud 07.12.2007 makstud 14.04.2008 makstud 26.05.2008
maksmata
Arved 128, 158, 218, 33 ja 44 tasus kostja nõuetekohaselt, kuid arve nr 77, mille tasumise tähtaeg oli 29. august 2008, on siiamaani maksmata (hageja poolt kostjale esitatud arved toodud koos tl 16). Kuna kostja arvet nr 77 tähtajaks ei tasunud, esitas hageja kostjale viivisarve ja koostas nõude Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (pankrotihoiatusena). Lepingu punktis 4.3 sätestatu (Lisa nr 1; lk 2) kohaselt on kostja maksete tasumisega viivitamise korral kohustatud maksma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15% tasumisele kuulunud summast. Vastavalt sellele esitas hageja kostjale 04. märtsil 2009 viivisarve nr V00001 (tl 22) summas EEK 11 062.50 (üksteist tuhat kuuskümmend kaks Eesti krooni ja 50 senti).
04.märtsil 2009 koostas hageja nõude (pankrotihoiatusena) Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kirjaga nr 35-03, mis saadeti kostja aadressile tähitud kirjaga välja 09.03.2009 (tl 2324). Kostja põhivõlga ega viiviseid käesoleva ajani tasunud ei ole. Selle asemel saatis kostja hagejale 19.03.2009 kuupäevaga vastuse pankrotihoiatusele (edaspidi tähistatud kui „vastulause“; tl 25-26), milles vaidles hageja nõudele vastu valesid ja alusetuid väiteid kasutades. Vastupidiselt vastulauses toodule ei ole hageja kostjaga tegelikkuses kunagi sõlminud suulisi kokkuleppeid (Lepingu muutmiseks), millele kostja oma vastuses viitab. Samuti ei ole hageja Lepingut vastulauses märgitud viisil rikkunud ega kostja hagejale sellest tulenevaid pretensioone, nõudeid ega märkusi esitanud. Ammugi ei ole hageja vähendanud Lepingu järgseid tasusid, ega ole kostja hagejat hoiatanud töö tellimisest kolmandalt isikult. Asjaolu, et hageja poolt kostjale esitatud arvete esitamisel ei peetud täpselt kinni Lepingu
3.punkti alapunktides sätestatud mahtude jaotusest, ei tähenda, et Lepingut oleks muudetud või hinda alandatud ja ammugi ei saa selle asjaoluga Lepingu muutmist ega hinna väidetavat vähendamist tõendada. Hageja kinnitab, et esitas arveid kostja palvele vastu tulles Lepingus sätestatud mahulisest jaotusest erinevalt seetõttu, et seda palus kostja, kes ajal, mil vastav arve tuli tööde teostamisest tulenevalt esitada, väitis, et tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kogu Lepingu punktis 3.3 ja 3.4 sätestatud tasu maksmiseks. Hageja nõustus tasu hilisema saamisega ja selliselt saavutatud poolte kokkuleppega jäeti osa Lepingu punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud tasust Lepingu lõppu – tasumiseks koos Lepingu punktis 3.5 sätestatud viimase osamaksega. Sellest tulenevalt esitas hageja 29. novembril 2007 kostjale arve nr 218 Lepingu punktis 3.3 sätestatud 20% asemel 10% suuruses osas Lepingu järgse töö maksumusest ja 10. aprillil 2008 arve nr 33 Lepingu punktis 3.4 sätestatud 20% asemel 15% suuruses osas Lepingu järgse töö maksumusest. Nõude Lepingu punktide 3.3 ja 3.4 alusel tasumisele kuuluva ülejäänud osa (kokku 15% ulatuses Lepingu järgse töö maksumusest) tasumiseks esitas hageja kostjale 26. augustil 2008 esitatud arvega nr 77 koos Lepingu punktis 3.5 sätestatud tasuga, mis oli 10% Lepingu järgse töö maksumusest. Seetõttu moodustas arve nr 77 summa kokku 25% Lepingu järgse töö maksumusest, kuna ilma Lepingu punktis 3.3 ja 3.4 sätestatud maksmata tasuosadeta oleks arve nr 77 pidanud kajastama 10% Lepingu järgse töö maksumusest. Toodud väiteid tõendab hageja arvetega nr 218 (Lisa 3/lk. 4) , nr 33 (Lisa 3/lk. 3) ja nr 77 (Lisa 3/lk. 1). Lepingu punktis 7.1 sätestatud nõuetele vastavate Lepingu järgse tasu suurust muutvate kokkulepete puudumine ja arvetel nr 218, 33 ja 77 kajastatud osakaalud Lepingu järgse töö maksumusest (arvel nr 218 vastavalt 10%, arvel nr 33 10% ja arvel nr 77 25%) kinnitavad väidet, et Lepingut ei muudetud ja tasusid ei vähendatud. Eelkõige kinnitab seda aga fakt, et hageja ei ole oma Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Ülaltoodut kokku võttes on kostja vastulauses toodud väited, nagu oleks hageja Lepingut rikkunud ja Lepingujärgseid tasusid vähendanud, alusetud. Alusetu on ka kostja väide selle kohta, et Lepinguga hagejalt tellitud teenused osutati OÜ SMpoolt, kuna nii Lepingu lisas nr 1 punktis 4 nimetatud eskiisi kooskõlastamise kohustuse kui punktis 6 sätestatud kohustuse (detailplaneeringu kooskõlastamine Kose Vallavalitsusega, Harjumaa Keskkonnateenistusega, Põhja-Eesti Päästekeskusega; kinnistute omanikega; tehnovõrkude tehniliste tingimuste väljastajatega jt-ga), nagu ka muud Lepingust tulenenud kohustused täitis hageja, millist hageja väidet tõendavad: - Hageja kiri Kose Vallavalitsusele, 26. märtsist 2008 ja Kose Vallavalitsuse 02. aprilli 2008 vastus sellele, nr 7-1.2/426-1 (tl 27- 28), mis tõendavad, et eskiisi kooskõlastamise kohustuse on täitnud hageja; - Otsus (tl 15), mis tõendab ja millest otseselt nähtub, et hageja osales Detailplaneeringu kooskõlastamisel ja kehtestamisel; - Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 30-11-2/11754-5, 07. aprillist 2008 (tl 30), mis tõendab, et Detailplaneeringu esitas Harjumaa Keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks hageja; - OÜ Jaotusvõrgu Tallinn-Harju regiooni poolt 15. jaanuaril 2008 väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 132764 (tl 31-32), mis tõendab, et nende tingimuste väljastamist taotles hageja;
-
Elion Ettevõtted AS poolt 11.01.2008 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 7986102 (tl 33 mis tõendab, et nende tingimuste väljastamist taotles hageja; - OÜ Kose Vesi poolt 07. jaanuaril 2008 väljastatud tehnilised tingimused (tl 34), mis tõendab, et nende tehniliste tingimuste väljastamist taotles hageja. Kostja nimetab vastulauses hageja arvet nr 77 pahatahtlikuks ning Lepingut ja kokkuleppeid eiravaks, kuid aluseid, millele selline väide tugineb, ei esine, kuna hageja ja kostja vahel ei ole kokkuleppeid, mida arve nr 77 esitamine eiraks või rikuks. Hageja esitas arve nr 77 kostjale Lepingu alusel - sellega kokkulepitud ning hageja poolt nõuetekohaselt teostatud tööde eest ning ei esine muid kokkuleppeid, millest tulenevalt hageja seda arvet esitada ei oleks saanud. Kuigi kostja väidab vastulauses vastupidist, ei ole kostja tegelikkuses hagejale märkusi esitanud arve nr 77 Lepingule mittevastavuse kohta ega nõudnud selle muutmist. Väites 19. märtsil 2009 koostatud ja hagejale esitatud vastulauses, et kostja on teinud hagejale arve kohta märkusi ja et hageja on need tähelepanuta jätnud ning keeldunud arvet nr 77 muutmast ja lepinguga kooskõlla viimast (Lisa 6, 2. lk, ülemine lõik), on kostja valetanud. Küll aga tõendab kostja vastulause ja selles toodud tegelikkusele mittevastavad väited ning lausvaled kostja pahatahtlikkust ja tahtmatust kõiki oma Lepingul põhinevaid kohustusi täita. Kostja vastulause põhjal tekkis hagejal põhjendatult mulje, et tahtmatusest (võib-olla ka võimetusest) oma kohustusi hageja ees täita on kostja asunud pahatahtlikult ära kasutama arvete Lepingust erinevas mahujaotuses esitamise asjaolu. Nimetatud asjaolu meelevaldselt tõlgendades ja valetades on kostja selle (ja üksnes selle) asjaolu põhjal fabuleerinud tegelikkusele mittevastava XXX sellest, nagu oleks hageja Lepingut rikkunud ja seepärast ka Lepingu järgseid tasusid vähendanud. Kuid et see kostja poolt väljamõeldud ja vastulauses esitatud lugu ei põhine tegelikel faktidel ja poolte vahel reaalselt sõlmitud kokkulepetel, ei kinnita seda ükski fakt ega tõend. Nii on kostja vastulauses kirjapandud väited paljasõnalised ja vastuolus tegelike faktide ning tõenditega. Kostja on vastulauses küll väitnud, et ta justkui olevat sõlminud hagejaga kokkuleppeid ja tal olevat esitada ka OÜ SMarvete koopiaid, mis tõendavad teenuste osutamist kostjale, mis oleks pidanud olema teostatud hageja poolt, kuid tõendeid selle kohta ta siiski esitanud ei ole. Tegelikke fakte ja asjaolu, et hageja täitis oma lepingul põhinevad kohustused ise ja nõuetekohaselt, arvestades on kostjal võimatu selliseid tõendeid esitada, mistõttu hageja kavatseb taotleda täiendavate tõendite kogumist OÜ SMpoolsete tunnistajate ütluste ärakuulamisega või muul moel juhul, kui kostja kohtule OÜ SMarvete koopiad esitab, sest ülaltoodud põhjustel on alust kahelda nende usaldusväärsuses. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas EEK 73 750.(seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend Eesti krooni);mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised summas EEK 11 062.50 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja TsMS §-s 138 lg1 märgitud hageja menetluskulud; ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja põhjendused Kostja vaidles hagile vastu.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt hagiavaldus on alusetu, kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja käsitleb ebaõigesti pooltevahelisi kokkuleppeid. Kostja nõustub, et poolte vahel on sõlmitud 28.08.2007 töövõtuleping nr. 82. Kostja aga vaidleb vastu hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudele, kuna hageja ei ole lepingus kokkulepitud mahus teenuseid kostjale osutanud, mistõttu ei ole tal ka alust nõuda selle eest tasu. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3 ja selle alapunktidele oli kokku lepitud töö hind ja töö eest tasumise kord Lepingu Lisas 1 nimetatud tööde teostamisel. Ettemaks oli 50% tööde maksumusest, summas 147 500 krooni. Lisa 1 punktide 1-4 järel kuulus tasumisele 20% tööde maksumusest, summas 59 000 krooni. Punktide 5-7 järel kuulus tasumisele 20% tööde maksumusest, summas 59 000 krooni ja punkti 8 järel 10% Tööde maksumusest, summas 29 500 Eesti krooni. Kostja tasus ettemaksu tähtaegselt. Hageja ei suutnud lepingujärgselt teostada Lisas 1 punktis 4 nimetatud eskiisi kooskõlastamise nõuet. Kostja tellis nimetatud teenuse arhitektuuribüroolt SMning tasus teenuse eest ise nimetatud kolmandale isikule. Vastavalt kokkuleppele vähendas hageja Lisa 1 punktide 1-4 nimetatud tööde järel tööde maksumust 50%
ulatuses, 29 500 kroonini. Hageja on kostjale sellise arve (arve nr. 218) esitanud ja kostja on arve tähtaegselt tasunud. Järgmises etapis ei suutnud hageja järjekordselt täita lepingu lisa 1 punktis 6 toodud kooskõlastamiste nõuet. Teenuse tellis kostja jälle arhitektuuribüroost SMning tasus teenuse eest ise kolmandale isikule. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele vähendas hageja Lisa 1 punktides 5-7 tehtud tööde eest makstavat tasu summat 25% ulatuses, 44 250 kroonini. Hageja on kostjale esitanud ka vastava arve nr. 33 ja kostja on selle tähtaegselt tasunud. Eraldi on kostja poolt tasutud lisatööde eest esitatud arved, kogusummas 40 120 krooni. Peale detailplaneeringu kehtestamist (Lepingu lisa 1 punkt 8) pidi hageja vastavalt Lepingu punktile 3.5. esitama kostjale arve 10% ulatuses töö maksumusest, summas 29 500 Eesti krooni. Hageja esitas aga 26.08.2008 poolte vahel kehtivat lepingut ja sõlmitud kokkuleppeid eirates kostjale arve nr. 77, summas 73 750 krooni. Vaatamata kostja poolt tähelepanu juhtimisele, et tegemist on alusetu arvega ning et hageja ei ole sellises mahus töid teinud, jättis hageja need tähelepanuta ja keeldus esitatud arvet muutmast ja lepinguga kooskõlla viimast. Esitatud arve ja seega hageja nõue on vastuolus sõlmitud kokkulepetega. Juba makstud esitatud arved on poolte kokkuleppel vastuolus leping tekstiga, mis tõestab teistsuguste suuliste kokkulepete olemasolu. Kostja on tasunud arhitektuuribüroole SMteenuste eest, mis oleks pidanud olema teostatud hageja poolt, kuid jäid tegelikult hageja poolt teostamata. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused VÕS §76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu hinnaks (ilma lisadeta) 295 000 krooni. Kostja on hagejale lepingu järgselt tasunud kokku 221 250 EEK. Kostjal on tasumata arve 77 summas 73 750 EEK. VÕS §108 lg1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 73 750 EEK. VÕS § 113. lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktist 4.3 on tellijal kohustus tasuda viivist 0.15% iga tähtaegselt tasumata summast, kuid mitte rohkem kui 15 % tasumisele kuulunud summast. Hageja on arve esitanud 26.08.2008. Kostja on 73 750 EEK tasumisega viivituses alates 31.08.2008 kuivõrd lepingu punkti 3.2-3.5 kohaselt kuuluvad arved tasumisele 5 tööpäeva jooksul. 4.märts 2009 seisuga on viiviste suurus 11 062,50 EEK. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 11 062,50 EEK. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 84 812,5 EEK e 5420, 51 eurot (11
062,50 EEK+ 73 750 EEK).
Kostja vastuväited on paljasõnalised ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Asja juurest puuduvad tõendid, nagu oleks osad poolte vahel kokkulepitud tööd teostanud Sirkel ja Mall. Tõendamata on ka asjaolu, et kostja oleks arhitektuuribüroole SMtehtud tööde eest raha maksnud. Kose vallavolikogu otsusest nr 175 nähtuvalt on detailplaneeringu koostajaks AB N OÜ. Puuduvad tõendid ka väidetava hinna alandamise kokkuleppe kohta poolte vahel. Seega on lepingus kokkulepitud eesmärk saavutatud. Kohus on seisukohal, et tähtsust ei oma millistele
summadele on arved esitatud. Oluline on, et summad on esitatud lepingus kokkulepitud töö maksumuse piires.
3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS §162 kohaselt kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.