Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. A. S. ) ja J. K. kostja) 15.09.2006 laenulepingu nr 06-167660-VL (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu, summas 20 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 13.09.2010. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi katteks iga kuu 13.kuupäeval 589,57 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega alates 13.07.2007 võlgnevusse. Alates 13.07.2007 kuni 06.05.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses üheteistkümne üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel vastavalt VÕS § 113. 06.05.2008 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 21.05.2008 ja hoiatas,et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab hageja kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus leping üles öelda lepingu punkti 13.1.2. kohaselt. Lepingu p 14.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 29.05.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 30.12.2009 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2 (5)

04.02.2010, s.o hagi esitamise aja seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 23064,34 krooni (põhiosa 17108,88 krooni, intress 3011,70 krooni ajavahemiku 13.07.200730.05.2008 eest, põhiosa viivis ajavahemiku 13.07.2007-04.02.2010 eest 2915,12 krooni ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS §-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 23064,34 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (17108,88 krooni) alates 05.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 28.aprillil 2010.a. kätte saanud (tl.17), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

3 (5)

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-9) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 06-167660-VL tulenevalt kokku 23064,34 krooni, sellest põhiosa 17108,88 krooni, intress 3011,70 krooni ajavahemiku 13.07.2007-30.05.2008 eest, põhiosa viivis ajavahemiku 13.07.2007-04.02.2010 eest 2915,12 krooni ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 5.veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 05.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. Kostja on olnud viivituses käenduseta väikelaenulepingust tuleneva põhinõude – 17108,88 krooni tagastamisega ajavahemikul 05.02.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.01.2011.a. 343 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1291 krooni (17108,88 x 0,022% x 343=1291,03 ). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1556,59 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 4250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. A. S. kiirmenetluse avaldus J. K. (tsiviilasi nr. 2-08-27395) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel 4 (5)

rahuldamata 30.12.2009 (tl.10), kohus on postitanud kohtumääruse 05.01.2010 ja hageja on selle kätte saanud 06.01.2010 .Hagi on kohtusse esitatud 09.02.2010, seega ei esine alust maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 04.02.2010.a. riigilõivu 4000 krooni (maksekorralduse koopia tl.13), mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.