Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-4295
Tsiviilasi
S. AS hagi T. L. võlgnevuse, summas 19736,08 krooni ja lisanduva viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 1012,39 eurot 15 839,87 krooni Hageja: S. AS – registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx.xx xxxxx Esindaja: S. K. xxxxxxx xx.xx xxxxx xxxxx E-post : Kostja: T. L. xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx; hagimaterjalid toimetatud aadressile
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
1.Mõista T. L. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja 1340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot 03 senti , sealhulgas 1012,39 eurot võla katteks, 111,87 eurot intresside katteks, menetlustasu 1,83 eurot ja 213,94 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.01.2011.a. (kaasa arvatud) põhinõudelt arvestatud viivise katteks. 2.Mõista T. L. . AS (endine AS Hansapank) kasuks välja viivis põhinõudelt (1012,35 eurot) alates 14.jaanuarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (S. AS õiguseellane) ja T. L. kostja) 19.07.2005 laenulepingu nr 05-149619-VL (edaspidi leping) laenusummaga 35 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 1044,12 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.03.2008.Alates nimetatud kuupäevast kuni 10.09.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses seitsme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 04.07.2008 saatis hageja kostjale tähitud kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 19.07.2008 ja hoiatas, juhul kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustab hageja kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus leping punkti 13.1.2. kohaselt üles öelda. Lepingu p 14.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 16.09.2008 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Hageja on püüdnud kostjalt võlga kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid 05.01.2010 on kohus jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.01.2010, s.o hagi esitamise aja seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 19 736,08 krooni (põhiosa 15839,87 krooni, intress 1750,29 krooni ajavahemiku 10.03.2008-
2 (5)
17.09.2008 eest, põhiosa viivis 2117,28 krooni ajavahemiku 10.03.2008-25.01.2010 eest ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Eeltoodust lähtudes ja toetudes TsMS §-le 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatule, taotleb hageja kostjalt 19736,08 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt (15839,87 krooni) alates 26.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 30.aprillil 2010.a. toimetatud kostja kohtule teadaolevasse elukohta, kus nimetatud menetlusdokumendid on vastu võtnud T. L. (tl.15). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3 (5)
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-10) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 05-149619-VL tulenevalt kokku 19 736,08 krooni, s.h põhiosa 15839,87 krooni, intress 1750,29 krooni ajavahemiku 10.03.2008-17.09.2008 eest, põhiosa viivis 2117,28 krooni ajavahemiku 10.03.2008-25.01.2010 eest ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 26.jaanuarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 26.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. Kostja on olnud viivituses käenduseta väikelaenulepingust tuleneva põhinõude – 15839,87 krooni tagastamisega ajavahemikul 26.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni13.01.2011.a. 353 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 1230,12 krooni (15839,87 x 0,022% x 353=1230,12). Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Ülaltoodud võla arvestust aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1340,03 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 4250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS 4 (5)
maksekäsu kiirmenetluse avaldus T. L. (tsiviilasi nr. 2-08-70275) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 05.01.2010 (tl.10 pöördel) ning hagi on kohtusse esitatud 28.01.2010, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 25.01.2010.a. riigilõivu 4000 krooni (maksekorralduse koopia tl.16) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduselt on tasutud riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 4250 krooni, ehk 271,63 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.