Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-10-9950 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Korteriühistu (hageja, tellija) esitas 02.03.2010 Harju Maakohtule hagi OÜ AG(kostja, töövõtja) vastu 9 540 krooni ja lepingu täitmise nõudes. Menetluse käigus on hageja korduvalt oma nõudeid täpsustanud. Hageja on 05.07.2010 loobunud 04.05.2010 esitatud täpsustatud nõudest summas 2 600 krooni, mis puudutas rõdude värvimist (t lk 75, 95). Viimase, s.o 27.12.2010 kohtule esitatud, haginõude täpsustuse kohaselt on hagejal kostja vastu kohustuse täitmise nõue: 1) kohustada kostjat üle andma ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid ja kasutatud materjalide sertifikaadid; 2) kohustada kostjat paigaldama kahjustatud seinapaneelide asemele uued seinaplaadid – hoone lõunapoolsel küljel 12 seinaplaati ja põhjapoolsel küljel 5 seinapaneeli; 3) 50 mm püstkarkassi liist asendada 70 mm püstkarkassi liistuga; 4) prussile paigaldada kummitihend; 5) asendada seinaplaatide kruvid uute kruvidega, mis on mõõdus 5.0 x 40 mm, kruvi pea läbimõõt 10 mm; 6) paigaldada uued kinnituskruvid plaadi servast 20 mm, plaadi külgseinast 15 mm ja plaadi otsaservast 75 mm kaugusele; 7) paigaldada uued kruvid, millede vaheline samm on 400 mm või 600 mm vastavalt paigaldusjuhendile; 8) vanad kruviaugud täita veekindla ja külmakindla silikooniga; 9) mõlema otsaseina alumisse serva paigaldada tuuletõke. Hageja on loobunud rahalisest 12 140 krooni nõudest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.09.2005 ehituse tööettevõtulepingu nr 1186, mille järgi oli kostja kohustatud teostama KÜ otsaseinte soojustamise ja vooderdamise Minerit plaatidega, aadressil XXX, Tallinn. Poolte 01.12.2005 sõlmitud täiendava kokkuleppega nr 1 muudeti lepingu töömahte, maksumusi ja tähtaegu. 27.12.2005 sõlmisid pooled konsultatsioonilepingu nr 2703-J (s.o täiendav kokkulepe tööettevõtulepingu nr 1186 lisana), mille kohaselt pidi kostja teostama järelevalve teenust elamu KÜ katuse renoveerimisel. Hageja leiab, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, lepingus nimetatud tööde kvaliteet ei vasta nõuetele. Samuti on jäetud tegemata 01.12.2005 täiendava kokkuleppega nr 1 ettenähtud tööd. Kostja ei ole üle andnud hagejale tööde akte või nende koopiaid, teostusjooniseid ega ehitustoodete vastavussertifikaate. Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud talle pandud järelevalvekohustusi maja katuse remontimisel. Puuduste kirjeldamisel tugineb hageja novembris 2009.a teostatud ekspertiisiaktile. Hageja on teavitanud kostjat garantiiperioodi jooksul tekkinud puudustest. Hageja ja kostja poolt on tööde üleandmisevastvõtmise akt allkirjastatud 30.12.2005. Esimest korda teavitas hageja kostjat ebakvaliteetsest tööst ja tekkinud puudustest 05.01.2006. Teistkordselt informeeris hageja kostjat töös esinevatest puudustest 21.03.2007. Kostja hageja kirjadele vastanud ei ole. Hageja esitas 05.01.2006 kostjale ettekirjutuse, mille sisuks oli otsaseintes ja rõdude soojustamisel avastatud puuduste kõrvaldamine. Käesolevaks ajaks rõdude puuduste osas on vaie lõppenud, kuid otsaseinte soojustamisel tehtud ebakvaliteetne töö ja selle tulemusena tekkinud puudused on likvideerimata. Otsaseinte paigaldamisel on kasutatud ebaõigeid kruvisid, püstkarkass on tehtud vale tihedusega, plaadi kruvid on paigaldatud liialt servadesse. Kostja pidi olema teadlik, et teostab töid ebakvaliteetselt. 21.03.2007 informeeris hageja kostjat, et ta on sunnitud tellima kostja poolt teostatud töödele ekspertiisi otsaseinte ebakvaliteetselt teostatud tööde mahu osas. 18.03.2008 teavitas hageja kostjat, et otsaseinte plaadid on äärmiselt halvas olukorras ning kujutavad ohtu hoone omanikele (korteriomandite omanikele) ja hoonest möödakäivatele inimestele. Ka sellele pretensioonile/teatisele kostja ei reageerinud. 2009.a novembris teostati ekspertiis E OSAÜHINGU ehitusinsener-eksperdi

2-10-9950 Vilja Krünberg poolt. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist tuginedes lepingu p 5, 9, 9.5, ehitusseaduse (EhS) § 48 ja § 31, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja § 641 lg 1 sätetele. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja rõhutab, et pooled ei ole kunagi kokku leppinud katuse parapeti ehitamise osas, mistõttu kõik hageja väited ja nõuded selles osas tuleb jätta tähelepanuta. Kostjale teadaolevalt teostas neid töid K- KOÜ ning selles küsimuses on ka olemas jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-07-42141. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lõplikult said tööd lõpetatud ja üle antud 27.12.2005 sõlmitud teostatud tööde aktiga nr 2. Seega vastavalt poolte kokkuleppele (lepingu p 7.2) oli hagejal õigus oma pretensioonid esitada järgneva kolme tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 30.12.2005. VÕS § 643 tuleneb, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lõige 3 sätestab aga, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega tuleb lugeda, et lepingulised tööd olid teostatud nõuetekohaselt, kuna hageja ei esitanud kokkulepitud ajal ja seadusega ettenähtud tingimustel teadet selle kohta, et üleantud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Hagejal ei ole õigust tugineda sellele, et tööd olid puudustega ega nõuda nende parandamist garantiitööde raames. Garantiiperioodi jooksul on kostja saanud ühe kirja hagejalt – 13.03.2006 saabunud teate kohaselt nõuab hageja kostjalt ühe plaadi vahetamist. Garantiiperioodi jooksul hagis esitatud nõudmisi kostjale ei esitatud. Garantii lõppes detsembris 2007.a. Ka on kostja seisukohal, et ekspertiisiakt, mis on teostatud novembris 2009.a ei saa olla aluseks garantiitööde teostamise nõudmisel, kuna see ekspertiis on teostatud pärast garantiiperioodi lõppu ning ei saa olla aluseks garantiitööde teostamise nõudele. Samuti on nõuded põhjendamatud, kuna otsaseina tuulutuskanalite eest on vastutav katuse ehitaja, mitte kostja. Kostja leiab, et kuni käesoleva ajani ei ole pooled vaielnud dokumentide üleandmise üle. Kõik vajalikud dokumendid on kostja hinnangul hagejale üle antud ning kostja ei pea säilitama tehnilist laadi dokumentatsiooni. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud oma nõudeid õigeaegselt ja kohaldada tuleks nõude aegumist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tulenevalt. Kostja leiab, et nõue aegus hiljemalt 13.03.2009. Menetluse käik Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks 01.10.2010 toimunud kohtuistungil (t lk 119). Kohtu põhjendused 05.07.2010 menetlusdokumendis on hageja loobunud 04.05.2010 esitatud täpsustatud nõudest 2 600 krooni, mis puudutas rõdude värvimist (t lk 75, 95), 23.11.2010 menetlusdokumendis loobus hageja 9 240 kroonisest nõudest (ekspertiisi maksumus ja remondikulud, t lk 141) ning 27.12.2010 menetlusdokumendis loobus hageja 300 kroonisest nõudest (t lk 150-151). Kostja ei vaielnud loobumisele vastu (t lk 118, 157). Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Seega kuulub hagi rahalises nõudes summas 12 140 krooni nõudes lõpetamisele hageja hagist loobumise tõttu.

2-10-9950

Kohtu hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 23.09.2005 ehituse tööettevõtulepingu nr 1186, mille järgi oli kostja kohustatud teostama KÜ otsaseinte soojustamise ja vooderdamise Minerit plaatidega, aadressil XXX, Tallinn; 2) 01.12.2005 sõlmisid pooled täiendava kokkuleppe nr 1 ehituse töövõtulepingu nr 1186 juurde, millega muudeti lepingu töömahte, maksumusi ja tähtaegu; 3) 27.12.2005 sõlmisid pooled konsultatsioonilepingu nr 2703-J (täiendav kokkulepe töövõtulepingu nr 1186 lisana), mille kohaselt pidi kostja teostama järelevalve teenust elamu KÜ katuse renoveerimisel; 4) hageja ja kostja poolt on teostatud tööde akt nr 2 (KÜ otsaseinte soojustamine ja vooderdamine) üleandmise-vastvõtmise kohta allkirjastatud 27.12.2005; 5) hageja teatas 05.01.2006 ettekirjutuses kostjale, et ta täidaks vastavalt lepingu p 9 garantii kohustust ja vahetaks välja praak seinaplaadi; 6) garantii lõppes detsembris 2007. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Hageja leiab, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele ning esinevad puudused. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Töövõtja vastutuse ajaliste piiride määratlemisel on esmalt tegemist küsimusega töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumisest. Töövõtulepingust tulenevad nõuded aeguvad nagu kõik lepingulised nõuded TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolme aasta jooksul. Erandina sätestab TsÜS § 146 lg 2 ehitise puuduse tõttu viieaastase aegumistähtaja töövõtulepingust tulenevate nõuete suhtes. TsÜS § 147 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega hakkab nõue aeguma alates hetkest, kui nõude võlausaldaja saab kohustatud isikult nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (VÕS § 82 lõige 7, TsÜS § 147 lg 2). Sellest üldpõhimõttest kehtestab olulise erandi VÕS § 651, mille kohaselt algab töövõtulepingu alusel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg vastavalt kas töö valmimisest või töö vastuvõtmise ettenägemise korral selle vastuvõtmisest. Asja materjalidest nähtuvalt on tööd vastu võetud 27.12.2005 (t lk 21). Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.03.2010. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud ning kostja aegumise vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Esialgses kohtule esitatud hagis viitas hageja ka asjaolule, et kostja ei ole täitnud 27.12.2005 konsultatsioonilepingust tulenevaid kohustusi, mis seisnesid järelevalve teenuse osutamises elamu katuse renoveerimisel. Kohus märgib selguse huvides, et nimetatud vaidluse osas on poolte vahel jõustunud kohtulahend. 10.10.2007 esitas hageja nõude kostja ja K- KOÜ vastu rahalises nõudes. Hageja esitas kostja vastu nõude seetõttu, et leidis, et lepingut rikuti kostja hooletuse tõttu, kes nõuetekohaselt ei teostanud järelevalvet. 20.11.2008 on poolte vahel

2-10-9950 tsiviilasjas nr 2-07-42141 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja tasub hagejale 2 250 krooni (t lk 107). Hageja nõuab kostjalt järgnevate tööde teostamist: 1) kohustada kostjat üle andma ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid ja kasutatud materjalide sertifikaadid; 2) kohustada kostjat paigaldama kahjustatud seinapaneelide asemele uued seinaplaadid – hoone lõunapoolsel küljel 12 seinaplaati ja põhjapoolsel küljel 5 seinapaneeli; 3) 50 mm püstkarkassi liist asendada 70 mm püstkarkassi liistuga:1; 4) prussile paigaldada kummitihend; 5) asendada seinaplaatide kruvid uute kruvidega, mis on mõõdus 5.0x40mm, kruvi pea läbimõõt 10 mm; 6) paigaldada uued kinnituskruvid plaadi servast 20 mm, plaadi külgseinast 15 mm ja plaadi otsaservast 75 mm kaugusele; 7) paigaldada uued kruvid, millede vaheline samm on 400 mm või 600 mm vastavalt paigaldusjuhendile; 8) vanad kruviaugud täita veekindla ja külmakindla silikooniga; 9) mõlema otsaseina alumisse serva paigaldada tuuletõke. Töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise puhul on töövõtja vastutuse ja tellija poolt õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele. Töövõtulepingu täitmata jätmise korral on tellija primaarne õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (VÕS § 108 lg 2), mis hõlmab VÕS § 108 lg 6 tulenevalt ka õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. Kohustuse täitmist võib nõuda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui võlausaldaja sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 108 lg 3). Kui tehtud töö ei vasta VÕS § 641 kohaselt lepingutingimustele, siis VÕS § 642 lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab töövõtja põhimõtteliselt selle eest alati ja seega saab töövõtja vastu kohaldada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Sellest üldpõhimõttest on töövõtulepingu puhul siiski erandid. Vastavalt VÕS § 644 lg 3 vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui tellija ei teata töö puudusest mõistliku aja jooksul. Kui võlausaldaja ei esita kohustuse täitmise nõuet mõistliku aja jooksul, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 108 lg 5). VÕS § 644 lg 3 eesmärgiks on tagada, et õigusvaidlused seoses tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusega vaieldaks selgeks võimalikult kiiresti pärast puuduste avastamist, et vältida olulisi tõendamisraskus. Seadusandja eesmärgiks on välistada olukord, kus avastatud puuduse alusel võib hagi esitada põhimõtteliselt kuni töövõtulepingust tulenevate nõuete suhtes kehtiva aegumistähtaja lõpuni. Käesolevas asjas on vaidluse all poolte vahel 23.09.2005 sõlmitud töövõtuleping (t lk 7-11, täiendav kokkulepe nr 1, t lk 16). Nimetatud lepingu alusel on kostja hagejale tööd üle andnud 05.12.2005 ja 27.12.2005 aktidega (t lk 12, 21). Tellija peab lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevatele puudustele tõendama ka asjaolu, et vastav puudus esines tööl juba selle tellijale üleandmise hetkel. 27.12.2005 aktis on kinnitus, et tööd on teostatud vastavalt lepingule (t lk 21). Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt oli tellija kohustatud peale töövõtjalt akti saamist vastava töö üle vaatama ning kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja poolt vastava akti esitamise päevast, nõuetekohase töö vastu võtma ja kirjutama alla tööde üleandmise-vastuvõtu aktile või esitama kirjalikult sama tähtaja jooksul põhjendatud pretensiooni puuduste kohta. Seega vastavalt poolte kokkuleppele oli hagejal õigus oma pretensioonid esitada järgneva kolme tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 30.12.2005. Hageja on menetluse käigus väitnud, et lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevad puudused esinesid juba selle hagejale üleandmise hetkel. Kostja on nimetatud asjaolu eitanud. Hageja tugineb nõude esitamisel novembris 2009.a toestatud ekspertiisi aktile (t lk 34-39).

2-10-9950 Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendiga ei ole võimalik tõendada asjaolu, et vastav puudus või selle põhjus esines juba töö üleandmise hetkel, kuna ekspertiis on teostatud neli aastat hiljem pärast tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Samuti on põhjendatud kostja väited, et osad aktis märgitud puudused – tuulutuskanali puudumine – ei ole tingitud kostjapoolsest lepingu täitmisest, vaid katusetöid teostanud firma poolt. 05.01.2006 on hageja teinud kostjale ettekirjutuse, kus on puudusena välja toodud katkine seinaplaat (24-25, tõlge 22-23). Nimetatud pretensiooni kätte saamist kostja kinnitab (t lk 67). Järgmised pretensioonid on esitatud 2007 ja 2008 aastatel (t lk 26-28). Seega tulnuks hagejal kooskõlas TsMS § 230 lg 1 oma väidet tõendada, kuid hageja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul need puudused, mille kõrvaldamist hageja käesolevas hagis nõuab, on tavapärase ülevaatuse käigus võimalik kohe avastada (dokumentide üleandmine, seinaplaatide paigaldus jne). Nendest puudustest teavitamine 2007.a ja 2008.a ei saa pidada mõistliku tähtaja piirides olevaks (t lk 81-86). 25.05.2006 teade on aga seotud katusetöödega ja seega asjakohatu (t lk 77-79). Asja materjalide põhjal saab pigem järeldada, et tööde üleandmisel-vastuvõtmisel puudusi ei esinenud (t lk 12 ja 21) ning hageja ei ole lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul kostjale tööde kohta pretensioone esitanud. Kohus leiab, et täitmata on üldised eeldused kohustuse täitmise nõude esitamiseks. VÕS § 644 lg 3 sätestatud negatiivne tagajärg (s.o töövõtja vabaneb vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ja tellija ei saa seetõttu tema vastu kasutada õiguskaitsevahendeid) saabub, kui tellija ei teata tehtud töö puudusest seaduses või lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. VÕS § 644 lg 1 sätestab üldreegli - tellija peab teatama tehtud töö puudusest mõistliku aja jooksul alates puudusest teadasaamisest tellija poolt või alates hetkest, mil tellija pidanuks puudusest teada saama. Tööettevõtulepingu p 7.2 on pooled kokku leppinud, et peale töövõtjalt akti saamist on tellija kohustatud vastava töö üle vaatama ning kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja poolt vastava akti esitamise päevast, nõuetekohase töö vastu võtma ja kirjutama alla tööde üleandmise-vastuvõtu aktile või esitama kirjalikult sama tähtaja jooksul põhjendatud pretensiooni puuduste kohta. VÕS § 650 lg 1 kohaselt eeldatakse töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt VÕS § 230 ja § 231 sätestatut. Töövõtugarantii annab tellijale töövõtulepingu objektiks olnud töö ilmnevate puuduste korral lisaõigusi võrreldes töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahenditega, mis tekivad töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel. Kuna kostja ei vastuta pärast kahe aastase tähtaja möödumist ilmnenud puuduste eest, ei kujuta pärast tähtaja möödumist ilmnenud puudused, sh ilmnenud puudused ehitistes või selle ehitamiseks kasutatud toormes või materjalis, endast ka kostjapoolset lepingu rikkumist. Sellistest puudustest ei teki seega ka lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, mis võiksid aeguda. Kuna ekspertiis on teostatud pärast garantiiaja lõppu, siis ei saa see olla aluseks garantiitööde teostamise nõudele. Garantiiandja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud (VÕS § 155 lg 4 p 2). Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud lepingu täitmise nõude hind on TsMS § 125 ja § 132 lg 1 koostoimes 25 000 krooni e. 1 595 eurot (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-72-10 p 18). Seega jätab kohus tähelepanuta hageja poolt 24.11.2010 esitatud dokumendid (t lk 143-145), kuna tsiviilasja hind on asjas määratud õigesti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

2-10-9950 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti on menetluse käigus hageja loobunud kostja vastu suunatud nõudest summas 12 140 krooni ning TsMS § 168 lg 4 tulenevalt jäävad selle nõude ulatuses kantud menetluskulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.