Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ K. ja kostja 09. veebruaril 2008.a. laenulepingu nr.6380209127, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 30 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 09. veebruar 2012.a., intressimääraga 22% aastas. Lepingu p 3.5. kohaselt pidi laenu ja intresside tasumine toimuma alates 09.03.2008.a. kuni 09.02.2012.a. summas 1175 krooni kuus. Kostja ei suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. 12.11.2008.a. saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.11.2008.a. Seda kostja ei teinud. 11.12.2008.a. saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles üles laenulepingu nr.6380209127 alates 26. detsembrist 2008.a. Selleks kuupäevaks palus hageja kostjal ära maksta kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised), samuti teavitas kostjat leppetrahvi tasumise nõudest summas 5282 krooni. 26. detsembriks 2008.a. kostja võlgnevust ei tasunud. Laenulepingu üldtingimuste p.1.4. järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Laenulepingu p. 7 kohaselt on viivise määraks kehtestatud laenulepingujärgne intressimäär ehk 22% aastas, mis on 0,060% päevas. 26.05.2009.a. seisuga oli viivis kokku 2668 krooni, millest hageja nõuab 800 krooni tasumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p-d 1 ja 6; 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 39 196 krooni väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlg on 29 024,24 krooni, intressivõlg 4089,76 krooni, leppetrahv 5282 krooni ja viivis 800 krooni.

Kostja vastuväited ja hageja seisukoht vastuväidete osas Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest (tl.1-2 ). Kostja on vastuses hagile (tl.21) 03.07.2009.a võlgnevust tunnistanud, kuid põhjendanud laenu tagasimaksete katkestamist asjaoluga, et ta kandis reaalset vabaduskaotuslikku karistust, mistõttu laenu tagasimaksmine karistuse kandmise ajal polnud võimalik. Hageja ei ole tema poole varem pöördunud. Hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes (tl.23) leiab, et lepingu nõuetekohane täitmine oli kostja kohustus, sõltumata sellest, milline oli tema hetkeolukord. Kostja ei teavitanud hagejat oma aadressi muutumisest vangistuse kandmisega seoses. Hageja sai teada, et kostja viibib kinnipidamisasutuses Murru Vangla sotsiaaltöötajalt 14.102008.a. samal perioodil võttis hagejaga ühendust ka kostja elukaaslane, kuid läbirääkimised laenulepingu edasise täitmise võimaluste osas tulemusi ei andnud. Vaatama sellele tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss kohtumenetluses, mis võimaldaks menetluse lõpetamise korral vähendada ka kostja menetluskulusid hagejale osaliselt tagastatava riigilõivu võrra. Kohus on andnud kostjale tähtaja (tl.24) kompromissi tingimuste esitamiseks 1.septembrini 2009.a., kuid kostja ei ole nimetatud tähtajaks oma ettepanekuid esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

2 (4)

Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. K. OÜ nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tuleneva võlgnevusena kokku 39196 krooni, sealhulgas laenu põhiosa 29024,24 krooni, intress 4089,76 krooni, leppetrahv 5282 krooni ja viivis hageja nõutud suuruses 800 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Kuna hageja menetluskuluks on vaid riigilõiv, siis on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on hagi esitamisel 26.05.2009.a. tasunud riigilõivu 6000 krooni (maksekorraldus tl.17).Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista.

3 (4)

TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.