Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

PaperCat OÜ esitas Triton Holding OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 10 990 krooni ja intressi 901 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevuseks piltide joonistamine ja turustamine. 05.04.2010.a esitas hageja kostjale interneti teel tarkvara tellimuse Adobe Photoshop CS4 Mac ostuks. Samal päeval saatis kostja kinnituse, et tellimus on esitatud korrektselt ja palus teha ettemaksu 1099 krooni. Hageja tasus kogu tellimuse ulatuses ettemaksu ning see laekus kostja arvele 07.04.2010.a. Tellimuse täitmise tähtajaks lubati 12-14 päeva alates makse laekumisest kostja kontole. Tegemist oli VÕS § 17 lg 2 sätestatud määratud nõustumise andmise tähtajaga pakkumisega. Seoses asjaolude muutmisega teatas hageja kostjale 15.04.2010.a, et katkestab tarkvara tellimise ning palus raha tagastada. VÕS § 19 kohaselt sellega pakkumus lõppes. Pärast seda ei võtnud kostja hagejaga kordagi ühendust, kostja ei teavitanud hagejat tellimuse täitmisest 07.04.2010.a kuni 23.04.2010.a. Hageja ostis tarkvara teiselt firmalt, kes tarnis tarkvara 22.04.2010.a. Hagejal oli kohustus täita esitatud tellimused 23.04.2010.a. Kostja tarnis hagejale tarkvara 28.04.2010.a, hilinedes 8-11 päeva. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud heas usus ega tähtaegselt. Kostja põhjustas hageja lehe http://www.liiviarts.ee/ ülesseadmisel viivituse. Kostja ei teavitanud hagejat, et tellitud kaupa ei saa tagastada. Kostja rikkus lepingut ja tulenevalt VÕS §-st 56, § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 2 on hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja taganes lepingust 15.04.2010.a ning VÕS § 189 lg 1 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale tarkvara hind 10 990 krooni. VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt intressi tasumist summas 901 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt kinnitas kostja 05.04.2010.a, et kostjani jõuab kaup 12-14 päeva pärast tellimuse fikseerimist ning seejärel võetakse hagejaga ühendust kauba edasi saatmiseks. Seega lubas kostja, et kaup jõuab temani umbes 21.04.2010.a. Kostja teatas hagejale 23.04.2010.a, et seoses Islandil toimunud vulkaanipurske ja tuhapilvega on tekkinud logistiline häire kauba saabumisel. Hageja edastas kauba kullerfirmale 26.04.2010.a ja kostja pidi kauba saama 27.04.2010.a või 28.04.2010.a. Kui kostja rikkus tähtaega, on see vabandatav VÕS § 103 järgi. Kostja on hoidnud hagejat kursis tellimuse täitmisega. Hageja saatis kostjale 12.04.2010.a e-kirja tellimuse tühistamiseks, kuna olevat leidnud parema pakkumise. Kostja vastas hagejale 15.04.2010.a, et tellimuse tühistamine ei ole aktsepteeritav ja tellitud kaup on juba teel. Hageja esitatud asjaolu, et ta sai parema pakkumise, ei saa olla müügilepingust taganemise aluseks. Hageja ei ole 12.04.2010.a kirjas tuginenud kostjapoolsele rikkumisele ning jäi ka 26.04.2010.a kirjas sama lepingust taganemise põhjuse juurde. Hagejal ei ole õigus kasutada VÕS § 56, kuna hageja ei ole tarbija. Hageja ei ole hagis tuginenud 29.04.2010.a ostu-müügi lepingust taganemise avaldusele ning hageja ei ole andnud kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 05.04.2010.a esitas hageja kostjale interneti teel tarkvara tellimuse Adobe Photoshop CS4 Mac ostuks (tl 14-15). • Samal päeval saatis kostja kinnituse, et tellimus on esitatud korrektselt ja palus teha ettemaksu 1099 krooni (tl 16).

•

hageja tasus kogu tellimuse ulatuses ettemaksu ning see laekus kostja arvele 07.04.2010.a (tl 18).

Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks esitatud dokumentaalsete tõenditega ning TsMS § 231 lg 2 alusel. Seega tegi hageja kostjale 05.04.2010.a lepingu sõlmimise pakkumuse. Kostja tegi omapoolse pakkumuse, kus täpsustas toote tarneaega. Hageja poolt kostja arvele raha tasumist tuleb lugeda nõustumuseks, millega loetakse leping sõlmituks. Hageja on ebaõigesti leidnud, et tegemist on pakkumusega, kus on määratud nõustumuse andmise tähtaeg. Kostja poolt saadetud e-kirjast ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale tähtaja nõustumuse väljendamiseks. Kostja nimetatud tähtaeg 12-14 päeva on lepingu täitmise tähtaeg VÕS § 82 mõttes. Seega ei saanud hageja pärast 07.04.2010.a esitada kostjale pakkumuse tagasilükkamise teadet ning müügileping VÕS § 208 mõttes tuleb lugeda sõlmituks. Hageja väitel taganes ta 15.04.2010. lepingust. Hageja esitatud elektronkirjade väljatrüki kohaselt esitas hageja lepingust taganemise avalduse 12.04.2010.a põhjendusega, et leidis oluliselt parema pakkumise (tl 13-14). Sama põhjenduse esitas hageja ka 26.04.2010.a e-kirjas (tl 51). Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mida saab VÕS § 101 kohaselt kohaldada siis, kui müüja on kohustust rikkunud. Hageja ei ole 12.04.2010.a taganemise avalduses müüjapoolsele rikkumisele toetunud ning seega on taganemise avaldus alusetu. Hageja on ebaõigesti leidnud, et ta saab lepingust taganeda VÕS § 56 alusel. Tegemist on küll sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, kuid hageja kui juriidiline isik ei ole tarbija. VÕS § 34 kohaselt on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduses on viidatud sellele, et hageja taganes lepingust kostjapoolse lepingurikkumise tõttu. Hagiavaldusele on lisatud 29.04.2010.a kuupäevaga ostu-müügi lepingust taganemise avaldus, mille kohaselt hageja taganeb lepingust kostjapoolse tähtaja rikkumise tõttu (tl 19). Hageja ei ole sellele kirjale küll otsesõnu hagis viidanud, kuid tema soov lepingust taganeda kostjapoolse rikkumise tõttu hagist nähtub. Seega tuleb kohtul analüüsida ka 29.04.2010.a lepingust taganemise avaldust. Ostjapoolsete õiguskaitsevahendite (s.h ka lepingust taganemise) kasutamise eelduseks on asjaolu, et müüja on oma kohustusi rikkunud. Hageja peab tõendama, et müüja on lepingut rikkunud ning kostjal on õigus VÕS § 103 lg 2 järgi tõendada, et rikkumine on vabandatav. Tulenevalt VÕS §-st 105 on hagejal õigus lepingust taganeda sõltumata kostja vastutusest, kuid seejuures tuleb arvestada VÕS § 116 sätestatud eelduseid. Kostja pakkumusest nähtuvalt on toode kostja juures ca 12-14 päeva pärast tellimuse fikseerumist, s.t ettemaksu tasumist. Pärast toote kostja juurde jõudmist pidi kostja võtma hagejaga ühendust, et kokku leppida kauba hageja juurde jõudmine. Ettemaks tasuti 07.04.2010.a. Tulenevalt TsÜS §-st 135; 136 pidi toode kostja juurde saabuma ca 21.04.2010.a. „Ca“ on lühend sõnast „cirka“, mis tähendab umbes, ligikaudu. Lisaks kasutas kostja mõistet „eeldatav tarneaeg“. Ka hageja ise viitas kauba saabumise kohta pärides „orienteeruvale ajale“. Seega ei leppinud pooled selgesõnaliselt kokku, millise tähtaja jooksul peaks tarkvara jõudma hagejani. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kaup jõudis kostjani 26.04.2010.a. Kohus leiab, et ei ole tõendatud kostjapoolne lepingu rikkumine (või oluline lepingu rikkumine), mis on õiguskaitsevahendite kasutamise eelduseks. Hagejal ei saanud olla kindalt teadmist, et tarkvara jõuab temani 12 päeva jooksul. Poolte esitatud materjalidest ei nähtu ka see, et hageja oleks kostjat teavitanud mingist kuupäevast, millal peaks tarkvara käes olema.

VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada seda, et kostja pidi tarkvara tellima väljastpoolt Eestit ning kumbki pool ei teavitanud teist oma huvist anda tarkvara üle mingil kindlal kuupäeval. Seega leiab kohus, et tarkvara saabumine kostja juurde 19 päeva möödumisel ei ole selge lepingu rikkumine. Hagejal ei ole õigust kasutada õiguskaitsevahendeid ning kohus jätab hagi 10 990 krooni nõudes rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, jääb hagi rahuldamata ka kõrvalnõude osas. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 3500 krooni, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulu on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 268.43 eurot / 4200 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.