Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga poolte vahel 06.02.2007.a. sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 33002399/1 alusel ja kostja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Tema võlgnevus hagejale viimaste esitatud viie arve alusel hagiavalduse esitamise seisuga oli 1934,50 krooni. Elektrienergia müügi tüüptingimuste p 5.3 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 18.11.2008.a. seisuga 516,51 krooni ja edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täitmiseni. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 101 lg 1 p-de 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 208 lg 1 alusel taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 2451,01 krooni (sealhulgas 1934,50 krooni võla ja 18.11.2008.a seisuga viivise 516,51 krooni) ning TsMS § 367 alusel alates 19.11.2008.a sissenõutavaks muutuva viivise- 0,06% põhisummast, väljamõistmist. Kostja vastuväited , hageja seisukoht Kostja on kirjalikus vastuses hagile (tl.24) hagi õigeks võtnud, selgitades, et võlg on tekkinud seoses raske majandusliku olukorraga ning teinud ettepaneku tasuda võla ja viivised maksegraafiku alusel- igakuise maksega 300 krooni. Kostja taotles mitte jätta kohtukulusid tema kanda, sest ei suuda neid tasuda vähese sissetuleku tõttu. E.L. on 80 % ulatuses töövõimetu, raske puudega isik, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, kokku 2091 krooni (tl.25,26). Hageja, olles saanud kostja vastuse, on saatnud kostjale allkirjastamiseks kompromissilepingu, milles oli maksegraafik võla tasumiseks 300 krooniste osamaksetena (tl.29). Kuna kostja allkirjastatud kompromissilepingut hagejale ei tagastanud, on hageja esitanud taotluse menetluse jätkamiseks (tl.29-30). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Osundatud paragrahvi lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut muuhulgas energia müügile. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud

2 (4)

kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tarbitud elektrienergia eest 1934,50 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1425,95 krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 18.11.2008 -516,51 krooni + viivis 19.11.2008-12.01.2011 909,44 krooni) Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 3360,45 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb alus VÕS §-de 113 lg 8 ja 162 sätteid kohaldades jätta välja mõistmata kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis, arvestades kostja majanduslikku seisundit . Kostja on küll taotlenud kohtukulude välja mõistmata jätmist, kuid kohus leiab, et see ei ole õigustatud, sest menetluskulud on hageja poolt reaalselt kantud kulutused, mille välja mõistmata jätmiseks puudub alus. Kuna aga kostja on esitanud tõendid oma majandusliku seisundi kohta, millest nähtub, et ta on 80 % ulatuses töövõimetu isik, siis peab kohus võimalikuks esitatud vastuväite võtta aluseks pärast kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude täitmiseni viivise välja mõistmata jätmisel, arvestades, et kuni kohtuotsuse tegemiseni väljaarvestatud viivis moodustab juba iseenesest ligi 3⁄4 põhinõudest. Kohtupraktikas on peetud viivise väljamõistmist põhinõuet ületavas ulatuses vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetava summa ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 214,78 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

3 (4)

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (tl 32) mille kohaselt on menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hageja õigusabikulud 750 krooni (ilma käibemaksuta) ja postikulu 60 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälisteks kuludeks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning sama paragrahvi 2. punkti alusel menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja L. E. töötaja kaudu. Hageja õigusabikulud on tulenevalt E. E. kinnituskirjast (tl 33) 750 krooni (millele lisandub käibemaks) iga nõude kohta, mille sissenõudmisel L. E. hagejat kohtumenetluses esindab. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 alusel 1934,50 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 750 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 1060 krooni (250 + 750 + 60), ehk 67,75 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.