Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Raha24 OÜ hagi Kersti Semmeli vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõudeks on põhivõlg 6000 krooni, intress 273 krooni, viivised põhinõudelt 2436 krooni, võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni, viivised kulult 69.74 krooni ning sissenõutavaks muutumata viivised põhivõlalt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult 0.2% päevas. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 26.01.2010.a Raha24 OÜ veebikeskkonna kaudu laenutaotluse 6000 krooni suuruse laenu saamiseks kuni 25.02.2010.a. Hageja laenulepingu üldtingimuste ja hinnakirja kohaselt kohustus kostja tasuma lepingutasu ehk intressi 273 krooni. Hageja rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr 2101321694 ja kandis kostja arvele 6000 krooni. Kostja ei ole laenu katteks teinud ühtegi makset. Hageja väljastas kostjale 03.03.2010.a meeldetuletuse, mille eest oli kostjal kohustus tasuda 177 krooni. Laenulepingu järgi on viivise suuruseks 0.75% päevas. Hageja vähendab viivise määra 0.2%-ni päevas. Hageja leidis samas, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra ületav viivis tuleb arvestada kahjuks VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja võttis hagi õigeks laenusumma põhivõla ja lepingutasu osas, kuid vaidles viivistele vastu. Kostja taotles viiviste vähendamist mõistliku suuruseni.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 26.01.2010.a Raha24 OÜ veebikeskkonna kaudu laenulepingu (tl 16-28). Lepingu kohaselt laenas kostja hagejalt 6000 krooni tagasimaksetähtajaga 25.02.2010.a. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 08.12.2010.a vastuses põhivõlgnevuse ja lepingutasu (s.t intressi) osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6000 krooni ja intressi 273 krooni. VÕS §128 lg 3 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni (tl 29). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 järgi. Kuna kostja on hagi lepingutasu ehk intressi osas õigeks võtnud, ei kontrolli kohus tehingu headele kommetele vastavust TsÜS § 86 lg 3 järgi. Kostja vaidleb vastu viiviste väljamõistmisele ja on esitanud viiviste vähendamise nõude mõistliku suuruseni. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on pooled kokku leppinud intressimääras 0.15% päevas (273 x 100 :

6000 / 30). Kuna hageja on nõudnud viiviste väljamõistmist 0.2% päevas, vähendab kohus viiviste nõuet VÕS § 113 lg 1 järgi 0.15%-ni päevas. Viiviste vähendamise nõude saab esitada VÕS § 113 lg 8; 162 alusel. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja on taotlenud viiviste vähendamist alla põhivõla, tuleb kostjal tõendada viiviste vähendamise eelduseid VÕS § 162 järgi. Kostja ei ole laenu tagastamiseks ühtegi makset teinud ega oma majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. Kohus jätab seega kostja taotluse rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 0.15% päevas VÕS § 113 ja TsMS § 367 alusel. Sissenõutavaks muutunud viiviste summa on 120.11 eurot / 1879.30 krooni (52.30 krooni ja 1827 krooni). Põhimõtteliselt on õige hageja seisukoht, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud viiviseid ületavas osas saaks hageja nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei ole antud menetluses seda nõuet esitanud ega põhistanud ning seega ei saa kohus antud nõude osas ka seisukohta võtta. Kostja on esitanud 07.01.2011.a taotluse määrata maksegraafik maksu ajatamisega. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ja ettepanekut võla tasumise graafiku osas, ei saa kohus kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrata. Kohus selgitab kostjale, et võla tasumise graafik on tal võimalik kokku leppida hagejaga või kohtuotsust täitma asuva kohtutäituriga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6000 krooni, intressi 273 krooni, võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni, viivised 1879.30 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0.15% päevas. Kokku mõista kohus kostjalt välja 532.34 eurot / 8329.30 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1400 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulude tegemise kohustus tuleneb seadusest, on põhjendatud ning tuleb hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.