Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks. 28.05.2009 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr * alla. 03.05.2010 seisuga on lepingust nr * tulenev kostja võlgnevus hageja ees kokku 5 389,45 Eesti krooni, millest põhiosa on 4612,67 krooni, intress perioodi 10.02.2009-28.05.2009 eest 428,12 krooni ja põhiosa viivis perioodi 28.05.2009-03.05.2010 eest 348,66 krooni. 2) 13.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingu nr * (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Amex Gold Rev (P) krediitkaardi, millega võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 Eesti krooni ulatuses, intressimääraga 18% aastas ning kaardi kuutasuga 160 Eesti krooni. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi makseid iga kuu 10.-ndal kuupäeval ja tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks rahaliste vahendite olemasolu. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.9. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 10.02.2009 jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse. 10.02.2009-10.05.2009 kostja intressi ja kaardi kuutasu makseid ei tasunud. 07.05.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 22.05.2009 ning hoiatas juhul kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, alustatakse kohtumenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks. 28.05.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr * alla. 03.05.2010 seisuga on lepingust nr * tulenev võlgnevus kokku 35 225,98 Eesti krooni, millest põhiosa on 30 000 krooni, intress perioodi 10.02.2009-28.05.2010 eest 2085,78 krooni, põhiosa viivis perioodi 10.01.2009-03.05.2010 eest 2285,15 krooni, kaardi kuutasu ehk lepingutasu perioodi 10.02.2009-10.05.2009 eest 780,67 krooni ja lepingutasu viivis perioodi 16.01.2009-05.03.2010 eest 74,38 krooni. Hageja esitas 21.08.2009. a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 08.04.2010. a jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-09-41625 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning makseettepanekut ei või kätte toimetada avalikult. 03.05.2010.a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu 40 615,43 krooni nõudes /tlk 4-30/. 20.10.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 03.12.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 03.05.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 7/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja: 1) lepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt kogusummas 5389,45 Eesti krooni, millest põhiosa on 4612,67 krooni, intress perioodi 10.02.2009-28.05.2009 eest 428,12 krooni, põhiosa viivis perioodi 28.05.2009-03.05.2010 eest 348,66 krooni ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt alates 04.05.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras; 2) lepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist kogusummas 35 225,98 Eesti krooni, millest põhiosa on 30 000 krooni, intress perioodi 10.02.200928.05.2010 eest 2085,78 krooni, põhiosa viivis perioodi 10.01.2009-03.05.2010 eest 2285,15 krooni, kaardi kuutasu ehk lepingutasu perioodi 10.02.2009-10.05.2009 eest 780,67 krooni ja lepingutasu viivis perioodi 16.01.2009-05.03.2010 eest 74,38 krooni ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt alates 04.05.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud: 28.03.2007. a poolte vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 10-11/, mille kohaselt on hageja andnud kostja kasutusse krediitkaardi Visa Classic Rev (P) toimiva krediidilimiidiga 5000 Eesti krooni, intressimääraga 24% aastas; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 12-13/; väljavõtte laenu andmetest /tlk 14/; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 15/; 13.09.2008. a poolte vahel sõlmitud American Express Gold krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 16-17/, mille kohaselt on hageja andnud kostja kasutusse Amex Gold Rev (P) krediitkaardi krediidilimiidiga 30 000 Eesti krooni, intressimääraga 18% aastas; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 18-19/; väljavõtte laenu andmetest /tlk 20/; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 21/ ja hageja poolt 07.05.2009. a kostjale saadetud lepingu ülesütlemise teade /tlk 22/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Kohus märgib, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-le 1-3 toimub krooni ümberarvestamine euroks euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti

Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Sven-Eerik Kuningalt (Kuningas) hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista: 1) lepingust nr * (*) tulenev võlgnevus kokku 344,44 eurot, millest põhivõlgnevus on 294,80 eurot (4612,67 Eesti krooni), intress 27,36 eurot (428,12 Eesti krooni) ja viivis 22,28 eurot (348,66 Eesti krooni) ning viivis arvestatuna protsendina lepingu nr * (*) tasumata põhinõudelt (294,80 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates 4. maist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 2) lepingust nr * (*) tulenev võlgnevus kokku 2251,35 eurot (35 225,98 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 1917,35 eurot (30 000 Eesti krooni), intress 133,31 eurot (2085,78 Eesti krooni), viivis 146,05 eurot (2285,15 Eesti krooni), lepingutasu 49,89 eurot (780,67 Eesti krooni) ja lepingutasu viivis 4,75 eurot (74,38 Eesti krooni) ning viivis arvestatuna protsendina lepingu nr * (*) tasumata põhinõudelt (1917,35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas) alates 4. maist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv kogusummas 8538,38 krooni /tlk 7/, sellest 1038,38 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 7500 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv /tlk 27/. Kohus on nimetatud riigilõivude tasumist kontrollinud 03.05.2010. a /tlk 3132/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv kogusummas 8538,38 krooni e 545,70 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni /tlk 7/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (545,70 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.