Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,26 eurot ning lepingulisele esindajale makstud tasu 95,87 eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Aivar Peek (edaspidi kostja) sõlmisid 14.07.2006. a tarbijakrediidilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 10 000 Eesti krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,39% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu sõlmimise tasu 300 Eesti krooni peeti krediidiandja poolt kinni üleantavast krediidisummast. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad, millele vaatamata ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitma asunud. 02.11.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse kostja Aivar Peek'i vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 878,17 Eesti krooni, millest 7326,65 krooni on tagastamata krediidisumma, 2146,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 335,90 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 7069,07 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda /tlk 6-33/. 09.11.2010.a edastati hagiavaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 37/. 24.11.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 40-43/. Dokumendid on kostja elukaaslasele A. Sillat allkirja vastu üle antud 14.12.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 02.11.2010 a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 10/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 16 878,17 Eesti krooni väljamõistmist kostjalt, millest 7326,65 krooni on tagastamata krediidisumma, 2146,55 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 335,90 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 7069,07 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 03.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt aastas /tlk 4-45/. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 14.07.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * /tlk 11-12/; tarbijakrediidilepingu * tagasimaksegraafiku /13/; lepingu üldtingimused /tlk 14-16/; 18.06.2007, 24.07.2007. a ja 15.08.2007. a kostjale edastatud võlateatised /tlk 17-19/; viivisearvestuse /tlk 20-21/; Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hinnakirja /tlk 22/; Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK ASle /tlk 23-24/; arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 25/; maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 26/; Creditreform Eesti OÜ arve Batli Investeeringute Grupi Pank AS-le /tlk 27-28/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 29/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Kohus märgib, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-le 1-3 toimub krooni ümberarvestamine euroks euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev

arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aivar Peek'ilt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1078,72 eurot, millest põhivõlgnevus on 468,26 eurot (7326,65 Eesti krooni), intress 137,19 eurot (2146,55 Eesti krooni), viivis 451,80 eurot (7069,07 Eesti krooni) ja võla sissenõudmisega seotud kulud 21,47 eurot (335,90 Eesti krooni). Samuti kuulub Aivar Peek'ilt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt s.o 29,39% aastas tasumata põhinõudelt (486,26 eurot) alates 3. novembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses välja toonud kantud menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 2000 krooni /tlk 9/ ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni /tlk 9/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1600 krooni /tlk 29/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 35/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1600 krooni e 102,26 eurot, mitte 2000 krooni, nagu hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 1500 krooni e 95,87 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ arve BIGBANK AS-le /tlk 23-24/ ja arve tasumist tõendav maksekorraldus /tlk 25/. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele taotletud ulatuses.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 102,26 eurot ja esindaja kulud summas 95,87 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.