Bondora AS hagi F.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
6217,35 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee 56, XXX, 11316, XXX) Hageja lepinguline esindaja Keijo Lindeberg (e-post XXX) Kostja F.P (isikukood XXX; aadress, XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt F.P-lt (F.P) hageja Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 2457,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 30.08.2025 – 14.11.2025 eest 52,62 eurot, kokku 2510,12 eurot.
3.Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (2457,5 eurolt) alates 15.11.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 2457,5 eurot).
4.Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja F.P ja 51% ulatuses hageja Bondora AS kanda.
6.Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena 406,7 eurot.
7.Välja mõista kostjalt F.P-lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (406,7 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Bondora AS (hageja) esitas 14. november 2025 F.P (F.P; kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista lepingust BL4430687 tuleneva põhivõlgnevuse 2201,88 eurot, intressid 182,87 eurot, tasumata arved 174,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 127,32 eurot, viivis 24,99% aastas põhinõudelt 2415,06 eurolt kuni põhinõude rahuldamiseni ja haldustasu 66,56 eurot; lepingust BL4498018 tuleneva põhivõlgnevuse 1948,15 eurot, intressid 194,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 125,04 eurot, viivis 29,99% aastas põhinõudelt 1976,47 eurot kuni põhinõude rahuldamiseni ja haldustasu 28,32 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja: 2.1 16.03.2024 lepingu nr BL4430687, mille alusel kostja sai krediiti 2870 eurot. Hageja maksis 16.03.2024 kostjale välja 2700 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidisummalt intressi 24,99% aastas ja haldustasu 4% aastas. Vastavalt lepingule oli krediidi kulukuse määr 42,38%. Kostja oli kohutatud krediidi tagastama 36 igakuise tagasimaksega (dtl 13-33). Lisaks sõlmiti B Secure leping kuumaksega 14,99 eurot, mis võimaldas kostjal maksegraafikut läbi e-keskkonna muuta (dtl 58-60). 2.2 14.04.2024 lepingu nr BL4498018, mille alusel kostja sai krediiti 2126 eurot. Hageja maksis 14.04.2024 kostjale välja 2000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidisummalt intressi 29,99% aastas ja haldustasu 4% aastas. Vastavalt lepingule oli krediidi kulukuse määr 46,33%. Kostja oli kohustatud krediidi tagastama 60 igakuise tagasimaksega (dtl 34-50).
3.Kostja jäi viivitusse lepingute nr BL4430687 ja BL4498018 tagasimaksete tasumisega, mistõttu hageja saatis 29.07.2025 kostjale ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles 29.08.2025 lepingud nr BL4430687 ja BL4498018 üles (dtl 61-68).
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et kostja täitis krediidiküsimustiku, kuhu märkis muuhulgas oma sissetulekute ja kohustuste suurused. Enne
laenulepingute sõlmimist ja laenude väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust avalike registrite ning kostja pangakonto väljavõtete alusel.
5.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 24.11.2025 määrusega, millega ühtlasi kohustati hagejat esitama kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja nõude ümberarvestus. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud KÄPO-s 05.12.2025. Kostja vastas hagile 05.12.2025 e-kirjaga, milles avaldas soovi sõlmida hagejaga kompromiss. Vastusena kohtunõudele esitas hageja 15.12.2025 selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja lepingute ülesütlemise kehtivuse kohta. Hageja esitas 29.12.2025 kohtule kinnitamiseks hageja ja kostja poolt allkirjastatud kompromissi, kuid kohus jättis kompromissi 06.01.2026 määrusega kinnitamata, sest kompromiss oli vastuolus seaduse ja heade kommetega. Hageja andis 03.02.2026 teada, et uue kompromissi sõlmimine ei õnnestunud, sest kostja ei vastanud hageja kirjadele. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 16.03.2026 määrusega, millega määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
7.Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 16.03.2024 ja 14.04.2024 hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingutest BL4430687 (dtl 13-33) ning BL4498018 (dtl 34-50).
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
11.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas hageja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult
hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
14.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
15.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma enda kui krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
16.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest hageja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Hageja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud riiklikest registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Hageja esitas kostja konto väljavõtte Microsoft Exceli tabelina (dtl 120-161), mis faili metaandmete kohaselt on loodud 05.06.2015, kuid viimati salvestatud 01.12.2025. Seega puudub kohtul kindel teadmine, et need andmed on ka tegelikkuses kogutud vahetult enne laenulepingute sõlmimist. Ühtlasi ei ole tegu korrektse pangakonto väljavõttega, mille puhul kohus saaks veenduda, et seda ei ole muudetud kolmandate isikute poolt. Sellest hoolimata analüüsib kohus esitatud tõendeid. Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne 16.03.2024 krediidilepingu sõlmimist on hageja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodi 17.03.2023 – 15.03.2024 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja tööandja XXX maksis 15.06.2023 kostjale välja lõpparve ning perioodil 27.07.2023 – 06.12.2023 maksis Eesti Töötukassa kostjale töötutoetust. Kostjale maksis seejärel töötasu XXX 2023. aasta detsembri ning 2024. aasta jaanuari ja veebruari eest, kuid juba 08.03.2024 maksis XXX kostjale välja lõpparve.
17.Kostjal oli hageja esitatud konto väljavõtte kohaselt finantskohustus TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ees, mille kuumakse suurus oli 21,21 eurot ning lisaks oli kostjal finantskohustus Inbank Finance AS ees, mille kuumakse suurus oli muutuv, kuid jäi vahemikku 15-50 eurot. Hagiavalduses selgitas hageja, et enne lepingu nr BL4430687 sõlmimist oli hageja jõudnud järeldusele, et kostjal oli igakuiseid finantskohustusi summas 65,62 eurot ning arvestades uue laenu kuumakset summas 123,67 eurot, pidi hageja hinnangul kostjale jääma 300 eurot majapidamiskulude katmiseks ja 196,13 eurot vaba raha. Lepingu nr BL4498018 sõlmimisel arvestas hageja kostja finantskohustusteks 193,91 eurot, lisas sellele summale uue laenu kuumakse summas 75,86 eurot ning leidis, et kostjale jääb majapidamiskulude katmiseks 300 eurot ja 115,65 eurot vaba raha. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, kuidas ta tegi kindlaks kostja sissetuleku suuruse, millest krediidivõimelisuse hindamisel arvas maha finantskohustused. Hageja esitatud
pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja tööandja maksnud talle 08.03.2024 lõpparve, mistõttu saab eeldada, et kostja oli lepingute sõlmimise hetkel töötu, sest hageja pole tõendanud, et ta kontrollis ega kostja pole sõlminud uut töölepingut. Seetõttu olukorras, kus kostjal puudus regulaarne sissetulek, ei oleks hageja piisava hoolsusega kostja krediidivõimelisust hinnates hageja saanud jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
18.Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 24,99% ja 29,99% aastas (vt dtl 13 ja 34). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 4,5% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (24. novembri 2025 kohtumäärus). Hageja esitas alternatiivnõude, kuid nõuetele vastavat ümberarvestust ei esitanud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud intressiarvestus, millest oleks võimalik tuvastada hageja õiguspärase intressinõude suurus, jätab kohus intressinõude (seadusjärgse) kostjalt välja mõistmata. Kohus ei pea tegema arvestusi hageja eest ning osas, milles hageja ei ole oma nõuet usaldusväärse ümberarvestusega (s.h seadusjärgse intressi osas) põhistanud, tuleb nõue jätta rahuldamata. Vajalike ümberarvestuste esitamata jätmise riski kannab hageja. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
19.Olukorras, kus on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud hagejale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
20.Hageja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr BL4430687 alusel summas 2700 eurot (dtl 13-33). Kostja kohustus maksma ka intressi 24,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja pidi krediiti tagasi maksmiseks teostama igakuiseid makseid vastavalt maksegraafikule. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1421,07 eurot (dtl 114).
21.Hageja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr BL4498018 alusel summas 2000 eurot (dtl 34-50). Kostja kohustus maksma ka intressi 29,99% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja pidi krediiti tagasi maksmiseks teostama igakuiseid makseid vastavalt maksegraafikule. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 821,43 eurot (dtl 114).
22.Kuna hageja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega kahe lepingu alusel kokku 2457,5 eurot (4700 (s.o 2700 + 2000) – 2242,5 (s.o 1421,07 + 821,43) = 2457,5 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
23.Hageja on esitanud ka alternatiivse viiviste nõude, mille kohaselt soovib viiviste väljamõistmist alates lepingute ülesütlemisest 29.08.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.11.2025 ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 30.08.2025 – 14.11.2025 eest kokku summas 52,62 eurot ning alates 10.04.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 2457,5 eurot).
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
25.Kuivõrd kohus rahuldab hageja teise alternatiivina esitatud nõude, ei pea kohus kaaluma hageja nõude järgnevat (kolmandat) alternatiivi, mis on ka esitatud hilinenult, s.o alles hageja lõplikes seisukohtades 30. märtsil 2026 ning vahetult enne kohtu määratud otsuse kuulutamise aega, s.t TsMS § 329 lg 1 rikkudes. Ühtki mõjuvat põhjust alternatiivse nõude hilisemaks esitamiseks hageja ei esitanud, mistõttu ei saaks kohus seda nõuet ka asja lahendamisel enam läbi vaadata (TsMS § 331 lg 1). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
27.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja ja 51% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 630 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 418 eurot (km-ta). Lepingulise esindaja kulud on 4 tunni ja 32 minuti osutatud õigusabi eest, millest hagi koostamisele kulus 1 tund hinnaga 100 eurot ning kohtule seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 3 tundi ja 32 minutit tunnihinnaga 90 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
30.Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 630 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega). Samas ei saa välja mõista ka enam, sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest saanuks hageja esitada kohe hagi ulatuses, mis saaks rahuldamisele kuuluda ning selle mittetegemisega seotud lisatöö eest ei pea maksma kostja.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 830* 49% = 406,7 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (406,7 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.