Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

summaks oli 400 Eesti krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 30.11.2009. a seisuga moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 12 907,82 Eesti krooni, millest põhiosa 10 986,63 krooni, intress 9,76 krooni ja viivis 1911,43 krooni. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22 376,55 krooni nõudes. 05.10.2009. a määrusega jättis kohus tsiviilasjas nr 2-08-8315 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja kinnitas kohtumääruse kättesaamist 05.11.2009. a. 03.12.2009. a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 25 528,26 krooni nõudes /tlk 5-38/. 16.12.2009. a määrusega saadeti hagiavaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 42/. 06.10.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud hiljemalt 14.12.2010. a (14.12.2010. a saabus väljastusteade koos kostja allkirjaga Haapsalu kohtumajja). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 03.12.2009. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja: 1) väikelaenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 12 620,44 Eesti krooni, millest põhiosa 9608,93 krooni, intress 1037,63 krooni ja viivis 1973,88 krooni ning viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras; 2) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 12 907,82 Eesti krooni, millest põhiosa 10 986,63 krooni, intress 9,76 krooni ja viivis 1911,43 krooni ning viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Hageja on kohtule esitanud: 08.12.2004. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu nr * /tlk 10/, mille kohaselt on hageja andnud kostjale laenu summas 18 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2008. a, intressimääraga 18% aastas; laenu tagastamise graafiku /tlk 11/, 17.09.2007. a lepingu ülesütlemise teate /tlk 12/; 08.11.2007. a e-posti teel saadetud teatis kostjale /tlk 13/; väljavõtte teenuste hinnakirjast /tlk 14/, väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 15-20/; 23.03.2007.a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 21/, mille kohaselt on hageja andnud kostja kastutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni, intressimääraga 16% aastas, püsimaksega 400 Eesti krooni iga kuu 11. kuupäeval; püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused /tlk 22-23/; väljavõtte teenustasude hinnakirjast /tlk 24/; väljavõtte lepingul sooritatud operatsioonide kohta /tlk 2533/; riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused /tlk 34-35/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Kohus märgib, et vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-le 1-3 toimub krooni ümberarvestamine euroks euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Teet Kääpa'lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista: 1) väikelaenulepingust nr * tulenev võlgnevus kogusummas 806,59 eurot (12 620,44 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus on 614,12 eurot (9608,93 krooni), intress 66,32 eurot (1037,63 krooni) ja viivis 126,15 eurot (1973,88 krooni) ning viivis arvestatuna protsendina tasumata väikelaenulepingu põhinõudelt (614,12 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 3. detsembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. 2) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 824,95 eurot, millest põhivõlgnevus on 702,17 eurot (10 986,63 krooni), intress 0,62 eurot (9,76 krooni) ja viivis 122,16 eurot (1911,43 krooni) ning viivis arvestatuna protsendina tasumata krediitkaardi kasutamise lepingu põhinõudelt (702,17 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 3. detsembrist 2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude, so maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 5000 krooni, kostja kanda jätmist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on hageja kantud riigilõivud kogusummas 5250 krooni, so 335,54 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.