Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eeltoodud arvetes ettenähtud tähtaegade jooksul Nestco Trading AS poolt arvete tasumisi ei toimunud. Seega oli Nestco Trading AS rikkunud omapoolset kohustust: jätnud tasumata liisitud esemete eest 30 147,95 krooni, mistõttu hageja ütles liisingulepingud üles. Lepingu lõppedes oli Nestco Trading AS kohustatud tasuma kõik liisingulepingute lõpetamise päevani (viimane kaasa arvatud) tekkinud maksekohustused ja jääkväärtuse. Seega kokku 30 147,95 krooni. Põhjusel, et Nestco Trading AS omapoolset võlga ei tasunud ning ettevõte on pankrotis, esitab hageja nõude käendaja O N kui solidaarvõlgniku vastu. Kuna Nestco Trading AS ja kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale tasuma ei asunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Antud võimalusi nõude kohtuväliseks tasumiseks kostja kasutanud ei ole. Seejärel esitas hageja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla sissenõudmiseks kostjalt, kuid ka see tulemust ei andnud kuna kostja esitas vastuväite. Seega on kostja käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingule, mille kohaselt kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,15% päevas. Viivis on arvutatud vastavalt alljärgnevale tabelile: Arve nr Maksetähtaeg Arve summa Viivitatud päevad 1000907954 01.11.2008 3268,34

1000978877 01.12.2008 3268,34

1000942265 01.01.2009 3268,34

20056705 31.01.2009 5934,06

20056709 31.01.2009 14 408,87

KOKKU

Viivis päevas Viivise summa 4,9

4,9

4,9

8,9

6901 eek

Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 6901 krooni, millest edasi arvestatuna alates 16.06.2009.a 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt kui ka maksekäsu kiirmenetluse tulemusel, kuid kostja ei ole siiani oma kohustust hageja ees täielikult täitnud. Seega nõuab hageja kostjalt tema kohustuse täitmist, mis seisneb eeltoodud käenduslepingust ja arvetest tulenevate ja tasumisele kuuluvate summade maksmises, põhisumma 30 147,95 krooni ja viivis 6901 krooni, millest edasi arvestatuna 0,15 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse paragrahvidest 8 lg 2; 9 lg 1, 76 lg 1 ja 3, 82 lg 7, 142 lg 1, 367 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 2, hageja palub välja mõista kostjalt O N hageja Siemens Financial Services AB Eesti filiaal kasuks: võlgnevus 30 147,95 krooni; viivis 6901 krooni (hagi esitamise seisuga), sellest edasi arvestatuna 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 16.06.2009.a.; hageja poolt tasutud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulu).

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

07.10.2009.a. esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Vaieldes vastu haginõuetele, kostja lähtub solidaarvastutust reguleerivatest seadusesätetest, samuti faktilistest asjaoludest - AS Nestco Trading pankrotist.

Vastavalt VÕS § 142 lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti vastavalt VÕS § 145 lg l kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja suhtes VÕS nimetatud normide kasutamise põhjendatust O N vaidlustab. Nagu hageja ise märgib, on liisingulepingutest tulenevate kohustuste põhivõlgnikuks AS Nestco Trading, kes on praegu pankroti seisundis. AS Nestco Trading, registrikood 10855665, pankrot on välja kuulutatud Viru maakohtu 27.02.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-78115. Lähtudes antud asjaolust, kuuluvad kohaldamisele pankrotiseaduse sätted, mis reguleerivad võlausaldajate nõuete rahuldamise korda võlgniku vara arvelt pankrotimenetluses. Lähtudes kasutuslepingu (liisingulepingu) sõlmimisel tekkivate suhete eripärast, tuleb ennekõike kindlaks määrata: kas kohustus, mille täitmist hageja taotleb, on sissenõutav. Vastavalt pankrotiseaduse § 51 lg l üürniku või rentniku pankroti korral võib üürile-või rendileandja üürivõi rendilepingu lõpetada üksnes võlaõigusseaduse §-s 319 sätestatud korras. Pankrotiseaduse § 52 on sätestatud, et käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingule. VÕS § 319 lg l on sätestatud: kui kuulutatakse välja üürniku pankrot, võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Üürileandja peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja andmise teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS sama paragrahvi lõikega 2 on sätestatud: kui üürileandjale ei anta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagatist, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Nimetatud pankrotiseaduse ja VÕS normidest tuleneb, et kui liisingusaaja on pankrotis, siis liisinguandja võib keelduda sõlmitud liisingulepingust ainult VÕS § 319 lg l sätestatud korras. Hageja kui liisinguandja ei tõendanud, et käitus vastavalt VÕS §319 lg l nõuetele ja nõudis maksmise tagatist. Hageja ise märgib hagiavalduses, et keeldus liisingulepingust, kuid ei esitanud selle tõendeid. Kohaldamisele kuuluvad ka pankrotiseaduse § 51 lg.2 normid: üüri- või rendilepingut, mille võlgnik on sõlminud üürniku või rentnikuna, ei või teine pool pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist üles öelda üüri või rendi maksmisega viivitamise tõttu, kui viivitus seondub enne pankrotiavalduse esitamist võlgnetud üüri või rendi maksmisega. Seega, lähtudes ülaltoodust, ei ole täitmiskohustus, mida hageja taotleb, sissenõutav. Kostja ei tõendanud, et käitus vastavalt pankrotiseaduse § 44 lg l nõuetele: pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Võlausaldaja nõudmiste esitamise tähtaeg ja kord pankrotivõlgniku vastu on sätestatuid pankrotiseaduse §-des 93, 94. Hageja ei esitanud tõendeid, et ta on esitanud nõude võlgniku - AS Nestco Trading (pankrotis) vastu sätestatud korras ja et antud nõue on tunnustatud nõuete kaitsmise koosoleku otsusega, nagu see on sätestatud pankrotiseaduse §100. Pankrotiseaduse § 35 lg l p 6 vastavalt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Üheks hagi nõudeks on nõue: välja mõista kostjalt

hageja kasuks viivis 6 901, 00 krooni (hagi esitamise päeva seisuga), hiljem arvestatud alates 16.06.2009.a 0, 15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Esitades antud vastuväidet, kostja lähtub VÕS §149 lg l: käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

MENETLUSE KÄIK

06.11.2009.a. kohtule esitatud seisukoha kohaselt hageja, Nestco Trading AS (põhivõlgnik, pankrotis) ning müüjad allkirjastasid võlaõigusseaduse § 361 tähenduses liisingulepingud, mille üheks alaliigiks on ka kasutusrendileping. Hageja, Nestco Trading AS ning müüjad sõlmisid ühe kasutusrendilepingu nr 656809 ning kaks liisingulepingut nr 656809 koos üldtingimustega. Kuna aga Nestco Trading AS ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda igakuiseid makseid, rikkus lepingust tulenevat kohustust oluliselt, oli hageja kui liisinguandja õigustatud lepingu üles ütlema tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 12.2, esitades kostjale lõpparved. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja käendajana iga lepingu juurde käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab solidaarselt Nestco Trading AS lepingutest tulenevate kohustuste täitmiste eest täies ulatuses. Seega kostja kui käendaja oli teadlik käendajaks olemisest ning teadis, et vastutab Nestco Trading AS poolt sõlmitud liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmiste eest. Käendusleping oli eelkõige tagatiseks hageja jaoks, juhul kui põhivõlgnik Nestco Trading AS ei suuda oma kohustusi täita sh läheb pankrotti, mis antud olukorras juhtuski. Seega on selge, et hageja kasutab sellisel puhul tagatist ning nõuab võla tasumist kostjalt kui käendajalt. Võlaõigusseadus § 142 lõige 1 sätestab, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduse § 145 lõige 1 järgi, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Lõige 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Järelikult on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning nõue muutunud sissenõutavaks. Nestco Trading AS pankrot kuulutati välja 27. veebruar 2009.a ning hageja esitas AS Nestco Trading vastu nõudeavalduse pankrotimenetluses 2. aprill 2009.a. Kostja märgib oma vastuses, et hageja ei ole tõendanud, et käitus vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 319 lg 1 ja nõudis maksmise tagatist. Nimetatud paragrahvis on toodud hageja õigus mitte kohustus, seega ei olnud hagejal kohustatust nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Nimetatud sättele tuginemine on antud juhul põhjendamatu. Kuna liisinguvõtja Nestco Trading AS läks pankrotti, siis oli ilmselgelt kohustus tasuda tekkinud võlg tagatiseandjal, kelleks oli käendaja O N. Hageja möönab omapoolset eksitust, et viivise arvestamisel on perioodiks võetud 01.11.2008.a kuni 15. juuni 2009.a. Lähtudes pankrotiseaduse paragrahvist 35 lõige 1 punktist 6 arvestatakse viivist kuni pankroti väljakuulutamiseni 27. veebruar 2009.a. Täpsustatud viivise arvestus: Arve nr Maksetähtaeg Arve summa Viivitatud päevad 1000907954 01.11.2008 3268,34

1000978877 01.12.2008 3268,34

Viivis päevas Viivise summa 4,9

4,9

1000942265 01.01.2009 20056705 31.01.2009 20056709 31.01.2009

KOKKU

3268,34 5934,06 14 408,87

4,9 8,9

2060 eek

Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ning kostja on kohustatud tasuma hagejale liisitud seadmete eest vastavalt esitatud arvetele, kokku summas 30 147,95 krooni ja viivised summas 2060 krooni. Kohtuistungil jäi hageja esindaja menetluses varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde. Nestco Trading AS-l (pankrotis) ei ole vara, millest saaks katta võlgnevust. Suheldes pankrotihalduriga, pankrotihaldur lootust raha saamiseks ei andnud. Maksu-ja Tolliameti nõue Nestco Trading AS pankrotimenetluses moodustab mitu miljonit. Hageja oli sunnitud esitama nõude käendaja vastu. Hagejal on õigus valida, kelle vastu hagi esitada. Liisinguseadmeid tagastatud ei ole, pankrotihaldur ei tea neist midagi. O N oli Nestco Trading AS osanik ja juhatuse liige, seega oli ettevõttega kogu aeg seotud. Hageja sai teada pankrotimenetlusest Ametlikest Teadaannetest ja esitas hagiavalduse käendaja vastu. O N oli täpselt teadlik, mis toimus ettevõttes, kuid sõlmis lepingu. Kui käendaja ei oleks seotud ettevõttega, oleks hagejal teavitamiskohustus. Nestco Trading AS pankrotimenetluses 02.04.2009.a. esitatud nõue ja haginõue on sama, pankrotimenetluses esitatud nõude sees on kohtukulud. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Lisaks kirjalikult esitatud vastuväidetele lisas kostja esindaja, et hageja esitas oma nõuded Nestco Trading AS pankrotimenetluses summas 37 547,51 krooni, nõue on kaitstud summas 20 342,93 krooni. Pankrotihaldur esitas vara tagasivõitmise nõude summas 1,3 miljonit krooni isikule, kes oli seotud Nestco Trading AS-ga. Seoses sellega võib juhtuda, et pankrotivara võib moodustuda ja selle vara arvel saab võlausaldajate nõuded rahuldada. Hageja oli kohustatud teatama käendajale nõude esitamisest pankrotimenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja liisinguandjana, Nestco Trading AS (põhivõlgnik, pankrotis) liisinguvõtjana ning PT Mikro AS müüjana sõlmisid ühe kasutusrendilepingu nr 656809 ning kaks liisingulepingut nr 6568909 koos üldtingimustega. Nestco Trading AS kohustus tasuma liisinguesemete liisimise eest tasu perioodiliste maksetena kuni liisingulepingute tähtaja lõpuni. Samaaegselt lepingute sõlmimisega sõlmis hageja kostjaga käenduslepingud, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt Nestco Trading AS lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses (tl 12-14). Seega oli poolte vahel võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tuvastamist on leidnud, et hageja esitas liisingulepingute alusel Nestco Trading AS-le arved kokku summas 30 147,95 krooni (tl 15-17). VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama § lõikest 3 tulenevalt kohustus loetakse kohaselt täidetuks juhul kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole, et arvetes ettenähtud tähtajaks Nestco Trading AS arveid ei tasunud. Kuna Nestco Trading AS rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda igakuised maksed, rikkudes lepingust tulenevat kohustust oluliselt, oli hageja õigustatud lepingud üles ütlema, esitades lõpparved (tl 18,19). Lepingu lõppedes oli Nestco Trading AS kohustatud tasuma kõik liisingulepingute lõpetamise päevani (viimane kaasa

arvatud) tekkinud maksekohustused ja jääkväärtuse, kokku 30 147,95 krooni. Vaidlust ei ole, et Nestco Trading AS (pankrotis) võlgnevust hagejale tasunud ei ole. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ning vastavalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sõlmitud käenduslepingute (tl 12-14) kohaselt vastutab kostja solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingute kohaselt vastutab kostja Nestco Trading AS lepingutest tulenevate Nestco Trading AS kohustuste täitmise eest ka Nestco Trading AS pankroti korral. Vaidlust ei ole, et Nestco Trading AS pankrot kuulutati välja 27.02.2009.a. Käenduslepingutes lepiti kokku solidaarvastutuse kohaldamises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kelle vastu hageja võlausaldajana esitas VÕS § 65 lg-st 1 lähtuvalt hagi. Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 vastutab käendaja põhivõlgniku kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vaidlust ei ole, et kostja O N võlgnevust hageja ees täitnud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole endale võetud kohustusi hageja ees täitnud ning VÕS § 82 lg 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks, kuulub võlgnevus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas hea usu põhimõttega ei ole kostja esindaja väide, et hageja ei ole kostjat teavitanud põhivõlgniku pankrotist ja nõude esitamisest pankrotimenetluses. Kostja põhivõlgniku juhatuse liikme ning osanikuna pidi omama täielikku ülevaadet Nestco Trading AS (pankrotis) majandustegevusest, sh täitmata kohustustest. Kostja oli ka isikuks, kes füüsiliselt allkirjastas lepingud, millele hageja nõue tugineb. Samuti oli kostja teadlik hageja nõude esitamisest Nestco Trading AS (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna kohtuistungil esitas kostja esindaja Nestco Trading AS (pankrotis) 26.06.2009.a. nõuete kaitsmise koosoleku nõuete nimekirja (tl 51). Kostja esindaja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud vastavalt VÕS § 319 lg 1 ja nõudnud maksmise tagatist. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud §-s on toodud hageja õigus mitte kohustus ja nimetatud sättele tuginemine on antud juhul põhjendamatu. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajal tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt võlgnevuse väljamõistmine summas 30 147,95 krooni (1926,81 eurot). Samuti on põhjendatud viiviste väljamõistmine summas 2060 krooni (131,66 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud täpsustatud viiviste arvestust ega viivisesumma suurust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on vastava taotluse esitanud. Alates 16.06.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1926,81 eurot 0,15 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.