10. jaanuar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-53824
Tsiviilasi
MAhagi AAS GBEesti filiaali vastu 220 000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
14 060,56 eurot (220 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MA(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Anto K ja advokaat Grete Lind (Advokaadibüroo K & Missik, P. Süda 3A-4, 10118 Tallinn) Kostja AAS GBEesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Lea Pau
Kohtustungi toimumise aeg
23.11.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Grete Lind Kostja volitatud esindaja Lea Pau
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista AAS GBEesti filiaalilt kindlustushüvitis summas 14 060 (neliteist tuhat kuuskümmend) eurot ja 56 senti (220 000 krooni) MA kasuks tingimusel, et MA annab AAS GBEesti filiaalile üle avariilise sõiduauto BMW 740D, reg. märgiga XXX. Juhul kui MAei anna AAS GBEesti filiaalile üle avariilist sõiduautot BMW 740D, reg. märgiga XXX, siis välja mõista AAS GBEesti filiaalilt kindlustushüvitis summas 9 586 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja 75 senti (150 000 krooni) MA kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista AAS GBEesti filiaalilt menetluskulud 100% ulatuses MA kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-08-53824 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.15.12.2006 toimus hagejale kuuluva sõiduautoga BMW 740D, reg. märgiga XXX (edaspidi BMW), liiklusõnnetus, kus K. Kpoolt juhitud BMW põrkas Kasemetsa-Saku teel kokku sõiduautoga Mercedes-Benz E320 CDI, reg. märgiga XXX (edaspidi Mercedes-Benz), mida juhtis O. K (tl 6).
2.Sõiduauto Mercedes-Benz oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping kostjaga, mille kohta on väljastatud poliis .
3.18.12.2006 teavitas K. K kostjat liiklusõnnetuse toimumisest ning palus hüvitada hagejale tekitatud kahju (tl 6).
4.14.08.2007 otsusega jättis kostja liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamata ning keeldus hüvitise väljamaksmisest, kuna juhtunu näol ei olnud tegu liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse mõttes (tl 7-8).
5.23.10.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni, millele kostja ei reageerinud. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 220 000 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 7, § 26 lg 2, § 28 lg 1, VÕS § 82 lg 7, § 100, § 108, § 422, § 463 lg 1, § 475 lg 7.
7.Hageja ei nõustu kostja otsusega kostja liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamata jätmise kohta ning kindlustushüvitise maksmisest keeldumise kohta. Avarii toimus täpselt nii nagu seda on kirjeldanud liiklusõnnetuses osalenud pooled. Sõiduauto Mercedes-Benz sõitis kõrvalteelt ette peateel liikuvale sõiduautole BMW, mille tulemusel toimus kokkupõrge ning kokkupõrke tagajärjel sai kahjustada sõiduauto BMW esiosa. Seega on täidetud LKindlS § 26 lg 2 sätestatud eeldused, mistõttu on tegemist liikluskahjuga, mille on kohustatud hüvitama kostja. Hagejale jääb arusaamatuks kostja poolt 14.08.2007 otsuse aluseks võetud Läti Vabariigi justiitsministeeriumi Riikliku Ekspertiisibüroo tehniliste ekspertide ameti eksperdi O Ipoolt koostatud eksperthinnang (tl 9-11), millest järeldub, et sõiduauto BMW vigastused ei saanud tekkida juhtide poolt osutatud situatsioonis. Eksperdi hinnangul esinevad sõiduautol Mercedes-Benz rohkem kui ühe kokkupõrke tunnused, millest ekspert on järeldanud osalejate teadliku käitumise. Hageja leiab, et isegi juhul, kui sõiduautole Mercedes-Benz on tekkinuid kahjustusi varasemast avariist ning kõik vigastused ei tulene kokkupõrkest BMW-ga, ei mõjuta see asjaolu, et BMW-le on 15.12.2006 toimunud avarii tagajärjel tekkinud kahju.
8.Kuivõrd sõiduautole BMW tekkinud kahjustusi ei ole majanduslikult otstarbekas remontida, sest remondi hind ületab sõiduki turuhinna, siis on kahju suuruses nimetatud sõiduki turuhind kindlustusjuhtumi toimumise hetkel. Autode müügiga tegeleva CGOÜ hinnangul oli BMW turuhind kindlustusjuhtumi toimumise hetkel 220 000 krooni (tl 12), mistõttu on hagejale tekitatud kahju 220 000 krooni.
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ekspert OI eksperthinnang nr 07-471 on koostatud poolte kirjalike seletuste, fotode ja muude toimikus olevate materjalide alusel. Ekspert ei ole vahetult liiklusõnnetuses osalenud sõidukeid näinud. Hageja on seisukohal, et OI ei ole pädev andma hinnangut vaidlusaluse õnnetuse vastavusele liiklusõnnetuse regulatsiooniga. Samuti on arusaamatu eksperdi seisukoht „on vähe usutav..“. Hageja leiab, et kui miskit on väheusutav, siis see ei tähenda, et seda ei ole olnud. Seega OI ekspertiis ei tõenda kostja väidet, nagu ei oleks juhtunu näol tegemist liiklusõnnetusega. Hageja leiab, et usutavam on ekspert AL arvamus 07/99, kuna ekspert on vahetult sõidukeid vaadelnud ja uurinud. Samas ei nõustu hageja eksperdiga, et väljasõit oleks pidanud toimuma ligikaudu 25-30 meetri kaugusel kokkupõrke toimumiskohast, kuna arvamuse lisaks
2-08-53824 toodud skeemil puudub mõõtekava, siis ei ole võimalik hinnata vahemaad. Ekspert JG eksperthinnangu eesmärgiks oli analüüsida varasemate eksperthinnangute vastavust liiklusõnnetuse asjaoludele, milline ülesanne on hageja hinnangul väär ning ei võimalda teha järeldusi tõendamiseseme suhtes. Kasutades lähteandmetena eelnevalt läbiviidud ning vasturääkivate tulemusteni jõudnud eksperthinnanguid ei saa jõuda tõsikindla järelduseni. Samuti on JG lähtunud ainult fotomaterjalis ega ole sõidukeid vahetult uurinud.
10.Hageja esitatud tõendid sõiduki turuhinna kohta on põhjendamata, kuna on koostatud kostja enda poolt. Hagejale jääb selgusetuks, kuidas puutub liiklusõnnetuses osalenud KK sõprus KK hagejasse. Tõendi auto turuväärtuse kohta on esitanud hageja, mitte KK, mistõttu puudub side menetlusosalise ja tõendi allkirjastanud isiku vahel. Isegi, kui hageja oleks sõprussuhtes KK ei muudaks selline asjaolu automaatselt tõendit ebausaldusväärseks. Samuti on paljasõnalised kostja väited nagu ei oleks sõiduki turuväärtust hinnanud ettevõttel piisavalt kogemusi autode hindamiseks. Hageja hinnangul on enam kui aastane tegevus piisav, et anda adekvaatset hinnangut sõiduki turuväärtusele.
11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kahjuks loetakse sõiduki õnnetuseelse väärtuse ja õnnetusjärgse väärtuse vahet. Hageja hinnangul ei saa LKindlS § 37 olla käesoleval juhul aluseks kahjusumma vähendamisel eelkõige seetõttu, et kosja ei ole asja väärtust hüvitanud. Samuti ei ole hageja keeldunud sõiduki omandi üleandmisest. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja on seisukohal, et liiklusõnnetust väidetavas kohas ei toimunud. Osalenute seletuste kohaselt ei olnud võimalik sellise liiklusõnnetuse toimumine kuigi on võimalik, et sõiduk MercedesBenz on saanud kahjustada mitme erineva kontakti tagajärjel sõidukiga BMW, ei vasta liiklusõnnetuse osaliste poolt deklareeritud andmed väidetava liiklusõnnetuse kohta sündmuskoha tehioludele ehk poolte poolt deklareeritud väidetav liiklusõnnetus ei saanud toimuda selliselt, et sõiduk BMW sõitis Kasemetsa-Saku teel Saku suunas mööda peateed pärisuuna vööndis kiirusega 60-70 km/h, kui talle sõitis kõrvalteelt ette sõiduk Mercedez-Benz, mille tulemusel sõitis BMW otsa sõiduki Mercedes-Benz parempoolsele küljele ning selle kontakti tulemusel paiskus Mercedes-Benz kohe ristmiku kõrval olevasse kraavi. Sündmuskohal tehtud piltidelt nähtub, et jäljed suunduvad kraavi kohe ristmiku kõrvalt enne teemärgistusposti. Kostja seisukohta toetavad ka kostja poolt tellitud ekspertiisid. Läti Vabariigi Justiitsministeeriumi Riikliku Kohtuekspertiisibüroo ekspert OI asus oma 26.02.2007 eksperthinnangus seisukohale, et isegi juhul kui pärast kokkupõrget sõiduki BMW v u esinurga ja Mercedes-Benz parema esiukse piirkonnaga võis sõidukil Mercedes-Benz tekkida tendents paikneda ümber v ule kraavi poole, siis on vähe usutav, et sõiduauto MercedesBenz sõitmine kraavi oleks juhtunud nii lähedal ristmikule. Ekspert leidis, et võib järeldada sõiduautode vigastuste tekkemehhanismi mittevastavust juhtide näidatud olukorrale ning lähtudes vigastuste mehhanismist ei ole nimetatud juhtum käsitletav kui liiklusõnnetus, vaid seda tuleb käsitleda juhtumina, millel on osalejate teadliku käitumise tunnused (tl 25-45). Ekspert AL leidis oma 09.06.2007 eksperdi arvamuses 07/99, et sõidukite vigastused on omavahel ühildatavad, kuid sõiduki Mercedes-Benz väljasõit oleks pidanud toimuma ligikaudu 25-30 meetri kaugusel kokkupõrke kohast, mis aga ei vasta sündmuskoha fotodel kajastatud olukorrale (tl 46-57). Läti Vabariigi autoekspert JG leidis oma 21.06.2007 eksperthinnangus, et ekspert OI järeldused vastavad täielikult objektiivsetele andmetele, s.o sõiduautode vigastuste iseloomule ja sündmuskoha fotodel kajastatud olukorrale ning ekspert AL arvamuse kohta tuvastas autoekspert JG mitmed olulised mittevastavused objektiivsetele andmetele. Autoekspert JG ei nõustu, et sõiduki Mercedes-Benz väljasõit teelt toimus ligikaudu 25-30 meetri kaugusel kokkupõrke kohast, kuna fotodel on selgelt näha sõiduki Mercedes-Benz jäljed ristmikul kõrvalteega, kust auto välja sõitis. Jälgides liiklusõnnetuse toimumist, pidi sõiduauto Mercedes-Benz kiirus olema suurem kui sõiduauto BMW kiirus ning vastavalt sellel deformatsiooni suund peaks olema sõiduautol Mercedes-Benz esiosalt tahapoole, aga sõiduautol BMW tagant ettepoole, milline oletus on aga vastuolus seletustega ja faktilise deformatsiooni suunaga. Ekspert AL ei ole põhjendanud sõiduauto Mercedes-Benz parema
2-08-53824 külje kahe deformatsiooni tekkepõhjust. Otsuses kirjeldatud mehhanism ei anna tehnilise nägemuse sisukohalt põhjendatud ettekujutust, kuidas sai üheaegselt ühel kokkupõrkel vigastada tsoon esiukse piirkonnas ja seejärel tsoon tagumise ukse piirkonnas (tl 58-63).
14.Kostja esitab ka vastuväited kahju suurusele. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud CGOÜ arvamus ei ole usaldusväärne tõend, kuna tõendi väljastanud isik, on liiklusõnnetuse osaliste sõber, samuti on CGOÜ tegelnud automüügiga väga lühikest aega. Kostja märgib, et arvestades sõiduki komplektsust, ekspluatatsiooni ning tehnilist seisukorda ja samaväärsete sõidukite müügipakkumist, siis oli sõiduki turuhind 15.12.2006 200 000 krooni (12 782,33 eurot) (tl 122-123). Kuid sõiduki väärtuse 200 000 krooni hüvitamine saaks kõne alla tulla üksnes hüpoteetilisel juhul, kui antu sõidukist ei oleks väidetava liiklusõnnetuse tagajärjel mitte midagi järele jäänud. Praktikas ei hävi sõidukid liiklusõnnetuses mitte kunagi täielikult, vaid sõidukil on olemas jääkväärtus ehk summa, mida on avariiline sõiduk väärt pärast liiklusõnnetust. Isegi väga raske avarii läbi teinud avariilistel sõidukitel on olemas jääkväärtus. Kostja leiab, et antud sõiduki liiklusõnnetuse järgne maksumus, arvestades liiklusõnnetuse eelset maksumust, sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste ulatust, säilinud detailide ja sõlmede maksumust ning analoogsete avariiliste sõiduautode müügipakkumisi, on 70 000 krooni (tl 121). Kuna avariilist sõidukit ei ole kostjale üle antud, siis tähendaks sõiduki liiklusõnnetuse eelse väärtuse 200 000 krooni hagejale hüvitamine seda, et hageja rikastuks alusetult 70 000 krooni võrra. Seega saab hagejale väidetavalt tekkinud kahju puhul rääkida maksimaalselt 130 000 kroonist.
15.Tulenevalt hageja seisukohast rõhutab kostja, et 130 000 krooni ei ole mitte remondimaksumus, vaid hagejale väidetavalt tekkinud kahju tegelik suurus. Samuti märgib kosja, et ei ole väitnud, et sõiduki remont oleks majanduslikult otstarbekas.
16.Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega LKindlS §-st 37. LKindlS § 37 ei nõua kelleltki mingit tahteavaldust, vaid kirjelda, kuidas ühel või teisel faktilisel juhul käitutakse. Kuna käesoleval juhul ei ole kindlustusandja kahjustatud sõiduki jäänukit üle võtnud, siis tuleb hagi rahuldamise korral hageja alusetu rikastumise vältimiseks vähendada hüvitist kahjustatud sõiduki jäänuki väärtuse võrra ning seejuures tuleb lähtuda väärtusest liiklusõnnetuse toimumise hetkel, mitte käesoleval ajal. Kohtuotsuse põhjendus
17.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kuulanud ära Läti eksperdid OIja JG, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Poolte vahel on vaidlus, kas liiklusõnnetus toimus liiklusõnnetuses osalenud isikute poolt deklareeritud asjaoludel ja kohas ning, kas tegemist on seega kindlustusjuhtumiga, mille kohaselt peaks kostja hagejale kahju hüvitama.
20.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 423 lg 1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Liikluskindlustuse seadus (edaspidi LKindlS) § 26 lg 1 alusel liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Sama § lg 2 kohaselt liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.
2-08-53824
21.Liiklusõnnetuse osalise seletusega on tõendatud, et 15.12.2006 kella 19.45 ajal toimus Kasemetsa – Saku teel liiklusõnnetus, kus K. K juhtides hagejale kuuluvat sõiduautot BMW 740D, reg. märgiga XXX (edaspidi BMW), sõites peateel sõitis otsa kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduautole Mercedes-Benz E320 CDI, reg. märgiga XXX (edaspidi Mercedes-Benz), mida juhtis O. K , mille tulemusena sai kahjustada BMW esiosa (tl 6). K. K19.03.2007 seletuse kohaselt sõitis K. K avarii hetkel kiirusega 60-70 km/h ning sõitis otsa Mercedes-Benz paremale küljele, Peale avarii toimumist seisis Mercedes-Benz BMW suunast v ul kraavis ja BMW v ul kraavi pervel (tl 66-67). O. K 28.03.2007 seletuse kohaselt peale kokkupõrget lendas sõiduauto Mercedes-Benz nina ees v ule poole kraavi (tl 70-71). Kummalgi sõidukil eelnevalt vigastusi seletuste kohaselt ei olnud. K. K teavitas 18.12.2006 kostjat (tl 6). Puudub vaidlus, et sõiduauto Mercedes-Benz oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping kostjaga, mille kohta on väljastatud poliis . Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, mis välistaks eelpool nimetatud kohas liiklusõnnetuse toimumise. Seega kostja väide on jäänud paljasõnaliseks.
22.Kohtule on esitatud kokku 6 ekspertarvamust eelpoolnimetatud liiklusõnnetuse dünaamika ja vigastuste kohta. Kostja on kujundanud oma seisukoha ja keeldumise hüvitise maksmisest tuginevalt Läti Vabariigi justiitsministeeriumi Riikliku Kohtuekspertiisibüroo ekspertide arvamusele. Läti Vabariigi justiitsministeeriumi Riikliku Kohtuekspertiisibüroo ekspert OI on oma 26.02.2007 eksperthinnangus nr 07-471 leidnud, et sõiduauto Mercedes-Benz vigastused võisid tekkida kokkupõrkes sõiduautoga BMW toimiku materjalides näidatud kohas. Vigastuste mehhanismi analüüsist nähtub, et sõiduauto Mercedes-Benz parema külje vigastused ei ole tekkinud ühe kokkupõrke tulemusel. Esimene vigastuste tsoon, mis lokaliseerib sõiduki tagumise ukse ümbruse, vastab kokkupõrkele sõiduauto BMW v u esinurgaga. Nimetatud kokkupõrke tulemusel ei olnud sõiduautol Mercedes-Benz tendentsi suunduda v u kraavi poole. Teine vihastuste tsoon, mis lokaliseerub sõiduauto esiukse ümbruses võis ka tekkida kokkupõrke tagajärjel sõiduautoga BMW v u esinurgaga. Pärast sellist kokkupõrget võis sõiduautol Mercedes-Benz Tekkida tendents paikneda ümber v u kraavi suunas. Sõiduauto BMW esinurga vigastuste aste on veidi suurem sõiduauto Mercedes-Benz külje vigastuste astmest, mis samuti tõendab kahte kokkupõrget. Kokkuvõttes võib järeldada sõiduautode vigastuste tekkemehhanismi mittevastavust juhtide näidatud olukorrale. Lähtudes vigastuste mehhanismist ei ole nimetatud juhtum enam käsitletav kui liiklusõnnetus, s.o liikluses kogemata tekkinud õnnetusjuhtum, vaid seda tuleb käsitleda juhtumina, millel on osalejate teadliku käitumise tunnused (tl 25-45). Läti Vabariigi ekspert JG järeldas oma 21.07.2007 eksperthinnangus, et eksperthinnangu nr 07-471 järeldused vastavad objektiivsetele andmetele, so sõiduautode vigastuste iseloomule ja sündmuskoha fotodel kajastatud olukorrale ning hinnates eksperdi arvamust 07/99 tuvastas JG mitmeid vastuolusid objektiivsete andmete suhtes (tl 58-63). OI ja JG on oma 17.02.2010 eksperthinnangus nr 10-199 seisukohal, et ekspertarvamuses nr LL108-09/1700 kirjeldatud situatsiooni ei ole võimalik tehniliselt realiseerida ja see ei vasta toimiku objektiivsetele andmetele. Eksperdid leiavad, et sõiduautode omavaheline kontakt on toimunud, kuid kontakt või kontaktid ei ole toimunud selle liiklusõnnetuse mehhanismi järgi, mida kirjeldavad sõiduautode juhid (tl 191-213). Ekspert AL leidis 09.06.2007 eksperdi arvamuses 07/99, et BMW ja Mercedes-Benz avariilised vigastused on omavahel ühildatavad ja on tekkinud sõidukite omavahelisel kokkupõrkel (tl 46-57). EV riiklikult tunnustatud eksperdid JM ja LT 08.05.2009 ekspertiisiakti nr LL-108-09/1700 kohaselt leidsid, et sõiduauto Mercedes-Benz parempoolsel küljel olevad vigastused võisid tekkida kokkupõrkel sõiduautoga BMW. Sõiduauto Mercedes-Benz parempoolse külje vigastused võisid tekkida ühe kokkupõrke tulemusel. Sõiduautodele tekkinud kahju võis tekkida 15.12.2006 toimunud liiklusõnnetuses osalenute poolt kirjeldatud viisil. Sõiduauto Mercedes-Benz parema poole kõik vigastused võisid tekkida liiklusõnnetuses osalenute poolt deklareeritud asjaoludel ja sõiduauto Mercedes-Benz teelt väljasõit sündmuskoha fotodelt nähtuvas kohas võis toimuda sõiduauto Mercedes-Benz väikese kiirusega liikumisel või seismisel (tl 108-114).
2-08-53824 EV riiklikult tunnustaud eksperdid JM ja LT13.09.2010 ekspertiisiakti nr LL-129-10/1789 kohaselt kuivõrd sündmuskohta mõõdistatud ei ole ei saa üheselt välja tuua sõiduauto Mercedes-Benz teelt väljasõidu kaugust ristmikust. Seetõttu on välja toodud sõiduauto Mercedes-Benz edasipaiskumise ulatus kokkupõrke kohast. Liikumiskiirusel 0 km/h peatub sõiduauto Mercedes-Benz kraavis kokkupõrke kohast ca 10 m kaugusel, liikumiskiirusel 10 km/h ca 14,2 m kaugusel ja liikumiskiirusel 20 km/h ca 16,6 m kaugusel. Fotodel olevate jälgede põhjal ei saa teha kategoorilisi järeldusi auto liikumistrajektoori kohta kraavi sõidul, kas sõiduk liikus kaarjalt või täiesti sirgjooneliselt. Arvestades autode kokkupõrke mehhanismi ei saa üldse rääkida olukorrast, kus sõiduauto BMW lükkas sõiduautot Mercedes-Benz külgsuunaliselt enda ees. Reaalselt sai sõiduauto Mercedes-Benz liikuda kraavi esiosa ees alles pärast kontaktist vabanemist. Kas enne kraavi sõitu liikus sõiduauto Mercedes-Benz täiesti sirgjooneliselt või mõningase külglibisemisega, fotodelt nähtuva põhjal osutada ei saa. Fotodelt nähtuvate jälgede põhjal võib antud juhul üksnes ligikaudu hinnata kohta, kus sõiduauto Mercedes-Benz kraavi sõitis. Esmane kontakt on toimunud sõiduauto BMW esiosa v u poole ja sõiduauto Mercedes-Benz parempoolse ukse vahel. Esmasel kontaktil deformeerunud sõiduauto BMW v poolsele esitiivale tekkis terav väljaulatuv murdekoht. Sõiduautolt BMW saadud löögist pöördus sõiduauto Mercedes-Benz vastupäeva ja paiskus edasi. Kirjeldatud liikumise käigus kontakteerusid riivavalt omavahel sõiduauto Mercedes-Benz parempoolne tagauks ja sõiduauto BMW esiosa v pool, kus juba eelnevalt deformeerunud v poolne esitiib tekitas ka rebendi sõiduauto Mercedes-Benz parempoolsele tagauksele. Seejärel on sõiduauto Mercedes-Benz liikunud tagaosa parema poolega riivavalt piki sõiduauto BMW v poolse külje esiosa, mille käigus pidid tekkima ka nõrgakujulised kontaktijäljed BMW esitiiva ja esiukse piirile. Edasi on autod kontaktist täielikult vabanenud. Seega on sõiduautode vigastused ühitatavad. Sõiduauto MercedesBenz parema külje kõik vigastused võisid tekkida kontakteerumisel sõiduautoga BMW ja seda ühe kokkupõrke käigus, kuid kontakti hetkel liikus sõiduauto Mercedes-Benz väikee kiirusega või seisis (tl II köide 81-88). Kohus analüüsides kõiki ekspertiise leiab, et kõikides ekspertiisides on eksperdid tuvastanud, et sõidukite kahjustused ühtivad ja sõidukid on olnud omavahel kokkupuutes, millest on tekkinud vigastused nii hageja sõiduautole kui sõiduauto Mercedes-Benz . Seega leiab kohus, et vaidlusalused sõidukid on omavahel avariis olnud ja kuna vastupidiseid tõendeid ei ole esitatud, siis kohus leiab, et liiklusõnnetus toimus selles osalenud juhtide seletustes märgitud kohas. Sündmuskohast on esitatud kohtule mitmeid fotosid, mis on toimikus. Vastuolud on ekspertide arvamuses vigastuste tekkemehhanismi ja sõidukite liikumistes pärast kokkupuudet. Läti eksperdid on veendumusel, et hageja sõidukil saadud vigastused on tekkinud 2 erineva avarii käigus samade sõiduautode kokkupuutel. Eesti eksperdid on seisukohal, et vigastused on omavahel ühildatavad ja võisid tekkida ühe avarii käigus. Kohus on seisukohal, et Eesti ekspertide arvamused on veenvamad kui Läti ekspertide arvamus. Kohus leiab, et Läti eksperdi arvamus „vähe usutav“ ei ole käsitletav kategoorilise arvamusena, mis annaks aluse järeldada, et liiklusõnnetust ei toimunud deklareeritud kohas ühe avariina. Kohtuistungil Läti ekspertide selgitusest ilmnes, et ekspertide arvamuste erinevuse võib tingida arvutiprogrammide erinevus, kusjuures on Läti ekspertidel uuem programm. Kohus leiab, et arvuti programmis ettenähtud sõidukite plaanipärane liikumine ei välista programmi suhtes ebareeglipäraseid liikumisi reaalses olukorras. Kohus leiab, et arvutiprogrammiga kujundatud eksperthinnang järeldustes on otseses mõjus sisestatud lähteandmetega. Lähteandmed on saadud küll liiklusõnnetuses osalejate endi seletustest, kuid see ei tähenda, seda, et liiklusõnnetuses osalejad olid seletuse ja skeemi koostamisel täpsed nagu eriteadmistega isikud on eeldanud ja oskasid olulised andmed programmi jaoks kirja panna. Kohus on veendunud, et abivahenditega mõõtmisi teostamata on väga raske anda täpseid hinnanguid kaugusest, kiirusest, ajast, isegi sõidukite liikumisest (trajektoorist). Seletustele lisatud skeemid ei ole mõõtkavaga. Kohus leiab, et avariisse sattumine ei ole tavapärane olukord, tegemist on ebatavalise olukorraga, mis tekitab osalenutel ebatavalise psühhofüsioloogilise seisundi pikemaks ajaks, millest tulenevalt on häiritud ka adekvaatne ajaline, kauguse, liikumiste hinnang. Tava olukorras hindavad inimesed sama kaugust kõrgust jne erinevalt. Sellest tulenevalt ei pruugi seletustele lisatud skeemid täpsed olla. Ebatäpsused seletuses ja skeemil ei tee juhtunut olematuks.
2-08-53824 Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetus toimus liiklusõnnetuses osalenud isikute poolt deklareeritud asjaoludel ja kohas ning tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kohus leiab, et kostja oletuste ja kahtluste põhjal ei saa keelduda kindlustushüvitise välja maksmisest. Kohus möönab, et seletused ja skeemid peaksid olema täpsemad.
23.LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. VÕS § 463 lg 1 järgi kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusriski, on kolmandal isikul õigus nõuda kindlustusandjalt täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi. Kolmas isik ei või neid õigusi käsutada ilma kindlustusvõtja nõusolekuta. Poolte vahel on vaidlus kahju suuruse üle. Hageja leiab, et kuivõrd sõiduautole BMW tekkinud kahjustusi ei ole majanduslikult otstarbekas remontida, mida hageja tõendab UMAS 05.08.2009 teeninduse hinnapakkumisega nr P5203938 (tl 143-149), sest remondi hind ületab sõiduki turuhinna, siis on kahju suuruseks nimetatud sõiduki turuhind kindlustusjuhtumi toimumise hetkel. Autode müügiga tegeleva CGOÜ hinnangul oli BMW turuhind kindlustusjuhtumi toimumise hetkel 220 000 krooni (tl 12), mistõttu on hagejale tekitatud kahju 220 000 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud CGOÜ arvamus ei ole usaldusväärne tõend, kuna tõendi väljastanud isik, on liiklusõnnetuse osaliste sõber, samuti on CGOÜ tegelnud automüügiga väga lühikest aega. Kostja märgib, et arvestades sõiduki komplektsust, ekspluatatsiooni ning tehnilist seisukorda ja samaväärsete sõidukite müügipakkumist, siis oli sõiduki turuhind 15.12.2006 200 000 krooni (tl 122-123) ning, kuna sõidukit ei ole kostjale üle antud, siis tuleb kahjust maha arvestada ka avariilise sõiduki jääkväärtus tulenevalt LKindlS § 37, milline on hageja hinnangul 70 000 krooni (tl 121). Kohus tutvunud poolte esitatud tõenditega asub seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki turuhinnaks jääb hageja pakutud 220 000 krooni. Kohus leiab, et nii hageja esitatud turuväärtuse hindamise tõendil kui ka kostja hinnakujundamisel on tuginetud portaali Auto.24.ee müügil olevate sõidukite hindadele, seega poolte turuhinna kujundamise allikas on sama. Mõlemal juhul on müügil sõidukid hinnavahemikus 179 900- 199 900 krooni. Hageja tõendil nähtub, et eelnimetatud sõidukite turuväärtus oli seisuga 18.12.2007, kostja tõendil puudub igasugune märge aja kohta. Seega ei ole võimalik määratleda millise seisuga turuhind on portaali väljavõttel ja kas see puudutab liiklusõnnetuse aega 15.12.2006. Hageja tõendist nähtuvalt on turuhinna määramisel arvestatud võimalikku turuväärtus seisuga 15.12.2006, seega 1 aasta varem kui portaalis olevad müügihinnad. Kohus nõustub, et sõiduk oli aasta varem väärtuslikum ja suurema turuhinnaga, seega 20 000 krooni kulum aasta kohta on mõistlik suurus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja on õigustatud saama sõiduki turuväärtusega 220 000 krooni kahju hüvitist.
24.LKindlS § 37 alusel kui kindlustusandja hüvitab asja hävimise või kahjustamise korral asja tavalise hinna täielikult, läheb hüvitatud asja omandiõigus kindlustusandjale. Kui eelnimetatud asja kindlustusandjale üle ei anta, siis omandiõigus üle ei lähe ja hüvitist vähendatakse asja kindlustusjuhtumi järgse hinna võrra. Kohtuistungil hageja esindaja kinnitas, et hageja on nõus tagastama avariilise sõiduki ja kostja esindaja kinnitas, et kostja on nõus avariilise sõiduki vastu võtma. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitis summas 220 000 krooni, mis alates 01.01.2011 on arvutatuna eurodes 14 060.56 tingimusel, et hageja annab kostjale üle avariilise sõiduki. Juhul kui hageja ei tagasta avariilist sõidukit, siis tuleb kostjal hagejale maksta miinus sõiduki jääkväärtus 70 000 krooni (4 473.82 eurot). Jääkväärtuse osas, mille on kostja määranud, ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Menetluskulud
25.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
2-08-53824 Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.