Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-08-23591
Tsiviilasi
E. E. hagi D. D. võlgnevuse 6293,70 krooni ja viivise 3563,48 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
402,26 eurot 6293,70 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. E. - registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxx xxx xx, xxxxxxx xxxxx) Esindaja: T. I. I. OÜ, asukoht: xxx xx xxxxxxx E-post: Kostja: D. D. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx xxxx x-xx xxxxx xxxx,
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Välja mõista D. D. . E. kasuks 11 333,68 krooni ehk 724 (seitsesadakakskümmend neli) eurot 38 eurosenti (sealhulgas 402,26 eurot võla ja 322,12 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestatud viivise katteks). 2.Välja mõista D. D. . E. kasuks viivis põhinõudelt (402,26 eurot) alates 11.jaanuarist 2011.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. 3.Määrata kindlaks D. D. E. E. -le hüvitatavate menetluskulude suurus 1950 krooni ehk 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 63 eurosenti. 4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord
TsMS §-de 415 ja 420 alusel
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS E. E. kostja 23.11.2006.a. elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust. Kostja kohustus maksma elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Kooskõlas sõlmitud lepinguga edastati teenused tarbimiskohta aadressile xxxx x-xx xxxxx xxxxx xxxxxxxx. Lepingu lahutamatuks osaks on sellele lisatud "Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused". Lepingu punkti 2. kohaselt on kostja lepingule alla kirjutades kinnitanud, et talle on enne lepingu sõlmimist tüüptingimused üle antud ja kostja on selles sisalduvaga tutvunud. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma kokkulepitud viisil, mis on poolte vahel fikseeritud lepinguga. Tüüptingimuste punktis 13.3.on sätestatud, et kui ostja ei tasu arveid vastavalt lepingule, on võrguettevõtjal õigus nõuda viivist 0,06% tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale vastavalt lepingule ja kooskõlas osutatud teenustega igakuiselt arved. Arvetel oli kirjas maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud, seega on ta kasutanud teenuseid nende eest tasumata.. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arveid summas 6293,70 krooni, viiviseid on hageja poolt arvestatud kuni 14.10.2009 3563,48 krooni. Ülaltoodu alusel ja tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 94; § 113 lg 1; 100 ning § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 taotleb hageja kostjalt 9854,18 krooni ning TsMS § 367 alusel alates 14.10.2009.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise - 0,06% tagastamata põhisummalt päevas - väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 28.novembril 2009.a. kätte toimetatud (tl.42). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 19-20). Kohtu põhjendused
2 (4)
TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.22). Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 3 alusel asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.27-37) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tarbitud elektrienergia eest 6293,70 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 5039,98 krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 14.10.2009 -3563,48 krooni + viivis 15.10.2009-10.01.2011 1476,50 krooni) Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 11 333,68 krooni väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina (0,06 %) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3 (4)
Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 724,38 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud - riigilõivu 550 krooni ning hageja õigusabikulud 2800 krooni (koos käibemaksuga). Lisatud on menetluskulude nimekiri (tl 24) ja menetluskulusid tõendavad dokumendid. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamisel on tasutud 13.10.2009.a. riigilõivu 300 krooni (maksekorraldus tl.26), maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 250 krooni (tl.2 pöördel).Nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulud moodustavad vastavalt J. I. OÜ arvele (tl.25) koos käibemaksuga 2800 krooni. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas J. I. OÜ. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt TsMS §-st 133 lg 1 on 6293,70 krooni. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus et põhjendatud on lepingulise esindaja kulu väljamõistmine taotletust väiksemas ulatuses, võttes aluseks osutatud õigusabi mahtu, mis seisnes vaid hagi koostamises ja kohtule esitamises, kuna kohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile käesolevas menetluses 1400 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 1950 krooni (550+1400). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.