Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-60177

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 07.01.2011. a kell 15. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ja A. (kostja) 16.06.2007. a tarbijakrediidilepingu nr 0705510/95st. 18.02.2008. a sõlmisid pooled kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 8115,87 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 3691,37 eurot, mis oli kokkuleppe sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 57757,34 Eesti krooniga, intressimääraga 25,01% aastas. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu 03.06.2008. a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning nõudis lepingujärgse võlgnevuse tasumist kahe nädala jooksul. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust hageja poolt antud tähtajal, ütles hageja 03.07.2008. a avaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlg hageja ees kokku 76969,44 krooni, millest oli 57696,91 krooni tagastamata krediidisumma, 5949,31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11539,38 krooni leppetrahv, 577,57 krooni lepingu sõlmimise tasu, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6,27 krooni viivis. Kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud võlgnevust vaid osaliselt, mistõttu on viivis 01.12.2010. a seisuga 34437,97 krooni, tagastamata krediidisumma 56896,91 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 4245,17 krooni. Ülaltoodu alusel nõuab hageja kostjalt 102106,93 krooni väljamõistmist, millest on tagastamata krediidisumma 56896,91 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5949,31 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 577,57 krooni, võla sissenõudmisega

2 (5)

2-10-60177 seotud kulud 4245,17 krooni ning viivis (seisuga kuni 01.12.2010. a) 34437,97 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt alates 02.12.2010. a viivise väljamõistmist 25,01% ulatuses tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 543,25 eurot (8500 krooni) ja õigusabikulu – 95,87 eurot (1500 krooni), väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 04.12.2010. a tema abikaasale Jaanika Õigusele üleandmisega (tl 10), kuid kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 9). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjaga samas eluruumis elavale perekonnaliikmele (tl 10, 13, 14), s.o kostja abikaasale – Jaanika Õigusele (isikukood: 47505242767). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1, 313 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 27.12.2010.a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult 3 (5)

2-10-60177 või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6525,82 eurot (ehk 102106,93 krooni), millest on põhivõlg (tagastamata krediidisumma) 3636,38 eurot (ehk 56 896,91 krooni), intress 380,23 eurot (ehk 5949,31krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 271,31 eurot (ehk 4245,17 krooni), lepingu sõlmimise tasu 36,91 eurot (ehk 577,57 krooni) ja hagiavalduse koostamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis (s.o seisuga 01.12.2010. a) 2200,99 eurot (ehk 34437,97krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 02.12.2010 viivis 25,01% aastas tagastamata krediidisummalt - 3636,38 eurot (ehk 56 896,91 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 3636,38 eurot (ehk 56 896,91 krooni) 4 (5)

2-10-60177

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas (tl 17) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 543,25 eurot (8500 krooni, tl 21), mis on tasutud hagiavalduse esitamisel ning hageja õigusabikulud - 95,87 eurot (1500 krooni, tl 22, 23). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 01.12.2010. a riigilõivu 8500 krooni (tl 21). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 543,25 euro (ehk 8500 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi on olnud keskmise keerukuse ega töömahukusega oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 95,87 eurot (ehk 1500 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud osaliselt, s.o kokku 639,12 (543,25 + 95,87) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.