Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (6)

2-10-10888 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord V. K. esitada kaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse V. K. kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. OÜ A. F. tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS T. E. Ritabell õigusjärglane) ja V. K. ) 01.11.2004 (kostja) lepingu nr xxxxxxxx, mille alusel AS T. E. pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade (mobiiltelefon) eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas AS T. E. kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 23.04.2005 oli kostja võlgnevus

AS T. E.

4443,74 krooni. Poolte lepingu lahutamatuks osaks on Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustus vastavalt Üldtingimuste VII peatükile maksma viivist 0,15% päevas tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. 31.05.2008. a loovutas AS T. E. koos kõrvalnõuetega OÜ-le A. F. ). Seisuga 01.03.2010. a on põhisummalt arvestatud viivist 11818,13 krooni, s.o 1176 päeva eest. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet 4442,74 kroonini. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla - 4443,74 krooni ning viivise (hagiavalduse koostamise seisuga 01.03.2010) – 4442,74 krooni väljamõistmist ja edasi, s.o alates 02.03.2010. a kuni põhivõla – 4443,74 krooni - tasumiseni viivist 0,15% päevas. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on kandnud järgnevaid menetluskulusid: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv - 250 krooni, õigusabikulud - 2500 krooni ning menetlusdokumendi (väljaandes Ametlikud Teadaanded) avaldamise kulu – 100 krooni.

2 (6)

2-10-10888 Kostja seisukoht või vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse kohtule tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 5553), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 24.05.2010. a – tl 57). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 25.06.2010. a, s.o 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 16.07.2010. a, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 16.07.2010. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. AS T. E. 31.05.2008. a loovutanud põhinõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 (6)

2-10-10888 VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale põhivõla 284 eurot (ehk 4443,74 krooni) VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivist (seisuga 01.03.2010. a) 283,94 eurot (ehk 4442,74 krooni) VÕS § 82 lg1, § VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,15% päevas alates 02.03.2010. a kuni tagastamata põhivõla (284 eurot ehk 4443,74 krooni) täieliku tasumiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 284 eurot (ehk 4443,74 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 5) ja menetluskulude nimekirjas (tl 7, 64) taotlenud kostjalt riigilõivu – kokku 1250 krooni - väljamõistmist, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (250 krooni, tl 33) ja hagiavalduse esitamisel (1000 krooni, tl 6). Samuti on hageja märkinud oma õigusabi kuluks 2500 krooni (tl 31, 64) ning menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni (tl 54, 64). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 4 (6)

2-10-10888 Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 63,91 euro (ehk 1000 krooni) väljamõistmiseks. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded dokumendi avaldamise kuluna 6,39 eurot (ehk 100 krooni). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus Tartu Maakohtu 15.12.2009. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja nimetatud määruse sai hageja kätte 08.02.2010. a (tl 68) ning hagi samas nõudes esitati maakohtule 08.03.2010. a, siis leiab kohus, et 15,98 euro (ehk 250 krooni) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on samuti põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud J. I. töötaja. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, samuti puudub avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 121,43 eurot (ehk 1900 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud osaliselt, s.o kokku 207,71 (63,91+6,39+15,98+121,43) krooni ulatuses. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest tema aadressi ei ole kantud registrisse, samuti ei ole kostja aadress ja viibimiskoht kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. 5 (6)

2-10-10888

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.