Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.jaanuar 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-78372
Tsiviilasi
E. E. AS hagi S. K. võla, summas 843,83 krooni, viivise, summas 212,65 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
843,83 krooni (53,93 eurot)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. E. AS, registrikood xxxxxxxxx xxxx xxx xxxxx xxxxxxx Esindajad: K. V. , E. E. , postiaadress L. E. , xxxxxx xxx.xx xxxxxx E-post: Kostja: S. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga poolte vahel 18.04.2006.a. sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 3315519111/22 alusel ja kostja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Tema võlgnevus hagejale viimase esitatud kahe arve alusel hagiavalduse esitamise seisuga oli 843,83 krooni. Elektrienergia müügi tüüptingimuste p 5.3 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 18.11.2008.a. seisuga 212,65 krooni ja edasi protsendina põhinõudest kuni nõude täitmiseni. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 101 lg 1 p-de 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 208 lg 1 alusel taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 1056,48 krooni (sealhulgas 843,83 krooni võla ja seisuga 18.11.2008.a 212,65 krooni viivise) ning TsMS § 367 alusel alates 19.11.2008.a tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,06% põhisummast, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega 12.12.2008.a. isiklikult kätte saanud (tl 20), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagion võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitatud avalduses (tl 21) taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
2 (4)
Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 6-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tarbitud elektrienergia eest 843,83 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 607,05 krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 18.11.2008 -212,65 krooni + viivis 19.11.2008-06.01.2011 394,40 krooni) Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 1450,88 krooni väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina (0,06 %) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 92,73 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud taotluses (tl 21) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, hageja õigusabikulud 750 krooni (ilma käibemaksuta) ja postikulu 60 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.
3 (4)
Kohtuvälisteks kuludeks on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning sama paragrahvi 2. punkti alusel menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu. Hageja õigusabikulud on tulenevalt E. E. AS kinnituskirjast (tl 23) 750 krooni (millele lisandub käibemaks 18%) iga nõude kohta, mille sissenõudmisel L. E. hagejat kohtumenetluses esindab. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 alusel 843,83 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 750 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 1060 krooni (250 + 750 + 60), ehk 67,75 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.