Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2011.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-10-39476
Tsiviilasi
OÜ KODULIISING hagi C.L. kõrvalnõuete nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ KODULIISING, lepinguline esindaja Ülle Lamp Kostja C.L.
Keelduda menetlusse võtmast OÜ KODULIISING hagi C.L. vastu võla ja kõrvalnõuete nõudes ja tagastada avaldus selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ KODULIISING kanda, v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
vastu võla ja
Sisulised asjaolud 30.11.2010.a määrusega kohustas kohus OÜ-d KODULIISING oma nõue (esitatud Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusena) hagiavaldusele ettenähtud vormis, eksemplarides ja lisadega ning nõuetekohase täiendava riigilõivu tasumisega 14 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest. Lisaks märkis kohus, et kuivõrd antud juhul on võlgniku elukoht Soome Vabariigis, siis tuleb hagejal hagiavalduses kindlasti põhjendada kohtualluvust, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lõikes 4 viidatud EL Nõukogu määruse nr 44/2001 (vt määruse 4. jagu ja artikkel 26) võivad tingida selle, et kohtul tuleb deklareerida oma mittepädevust antud asjas. Hageja on esitatud hagiavalduses selgitanud kohtualluvuse küsimust ja viidanud poolte vahelisele kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisele. Hageja viitab eelnimetatud määruse artikli 17 lõikele 3, mille kohaselt võib tarbijalepingute puhul sama määruse 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema
Tsiviilasi nr 2-10-39476 alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Haginõude aluseks oleva laenulepingu nr 0095001069 üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus lepingus nimetatud Laenusaaja (antud juhul kostja) eluvõi asukohajärgses kohtus. Laenulepingu sõlmimisel on laenusaaja elukohaks märkinud: xxxx xx, xxxxxxxx küla, xxxxx vald,xxxxx maakond. Tuginedes eeltoodule leiab hageja, et käesoleva hagiavalduse lahendamine kuulub Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtualluvusse. Kohtu põhjendused Kohtualluvuse kokkuleppe regulatsioon Eesti seadusandluses on sätestatud TsMS 15. peatükis. Nimelt saab TsMS § 104 alusel kostja suhtes poolte vahel laenulepingus sõlmitud kokkulepe kehtida üksnes konkreetse märkega TsMS § 104 lg 3 p 2 toodud asjaoludele (sest kostja näol ei ole tegemist juriidilise isikuga ning lepingu sõlmimise ajal oli kostja elukohaks Pärnu linn, mis välistavad TsMS § 104 lg 1 ja 2 kohaldumise), ehk olukorras, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Vastavatele asjaoludele pooled lepingus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel viidanud ei ole ning seega on kohtu hinangul poole vahel sõlmitud kokkulepe vastuolus asjaomase liikmesriigi, ehk antud juhul Eesti Vabariigi, seadusega. Käesoleval juhul on poolte vahel tegemist tarbijakrediidilepinguga EL Nõukogu määruse nr 44/2001 mõttes (hageja seda oma põhjendustes ka ei eita). Kostja on makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud isiklikult enda elukohaks välisriigi aadressi, mistõttu tuleb lugeda see tema elukohaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 mõttes. Seega tuleb asja Eesti kohtus menetlemise võimalikkuse selgitamiseks pöörduda rahvusvahelise kohtualluvuse sätete poole, mida vastavalt TsMS § 70 lg 4 reguleerib Euroopa Liidu (EL) Nõukogu määrus nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse artikli 3 kohaselt saab isikuid, kelle alaline elukoht on EL liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse 2.-7. jaos sätestatud korras. Sellist alust nimetatud jagude sätted aga ei anna, sest antud asjas on haginõude aluseks OÜ KODULIISING ja kostja vahel 06.01.2010.a sõlmitud laenuleping, mille sisuks oli hageja poolt kostjale laenu andmine ning seetõttu on tegemist tarbijalepinguga määruse 4. jao (artikkel 15 p 1 ap c) tähenduses. Vastavalt määruse artikkel 16 p 2 võib tarbija vastu teine lepinguosaline aga menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt peab kohus omal algatusel deklareerima oma mittepädevust juhul, kui ühes liikmesriigis alalist elukohta omav kostja kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse. Seetõttu ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja 2 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale kuna Eesti kohus (sh Pärnu Maakohus) ei ole pädev asja lahendama. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda v.a tasutud riigilõiv, mida hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel esitatava taotlusega tagasi nõuda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-10-39476 rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.