2-09-24917/24 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-09-24917 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud E OÜ esitas 28.05.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu MB(endine ärinimi Osaühing ME) vastu 30 000 krooni nõudes. 04.06.2009 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.02.2010. Võlgnik esitas 08.01.2010 nõudele vastuväite. 21.02.2010 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. E OÜ (hageja) esitas 29.03.2010 Harju Maakohtule hagi. Hageja viimase 06.04.2010 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevusena 30 000 krooni ja viivist 6 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 13.11.2008 sõlmitud töövõtulepingu nr 121108 alusel elektritöid. Elektritöid teostati kostja tellimusel ehitusobjektil asukohaga Tallinn, XXX, korter nr 6. Töid teostati ajavahemikus 13.11.2008-15.12.2008. Kõik hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud ning tööde vastuvõtmine on kostja poolt ka kinnitatud. Mingeid pretensioone, märkusi ega parandamise nõudeid kostja hagejale ei esitanud. 13.12.2008 tasus kostja 5 000 krooni. Hageja esitas pärast lepingukohaste tööde teostamise lõpetamist 17.02.2009 kostjale arve nr 0922020001, summas 30 000 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse esitamise ajaks oli juba möödunud mistahes mõistlik ajavahemik, mille jooksul oleks kostjal olnud võimalik vaidlustada hageja poolt talle teostatud töid, nende kvaliteeti või arvel esitatud nõude suurust. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist 0.2 % tasumata summast päevas, kuid mitte rohkem kui 20 % tasumisega viivitatud summast, so 6 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Töövõtulepingu punkti 2.2. järgi kohustus hageja tegema lepingu objektiks olevad tööd: korteri elektrikaabelduse paigaldus, korteri kilbi mõõtmine, korteri elektriprojekt, koridori valgustuse kaabeldus, peakilbi toitekaabli ühendus, peakilbi joonised ja maandus. Hageja kohustus nimetatud tööd kostjale üle andma hiljemalt 10.12.2008. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 15.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20081201, millega kostja kinnitas tööde vastuvõtmist. 16.12.2008 lasi kostja teha teostatud tööde ja paigaldatud elektripaigaldiste kasutuselevõtu eelset tehnilist kontrolli, mille käigus selgus, et paigaldatud elektriseadeldised ei vasta nõuetele, kostjale ei väljastatud elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistust ning kostja ei saanud tehtud töid kasutusele võtta. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus töövõtulepingut, kuna tehtud töö ei olnud nõutava kvaliteediga. Hageja ei andnud kostjale teada, et elektriseadeldised ei vasta nõuetele ja kostjale ei väljastata elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistust, millest tulenevalt on kostja pidanud tegema täiendavaid kulutusi. Kostja tugineb siinjuures VÕS § 645 lg 1 p 2 sättele. Kostja on teatanud hagejale, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingule ja sellele ei väljastatud nõuetekohasuse tunnistust ja palunud hagejal puudused kõrvaldada, mida hageja ei ole teinud. Kuna hageja keeldus tööd

2-09-24917 parandamast, tellis kostja tööde parandused Eesti Energia Aktsiaseltsi poolt. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et töövõtulepingu spetsiifikat arvestades on oluline töö tulemus, mida antud juhul hageja tööl ei olnud ning sellest tulenevalt on kostjal VÕS § 112 lg 1 alusel õigus lepingujärgse hinna alandamiseks nullini. Sellesisulise avalduse on kostja hagejale teinud 29.01.2010. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: 1) Pooled on sõlminud 13.11.2008 kuupäevaga töövõtulepingu nr 121108, millega hageja kohustus tegema Juurdeveo 12-6 objektil järgmised tööd: korteri elektrikaabelduse paigaldus; korteri kilbi mõõtmine; korteri elektriprojekt; koridori valgustuse kaabeldus; peakilbi toitekaabli ühendus; peakilbi joonised; maandus (t lk 32-33). 2) Pooled on 15.12.2008 koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20081201 (t lk 34-35). 3) Hageja esitas kostjale 17.02.2009 arve nr 0922020001 summas 30 000 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või VÕS § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Käesolevas asjas on hageja kostjale üle andnud töövõtulepingu järgselt teostatud tööd 15.12.2008 aktiga väärtuses 30 000 krooni. Nimetatud tööde eest on kostjal tasumata. Kuna aktis on kostja kinnitanud, et on aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning pretensioone tehtud töö suhtes kostjal pole, siis nimetatud kinnituse andmisel muutub poolte tõendamiskoormis – kostjal tuleb tõendada, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja leiab, et tal puudub tasu maksmise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja alandada hinda. VÕS § 112 rakendamine on võimalik vaid siis, kui tõendatud on hinna alandamiseks vajalikud asjaolud VÕS § 112 lg 1 järgi. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina on võimalik siis, kui hageja rikkus töövõtulepingut. Selleks peab kostja olema teinud hinna alandamise tehingu ja sellekohase tahteavalduse kostjale kätte toimetanud (VÕS § 112 lg 2). VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuni kohtumenetluseni ei esitanud kostja mitte ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas. Kostja on kohtule esitanud 29.01.2010 kuupäevaga hinna alandamise avalduse (t lk 124). Kohtu hinnangul pole tõendatud, et nimetatud avalduse on kostja enne käesolevat kohtumenetlust hagejale kätte toimetanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega saab lugeda kostja poolt puudustest ja hinna alandamise teatavaks tegemise ajaks 05.11.2010 (t lk

2-09-24917 92), kui hageja sai kätte kostja 10.10.2010 kohtule esitatud vastuse (t lk 67 jj). Nimetatud vastuses on kostja välja toonud, et alandab maksmisele kuuluvat tasu nullini seoses sellega, et hageja poolt on tööd teostatud puudustega. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hagejat puudustest varasemalt teavitanud. Kostja poolt esitatud 28.01 elektronkirjast ei nähtu, et kostja teavitaks hagejat töös ilmnenud puudustest (t lk 77-78). Nimetatud elektronkirjas on Eesti Energia Aktsiaselts teinud kostjale hinnapakkumise seoses elektrotehniliste mõõtmiste ja tehnilise kontrolli teostamisega. See elektronkiri ei sisalda endas hageja poolt teostatud töös esinevaid võimalike puuduste kirjeldust. Hageja poolt esitatud sõnumite väljavõtte kohaselt on kostja kinnitanud hagejale 22.12.2008 ja 03.02.2009, et maksab tasu (t lk 97). VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kuna kostja on töövõtulepingu sõlminud oma majandustegevuse raames, siis tulenevalt VÕS § 644 lg 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohtu hinnangul on kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse VÕS § 644 lg 3 tulenevalt kaotanud. Kui kostja sai väidetavalt puudustest teada pärast elektripaigaldise ülevaatuse aega 16.12.2008, tulnuks tal hagejat nimetatud puudustest koheselt informeerida ning puudusi kirjeldada. Kostja on asunud puudustele tuginema alles kohtumenetluses kohtule 10.10.2010 esitatud vastuses (t lk 67 jj). Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt puudustest teatamata jätmine mõistlikult vabandatav. Samuti leiab kohus, et puuduvad VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 välja toodud töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused. Hageja on esitanud vastavusdeklaratsiooni, mille kohaselt madalpinge jaotuskilp on nõuetekohane (t kl 98-100). Lisaks kinnitab tööde nõuetekohast teostamist aktsiaseltsi Elwo 15.12.2008 koostatud mõõteprotokoll ja aruanne (t lk 132, 135). Seega on ainetud kostja väited, et hageja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest ja ei teatanud sellest tellijat. Lisaks sellele, et kohus leiab, et kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse kaotanud VÕS § 644 lg 3 tulenevalt, on kohus seisukohal, et kostja pole tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega. Kostja tugineb elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandele nr 0524/1, mille kohaselt elektrikilbi dokumentatsioon ei kinnita toote vastavust standardite EVS-EN 60439-1 ja -3 nõuetele, väljaehitamisel on eiratud EOS nõudeid (elektrikilp). Ülevaatuse aeg on 16.12.2008 (t lk 70-73). Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus on välja antud Juurdeveo 12 korterelamule 29.01.2010 (t lk 118, 133-134). Elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne on teostatud Juurdeveo 12 korterelamus, kuid töövõtulepinguga kohustus hageja teostama elektritöid korteris nr 6 ning teostatud on tööd, mis on märgitud 15.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis (t lk 3435). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et puuduvad VÕS § 112 lg 1 sätestatud hinna alandamiseks vajalikud eeldused. Kostja pole ka tõendanud mittekohase ja kohase täitmise väärtust, millest võiks järeldada kui palju võiks kostjal olla õigus hinda alandada. Kohustuse mittekohase

2-09-24917 täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 järgi ei ole töövõtulepingu puhul kindlaks tehtav sel teel, et töö kokkulepitud tasust lahutatakse puuduste kõrvaldamise maksumus. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagile juurde lisatud dokumentide kohaselt on hageja menetluskuludeks (t lk 82): riigilõiv kokku 6 000 krooni (t lk 83), lepingulise esindaja kulu 13 160 krooni. Hageja lepinguliseks esindajaks on Mae Küttik (volikiri t lk 38, diplomi koopia t lk 37). Seega ei ole põhjendatud käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hüvitamisel arvestada arvet nr 06/19-03-10 summas 2 250 krooni (t lk 88), arvet nr 17/28-05-09 summas 7 250 krooni (t lk 89), kuna asjast ei nähtu, et hageja lepinguliseks esindajaks oleks olnud Rein Saarma. Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohuslane (t lk 81). Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 2 700 krooni (hagi koostamine 1 200 krooni, hagi täiendamine 300 krooni, vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 1 200 krooni). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja ning avalduses puuduvad andmed, et nimetatud menetlusstaadiumis oleks hagejal olnud lepinguline esindaja. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku (6 000 + 2 700) 8 700 krooni. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.