Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ning lisaks ühe 30 000 USA dollari suuruse ülekande, hageja poolt vaidlustatud 3 ülekannet nende hulgas. Kuna hageja on vaidlustanud vaid kolme ülekannet, on hageja järelikult igati aktsepteerinud ülejäänut 74 ülekannet. OÜ Beta Terminal kui makse saaja juhatuse liikmeks oli nii kostja vastuse koostamise ajal kui ka ülekannete tegemise ajal Valeri Melnikov. Vaidlusaluste ülekannete aluseks olevale arvele andis allkirja Sergei Melnikov, kes on hageja teine juhatuse liige. Olga Sepa poolt pangakonto käsutamine pidi olema hagejale teada, see vastas hageja tahtele ning hageja aktsepteeris seda. Vaidlusalused ülekanded ei olnud esimesed ülekanded, mida Olga Sepp tegi, vaid need tehti kolmandal päeval ning need olid järjekorras 12.-14. ülekanded. Olga Sepa õigus hageja pangakontot käsutada lõpetati hageja juhatuse liikme Valeri Melnikovi ühepoolselt allkirjastatud avaldusega 10.03.2009. Olga Sepp oli hageja pikaajaline raamatupidaja, kes oli pangaga suheldes hageja pidev esindaja ja kontaktisik. Pangal ei tekkinud Valeri Melnikovi avalduse suhtes küsimust, et see ei vasta hageja tahtele. Küsimus, kas OÜ Beta Terminal arve oli põhjendatud või mitte, ei puutu kostjasse. Alternatiivselt väitis kostja, et kuna hageja on Olga Sepa poolt hageja konto käsutamise tagantjärele heaks kiitnud, on igal juhul alusetu hageja väide, nagu oleks Olga Sepal puudunud volitused ülekannete tegemiseks. Hageja heakskiidu tuvastamiseks on vaja hinnata olukorda tervikuna – ligi 4 kuu jooksul ei väljendanud ükski hageja juhatuse liige seisukohta, nagu oleks Olga Sepal konto käsutusõigus olnud problemaatiline. Ka panga üldtingimuste p 6.7 järgi ei vastuta pank esindusõigust mitteomava isiku poolt teostatud tehingute ja neist tulenevate tagajärgede eest, kui klient ei ole korrektselt täitnud panga informeerimise kohustust. Antud juhul ei juhtinud Valeri Melnikov kordagi panga tähelepanu esindusõiguse piirangutele. Hagiavaldusest ei nähtu, et tegemist oleks kahju hüvitamise nõudega. Hageja nõude esitamise tegelikuks motiiviks ei ole mitte Olga Sepa poolt vahendite ülekandmine OÜ-le Beta Terminal, vaid nimetatud osaühingust vahendite edasine ülekandmine kolmandatele äriühingutele. Ebaselge on, miks ei ole hageja esitanud nõuet Olga Sepa vastu. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esialgses hagiavalduses tõi hageja hagi alusena välja üksnes asjaolu, et hageja pearaamatupidajal Olga Sepal puudusid volitused hageja nimel tehingute sooritamiseks. Hilisemas menetluses selgitas hageja, miks Olga Sepal hageja esindamiseks volitused puudusid. Samas tõi hageja välja uue asjaoluna selle, et hageja juhatuse liikme allkiri pangale esitatud 16.12.2008 avaldusel võis olla võltsitud. Kostja ega kohus ei ole andnud hagejale nõusolekut hagi aluse muutmiseks TsMS § 376 lg 1 järgi, mistõttu hageja väited täiendavalt esitatud hagi aluse ehk pangale esitatud 16.12.2008 avalduse võltsituse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hagi tuleb lahendada esialgse hagi aluse kohaselt ehk vaidluse lahendamisel tuleb hinnata, kas kostja oli õigustatud või ei olnud õigustatud pidama hageja pearaamatupidajat Olga Seppa hageja esindajaks kolme vaidlusaluse ülekande tegemisel ning kas kostjal lasub vastutus nimetatud ülekannetest tulenevalt. 18.12.2008 kehtinud VÕS § 709 lg 1 nägi ette, et arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub 3(9)

kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud arveldusleping. Samas järeldab hageja ekslikult, et kuna poolte vahel oli sõlmitud arveldusleping, on mistahes hageja kontolt teostatud ülekannete puhul alati tegemist hageja ehk käsundiandja korraldusega konkreetse toimingu tegemiseks, mille eest kostja on vastutav, ning seda isegi olukorras, kus hageja pearaamatupidaja tegi kontolt ülekandeid ise internetipanga vahendusel. VÕS § 715 lg 1 nägi ette, et konto krediteerimisel või debiteerimisel on kontopidaja seotud käsundiandja antud juhistega. Juhis võib olla suunatud ühe- või mitmekordsete maksete tegemisele. Kooskõlas VÕS § 715 lg-ga 3 võtab kontopidaja täitmiseks üksnes käsundiandja sellise juhise, mis on tehtud kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kust selgelt nähtub käsundiandja tahe. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja või hageja pearaamatupidaja oleksid andnud kostjale mõne juhise konto debiteerimiseks, mida kostja ei järginud või järgis ebaõigesti. Kostjale 16.12.2008 esitatud avaldus Olga Sepale konto täieliku kasutamisõiguse andmise kohta ei ole aga käsitletav hageja juhisena konto krediteerimiseks või debiteerimiseks. VÕS § 716 sätestas, et kui kontopidaja debiteerib õigustamatult käsundiandja kontot, muu hulgas kui ta kaldub õigustamatult kõrvale käsundiandja juhisest, peab kontopidaja kontot debiteerimise ulatuses krediteerima. Antud säte reguleeris kontopidaja vastutust juhul, kui ta debiteeris kontolt vahendeid üldse ilma juhise olemasoluta või kui ta ei järginud käsundiandja poolt antud juhist. Ka nimetatud säte ei ole kohaldatav, kuna kontot ei debiteerinud mitte kostja kui kontopidaja, vaid seda tegi hageja pearaamatupidaja ise internetipanga vahendusel. Hageja ei ole hagi aluses välja toonud seda, et kostja oleks kõrvale kaldunud hageja juhisest ülekannete tegemisel või oleks vastav juhis üldse puudunud. Ülekandejuhiste täitmist reguleeris täpsemalt VÕS § 725. Elektrooniliste maksevahendite kasutamist reguleerisid VÕS § 734 ja 735. Kuna hageja pearaamatupidaja teostas kolm vaidlusalust ülekannet ilma kontopidajale kirjalikku juhist andmata võrgupanga vahendusel ise, oli tegemist kaugjuurdepääsuga maksevahendi kasutamisega, millisel juhul ei kohaldu kontopidaja vastutusele VÕS § 716, kuna kontot ei debiteerinud kontopidaja, vaid käsundiandja ise. Panga kui maksevahendi väljaja vastutust reguleeris VÕS § 745, kuid puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks, kuna hageja ei ole oma hagi aluses toonud välja asjaolusid, mis vastaksid VÕS §-s 745 toodud panga vastutuse kohaldamise eeltingimustele. Sisuliselt väidab hageja käesolevas asjas, et Olga Sepale ei olnud hageja arvelduskontolt ülekannete teostamise õigust antud sellise hageja avaldusega, millele oleksid alla kirjutanud kaks hageja juhatuse liiget. Seega väidab hageja, et Olga Sepal puudusid vaidlusaluse kolme ülekande teostamiseks hageja volitused. Kogutud tõenditest nähtub, et hageja kaks juhatuse liiget Mihhail Gnidin ja Valeri Melnikov allkirjastasid 31.01.2007 kostjaga arvelduslepingu arvelduskonto nr 1210021849 kasutamiseks ning kohustusid seejuures täitma panga üldtingimusi ning arvelduslepingu tingimusi. Lisaks allkirjastasid viidatud kaks juhatuse liiget 01.02.2007 allkirja- ja pitseri näidiste kaardi, mille kohaselt andsid mõlemad juhatuse liikmed oma allkirja kaardile lahtrisse A, kusjuures esimesena andis allkirja Valeri Melnikov ning teisena Mihhail 4(9)

Gnidin. Allkirja- ja pitseri näidiste kaardi allosas oli „pangadokumentidel kasutatavate allkirjade kombinatsiooniks“ märgitud kombinatsioon „A+(A/B)“. Kuivõrd kostja poolt esitatud allkirja- ja pitseri näidiste dokument ise ei sisalda kombinatsiooni A+(A/B) definitsiooni ning poolte ühist tahet nimetatud kombinatsiooni tõlgendamisel ei ole õnnestunud kindlaks teha, tuleb allkirjanäidiste kombinatsiooni tõlgendamisel lähtuda lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast. Samuti tuleb arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Allkirja- ja pitseri näidiste kaardist nähtub, et mõlemad juhatuse liikmed on andnud allkirja lahtrisse A. Teine juhatuse liikmetest ei ole andnud allkirja lahtrisse B, millest võiks omakorda kombinatsiooni A+B puhul järeldada, et mõlemad juhatuse liikmed saavad dokumente allkirjastada üksnes koos. Kombinatsioonis A+(A/B) on aga kasutatud sulgusid, mis võiks mõistliku isiku arusaama kohaselt tähendada, et üks A allkirja andnud isikutest võib dokumente allkirjastada ise ning teine vajaduse korral koos esimese A allkirja andnud isikuga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et esimese A allkirja andis juhatuse liige Valeri Melnikov. Antud tõlgendust toetab poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. 04.04.2008 allkirjastas Valeri Melnikov ainuisikuliselt kaks avaldust, millest ühes ta palus endale anda konto täieliku kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga ning teises palus ta anda konto vaatamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga Olga Sepale. 08.04.2008 allkirjastas Valeri Melnikov ainuisikuliselt avalduse, milles ta palus anda konto täieliku kasutusõiguse ja PIN kalkulaatori Valeri Dubnovile. 16.12.2008 esitati kosjale panga sidekanalite vahendusel vaidlusalune ja kostja väidete kohaselt taas Valeri Melnikovi poolt ainuisikuliselt allkirjastatud avaldus, mille järgi paluti Olga Sepale anda konto täielik kasutusõigus koos PIN kalkulaatoriga. 10.03.2009 esitas Valeri Melnikov enda poolt ainuisikuliselt allkirjastatud avalduse, milles ta palus sulgeda hageja kontole Interneti kaudu ligipääs Olga Sepale ja Valeri Dubnovile. Lisaks sõlmis Valeri Melnikov hageja esindajana kostjaga 06.02.2007 tähtajalise hoiuse lepingu nr 11744 ja 07.02.2008 tähtajalise hoiuse lepingu nr 26877. Seega nähtub Valeri Melnikovi käitumisest pärast allkirja- ja pitseri näidiste kaardi allkirjastamist, et tal oli enda hinnangul ainuõigus allkirjastada pangale esitatavaid dokumente. 31.01.2007 esitati kostjale mõlema hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisa, mille kohaselt määrati hageja juhatuse liige Valeri Melnikov konto kasutajaks ning talle anti konto suhtes „Info“ õigused. Seega hageja käitumisest tuleneb, et hageja tõlgendas allkirja- ja pitsati näidistel antud kombinatsiooni „A+(A/B)“ viisil, mis andis hageja juhatuse liikmele Valeri Melnikovile õiguse allkirjastada hageja esindajana dokumente ainuisikuliselt. Hageja ei ole vaidlustanud Valeri Melnikovi poolt ainuisikuliselt pangale esitatud erinevaid avaldusi ja pangaga sõlmitud lepinguid, sealhulgas näiteks tähtajalise hoiuse kasutamise lepinguid või pangale 10.03.2009 esitatud avaldust Olga Sepa ja Valeri Dubnovi ligipääsuõiguste sulgemise kohta. Samas on ka kaks juhatuse liiget koos esitanud kostjale avaldusi, milles nad on andnud hageja pearaamatupidajale Olga Sepale erinevaid õigusi hageja konto kasutamisel. 31.01.2007 esitasid mõlemad juhatuse liikmed kostjale sidekanaliste vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisa, milles palusid Olga Sepp määrata arvelduskonto nr 1210021849 kasutajaks ning anda talle konto suhtes „Info“ õigused. Nimetatud lisas kinnitas hageja kliendina, et on teadlik, et pangal on õigus lõpule viia kõik kasutaja poolt 5(9)

sidekanaliste teenusevahendusel antud korraldused ka pärast seda, kui klient on tühistanud kasutaja volitused, kuid ei ole sellest teavitanud panga vastavalt panga üldtingimustele või muudele panga ja kliendi vahel kirjalikult fikseeritud kokkulepetele. Mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud kliendi ankeedi järgi olid hageja volitatud isikuteks panga ees määratud Valeri Melnikov ja Olga Sepp. Hageja kontaktisikuks määrati Olga Sepp ning hageja kontakt e-posti aadressiks Olga Sepa e-posti aadress [email protected]. Olga Sepp esitas hageja kontaktisikuna ning konto kasutajana kostjale ka korraldusi, mida kostja täitis (Olga Seppa e-kirjad kostjale 23.10.2008). Seega ei tulenenud hageja esindajate allkirjastatud allkirja- ja pitseri näidiste kaardist, et hageja soovis kõigi pangadokumentide allkirjastamist nimelt kahe juhatuse liikme poolt koos. Hageja ei ole oma vastavast soovist kostjat teavitanud ka hiljem. Hageja oli määranud konto kasutajateks mitmeid isikuid, sealhulgas juhatuse liikme Valeri Melnikovi ning pearaamatupidaja Olga Sepa, kes oli ühtlasi hageja kontaktisikuks. Olga Sepp ja Valeri Melnikov teostasid mõlemad neile konto kasutajatena antud õigusi ning suhtlesid kostjaga hageja esindajatena. Panga üldtingimuste p 6.7 ning sidekanalite vahendusel (arveldus)konto kasutamise lepingu tingimuste p 1.1 kohaselt oli kostjal õigus käsitleda konto kasutajatele antud õigusi kehtivate ja õiguspärastena ning kostjal puudus kohustus kontrollida nende vastavust juriidilise isiku sisemistele piirangutele. Kostjale 16.12.2008 esitatud avalduse hindamisel tuleb kohaldada TsÜS sätteid. TsÜS § 34 lg-st 2 tuleneb, et vaatamata äriregistris ühise esinduse kohta kande olemasolule võisid hageja juhatuse liikmed Mihhail Gnidin ja Valeri Melnikov omakorda volitada ühte enda hulgast esindama hagejat pangas teatud tehingute ja toimingute tegemiseks. Hageja juhatuse liikmed ongi seda teinud muuhulgas allkirja- ja pitseri näidiste kaardil oleva kandega, samuti 31.01.2007 allkirjastatud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisaga ning mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud kliendi ankeediga, milles oli hageja volitatud isikuteks panga ees määratud selgelt Valeri Melnikov. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingute tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Tõenditest nähtub, et hageja enda käitumine ja hageja poolt kostjale esitatud allkirjastatud avaldused pidid mõjutama kostjat mõistlikult uskuma, et hageja volitatud täieõiguslikuks esindajaks on hageja juhatuse liige Valeri Melnikov. Lähtuvalt sellest, et Valeri Melnikov määrati hageja esindajaks kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud avaldustega, pidi hageja teadma, et Valeri Melnikov tegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Hageja talus Valeri Melnikovi tegevust, mistõttu tuleb lugeda, et hageja andis oma juhatuse liikmele Valeri Melnikovile ainuõiguse esindada hagejat suhetes pangaga. TsÜS § 118 lg 2 tuleb kohaldada ka kostjale e-posti vahendusel 16.12.2008 edastatud avalduse puhul. Kostjal oli mõistlik eeldus arvata, et hageja poolt kindlaks määratud sidekanalite vahendusel edastatavad ja Valeri Melnikovi allkirja kandvad avaldused vastavad hageja tahtele. Hageja oli mitmete varasemate avaldusega määranud oma pearaamatupidaja Olga Sepa konto kasutajaks (informatsiooni saamise ja vaatleja õiguste osas), samuti oli Olga Sepp määratud hageja kontaktisikuks. Seega oli kostjal õigus mõistlikult uskuda, et Olga Sepal olid olemas volitused edastada hagejale e-posti vahendusel Valeri Melnikovi allkirja kandev avaldus, millega paluti anda Olga Sepale konto täielik kasutamisõigus. Kuna hageja oli määranud Olga Sepa panga ees konto 6(9)

kasutajaks ja kontaktisikuks, siis hageja pidi teadma, et pearaamatupidaja tegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Veelgi enam, hageja on talunud Olga Sepa tegevust ning kiitnud tema poolt väidetavalt ilma volitusteta teostatud 77-st ülekandest heaks 74. Vaatamata asjaolule, et hageja ei ole heaks kiitnud vaidlusalust kolme ülekannet OÜ-le Beta Terminal, saab lugeda TsÜS § 118 lg 2 alusel hageja volitus Olga Sepale ülekannete tegemiseks antuks, sest hageja on sisuliselt heaks kiitnud, et Olga Sepp hageja esindajana hageja kontolt ülekandeid tegi. Vaidlusalust 3 ülekannet ei ole hageja tunnistanud sisuliselt mitte seetõttu, et Olga Sepale konto täieliku kasutamise õiguse avaldus oli allkirjastatud ebapädeva isiku poolt, vaid seetõttu, et hageja hinnangul esitas OÜ Beta Terminal hagejale tasumiseks alusetu arve ning hagejal puudusid majanduslikud suhted OÜ-ga Beta Terminal. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kolme OÜ-le Beta Terminal teostatud ülekande eest rahaliste vahendite hüvitamist kostjalt. Asjaolu, kas hageja esindaja poolt internetipanga vahendusel teostatavate ülekannete aluseks olid põhjendatud või põhjendamatud arved, ei ole kuidagi seotud kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise või täitmata jätmisega. Kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hagejal puudub alus nõuda vaidlusaluse 3 ülekandega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt. Juhul, kui hageja hinnangul on raha OÜ-le Beta Terminal kantud üle ilma õigusliku aluseta, on hagejal võimalus esitada vastav nõue isiku vastu, kes ilma õigusliku aluseta hageja arvelt rikastus. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme ning hinnanud asjas kogutud tõendid vääralt, ühekülgselt ning eelarvamuslikult. Vastavalt VÕS § 744 lg 1 p 2 on maksevahendi väljaja kohustatud mitte väljama elektroonilist maksevahendit ilma vastava sooviavalduseta, välja arvatud juhul, kui see on määratud juba omatava maksevahendi asendamiseks. Seega pidi kohus asjas kogutud tõendeid hinnates selgitama välja, kas kostja tegi kindlaks hageja tegeliku tahte, kui ta aktsepteeris e-posti teel saadud skanneeritud avaldust konto täieliku käsutusõiguse määramiseks ning kas skanneeritud avaldus on dokument, mis on vormistatud nõuetekohaselt ja kas see vastab poolte vahel sõlmitud lepingule ja seadusele. Vastavalt VÕS § 715 lg 1 p 3 võtab kontopidaja täitmiseks üksnes käsundiandja sellise juhise, mis on tehtud kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kust selgelt nähtub käsundiandja tahe. Kõigi krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema neilt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ja selle klientide huvidest. Kontopidaja on kohustatud olema käsundiandja juhiste täitmisel täpne ning kõrgendatud hoolsuskohustus peab välistama pangatöötaja teadmatusest või oskamatusest käsundiandjale kahju tekkimise võimaluse. Hoolsuskohustuse täitmine eeldab panga ja tema töötajate poolt konservatiivset suhtumist ebatavalistesse või kahtlust äratavatesse tehingutesse. Kõikide selliste tehingute korral on krediidiasutus kohustatud välja selgitama tehingu eesmärgi ja tegelikud asjaolud ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed võimaliku kahju tekkimise vältimiseks, rakendades panganduses mõistlikuks peetavat kõrgemat hoolsusastet. Seega ei ole põhjendatud kohtu väide, et kostjale e-posti vahendusel 16.12.2008 esitatud skanneeritud avaldusele tuleb kohaldada TsÜS § 118 lg 2 ning kostjal oli mõistlik eeldus arvata, et 7(9)

hageja poolt kindlaks määratud sidekanalite vahendusel edastatavad ja V. Melnikovi allkirja kandvad avaldused vastavad hageja tahtele. Esiteks, kostjale 16.12.2008 esitatud dokument ei olnud ilmselgelt nõuetekohaselt vormistatud ning selle aktsepteerimine ei vasta elementaarsele panganduses mõistlikuks peetavale hoolsusastele. Teiseks, ei pidanuks kostja aktsepteerima ülalnimetatud avaldust ka seetõttu, et avaldus oli esitatud vaid skanneeritud koopiana, millisel puudusid hageja seaduslikke esindajate allkirjad. Tänapäevase tehnoloogia areng võimaldab võltsida igasuguseid dokumente, mistõttu juriidilist tähendust saab omada vaid originaaldokument, mille puudumist aga kostja on kinnitanud. Kolmandaks, selline kohtu hinnang on vastuolus panga sidekanali vaheldusel (arveldus)konto kasutamise lepingu tingimuste p 1.1, mille järgi juriidilisest isikust kontoomaniku puhul on kasutaja määramise õigus üksnes seadusjärgsel esindajal. Äriregistrisse on kantud esindusõiguse piirang, nimelt kandest 8 tuleneb, et osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada: Valeri Melnikov koos Mihhail Gnidiniga või Valeri Melnikov koos Mark Bermaniga; Sergei Melnikov koos Mihhail Gnidiniga või Sergei Melnikov koos Mark Bermaniga. Sellest tulenevalt kirjutasid OÜ Dekoil juhatuse liikmed Valeri Melnikov ja Mihhail Gnidin koos arvelduslepingule alla. Allkirja- ja pitsati näidiste kaardil on juhatuse liikmete Melniku ja Gnidini allkirjad ning pangadokumentidel kasutatava allkirja kombinatsioonina on näidatud „A+(A/B)“, mis näitab, et pangadokumendid allkirjastatakse koos kahe juhatuse liikme poolt. Seega on arusaamatu kohtu seisukoht, et kombinatsioon A+(A/B) tähendab seda, et üks A allkirja andnud isikutest võib dokumente allkirjastada ise ning teine vajaduse korral koos esimese A allkirja andnud isikuga. Sellises kohtu järelduses puudub igasugune loogika, kuna ei ole selge missugust tähendust omab teise juhatuse liikme allkirja kandmine lahtrisse A, kui kõiki dokumente on õigustatud allkirjastama esimese A allkirja andnud isik. Arvestades kehtivat nii lepingulist kui ka seadusjärgset esindusõiguse piirangut, ei olnud kostjal õigust võtta täitmiseks 16.12.2008 skaneeritud koopiat dokumendist, millega oli Olga Sepale määratud konto täielik käsutusõigus ning mis oli allkirjastatud tundmatu isiku poolt. Võttes arvesse, et hageja konto debiteerimiseks puudus kostjal seaduslik alus (pidades silmas Olga Sepale määratud konto täieliku käsutusõiguse tühisust), on ta kohustatud hageja kontot alusetu debiteerimise ulatuses krediteerima VÕS § 716 alusel. Seega kõik kohtu põhjendused selles, et Olga Sepp on ise teostanud kaugjuurdepääsu maksevahendi abil vaidlusaluseid ülekandeid ning seetõttu ei ole kostja nende ülekannete teostamise eest vastutav, on täiesti alusetud, kuna kostjal ei olnud õigust Olga Sepale PINkalkulaatori väljastamiseks, mille abil ta vaidlusalused ülekanded teostas. Arusaamatu on kohtu väide, et kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Selleks, et tuvastada põhjuslikku seost kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal tekkinud kahju vahel, pidanuks kohus vastama küsimusele, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks nimetatud viisil käitunud (kui kostja ei oleks määranud Olga Sepale OÜ Dekoil konto täieliku käsutusõiguse ilma elementaarsetele lepingu ja seaduse nõuetele vastava avalduseta). Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 1 ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Seega hageja vaid täiendas hagiavalduses esitatud faktilisi ja õiguslike väiteid sellega, miks Olga Sepal puudusid volitused hageja nimel tehingute teostamiseks. Kohus ei 8(9)

maininud kohtuistungitel kordagi, et hageja esitatud hagiavalduse täiendused tuleb pidada hagi aluse muutmisena ning kohus ei anna selleks loa. Kuna kohus on täiesti alusetult asunud seisukohale, et hageja on hagi alusena toonud välja üksnes asjaolu, et raamatupidajal Olga Sepal puudusid volitused hageja nimel tehingute sooritamiseks, võtmata sealjuures arvesse hageja täiendavaid seletusi, miks need volitused puudusid, on kohus lõppkokkuvõttes määranud vääralt ka vaidluse eseme. Kostja on esitanud kohtule koopia skaneeritud dokumendist OÜ Dekoil konto täieliku käsutusõiguse määramiseks, väites, et ta oli õigustatud selle dokumendi vastu võtma, kuna sellel on juhatuse liikme V. Melnikovi allkiri. Seega pidi kostja tõendama seda, et skaneeritud dokumendile kirjutas alla just V. Melnikov. Kostja seda teinud ei ole ning kohus võttis antud asjaolu tuvastatud faktina, millega rikkus TsMS § 230 lg 1. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta (täiendada). Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja esitatud hagi aluse täiendus, kus hageja tugineb väitele, et 16.12.2008 elektrooniliselt esitatud avaldusel sidekanalite vahendusel konto käsutamiseks Olga Sepale (toimiku lk. 37) on hageja juhatuse liikme Valeri Melnikovi allkiri võltsitud, kujutab endast hagi aluse muutmist. Kolleegium leiab, et tegemist on hagi aluse täiendamisega, mistõttu maakohus on ebaõigesti jätnud hageja selle väite hindamata. Kolleegium leiab, et hageja ei ole seda oma esiletoodud asjaolu tõendanud. Tulenevalt TsMS §-st 230 lg.1 pidi just hageja oma väidet tõendama. Hageja esindajad kinnitavad, et nimetatud dokumendil olev allkiri on Valeri Melnikovi allkirjaga sarnane. Sama kinnitas apellatsioonikohtus vande all seletusi andnud Valeri Melnikov. Hageja seaduslik esindaja Valeri Melnikov küll seletas, et ta ei ole antud avaldusele oma allkirja andnud ja see võib olla võltsitud, kuid see väide on paljasõnaline ja muude tõenditega kinnitamata. Kirjaliku dokumendi õigust eeldatakse ja pangalt ei saa nõuda, et tema töötajad kahtleksid klindi seadusliku esindaja allkirja õigsuses, kui see on „sarnane“ tema allkirjanäidisega ja allkirjadega teistel pangale esitatud dokumentidel. Ülejäänud osas vastab maakohtu otsus TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastme menetluskulud apellandi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

jätab

kolleegium

poolte

Mare Merimaa 9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.