Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-68330
Tsiviilasi
DOÜ hagi AS Parex Banka Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
861 400 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ D(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Aavik (advokaadibüroo Aavik & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja: AS Parex Banka Eesti filiaal Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Triin BiesingerJussmann, vandeadvokaat Ain Alvin (advokaadibüroo Alvin, Rödl & Partner, e-post: [email protected]; [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2010 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik, hageja lepinguline esindaja OP, hageja seaduslik esindaja MG Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin BiesingerJussmann, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin.
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtule 16.12.2009.a hagiavalduse põhivõla 861 400 krooni nõudes ja viiviste nõudes summas 71 189,10 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt omab hageja kostja juures ehk AS-s Parex banka Eesti filiaal arvelduskontot. 2009.a märtsis avastas hageja, et tema pearaamatupidaja on toime pannud hageja rahaliste vahendite riisumise. Hageja pearaamatupidaja OS tegi 18.12.2009.a kolm pangaülekannet OÜ-le BT(summades 400 000 krooni, 400 000 krooni ning 61 400 krooni), mille juhatuse liikmeks ta oli.
3.Hageja pearaamatupidajal OS puudusid volitused hageja nimel tehingute sooritamiseks, mistõttu debiteeris kostja õigustamatult hageja arveldusarvelt 18.12.2008.a rahalisi vahendeid kokku summas 861 400 krooni. OS tegevuse suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.
4.Hageja viitas oma hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 715 lõikele 3 ning §-le 716. Hageja leidis, et tema nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 19.12.2008.a ning alates nimetatud päevast on kostja kohustatud hagejale VÕS § 94 ja § 113 lg 1 järgi tasuma viivist. Hageja esitas oma hagiavalduses viiviste arvestuse ning leidis, et kostja on kohustatud tasuma hagejale viivistena 71 189,10 krooni. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda.
5.Vastusena kostja vastusele esitas hageja 01.04.2010.a kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Hageja leidis, et talle tekitatud kahju hüvitamise nõue tuleneb kostja poolt hageja rahaliste vahendite õigustamatust debiteerimisest hagiavalduses toodud asjaoludel.
6.Hageja viitas äriseadustiku (ÄS) § 181 lõikele 1 ning märkis, et hageja puhul on äriregistrisse kantud piirang, millest tuleneb, et hageja juhatuse liige VM võib hagejat esindada ainult koos juhatuse liikme MG . Sellest tulenevalt kirjutasid kaks juhatuse liiget koos alla arvelduslepingule. Allkirja- ja pitseri näidiste kaardil on juhatuse liikmete VMja MG allkirjad ning pangadokumentidel kasutatava allkirja kombinatsioonina on näidatud „A+(A+B)“, mis näitab, et pangadokumendid allkirjastatakse kahe juhatuse liikme poolt koos.
7.Kostja väited VM hilisema pangaga suhtlemise kohta on asjakohatud, kuna tal puudus õigus toimingute teostamiseks esindusõiguse piirangu tõttu, mis oli kantud äriregistrisse ja kehtis kõigi kolmandate isikute suhtes.
8.VM ei olnud õigust esitada üksi 16.12.2008.a avaldust arvelduskonto käsutamise õiguste andmiseks OS. Samas väitis hageja, et talle on teadmata, kelle allkirja kannab 16.12.2008. a avaldus. Hageja leidis, et OS ise määras avaldusega endale konto täieliku käsutusõiguse ning saatis selle pangale. Kostja ei tuvastanud avaldusele alla kirjutanud isiku tahet avalduse tegemiseks. Sellest tulenevalt aktsepteeris kostja konto täieliku käsutamise avalduse võltsitud dokumendi alusel, selgitamata välja hageja tegelikku tahet ning jättes järgimata korra, mille kohaselt pidid hageja juhatuse liikmed allkirjastama avaldused kahekesi koos.
9.Viidatud arvelduskontot kasutas hageja mitte igapäevases majandustegevuses, vaid oma
rahaliste vahendite deponeerimiseks. Kostja poolt välja toodud 77 ülekande teostamine oli hageja tavapärane majandustegevus ja nende ülekannete osas vaidlus puudub. Oluline on, et OS sai võimaluse üle kanda 861 400 krooni nii, et see jäi märkamatuks teistele juhatuse liikmetele. Samas märkis hageja, et ta ei ole kunagi väitnud OS poolt tehtud muude ülekannete aktsepteerimist. Kostjal ei olnud õigust debiteerida hageja arvelduskontolt rahasummasid OS poolt teostatud ülekannete alusel.
10.Hageja viitas täiendavalt VÕS § 709 lõikele 1, mis defineeris arvelduslepingu mõiste. Hageja leidis, et arvelduslepingu sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse teha muuhulgas hageja korraldusel makseid. Kostja oli õigustatud täitma vaid sellise hageja juhise, mis oleks olnud tehtud kooskõlas õigusaktidega ning pangaga seotud lepinguga. OS kasutas hageja kontot Internetipangas hageja tahte vastaselt. OS puudus algusest peale konto käsutamise õigus. Pank teadis algusest peale kehtivast esindusõiguse piirangust, kuna allkirja- ja pitserinäidiste kaardil kasutatud kombinatsioon „A+ (A/B)“ näitab, et pangadokumendid tuli allkirjastada kahe juhatuse liikme poolt.
11.Täiendavalt esitas hageja 12.04.2010.a viiviste arvestuse ning palus kostjalt välja mõista seisuga 12.04.2010.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 71 189,10 krooni.
12.Harju Maakohtu 12.04.2010.a istungil märkis hageja, et hageja ei saanud aktsepteerida OÜ BT arvet, kuna seda said teha ainult kaks juhatuse liiget koos. Hagejal puudusid ärisuhted OÜ-ga BT.
13.10.05.2010.a esitas hageja kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad. Nimetatud seisukohtades jäi hageja oma senise õigusliku käsitluse juurde. Hageja leidis, et ülekannete teostamine on arvelduslepingu sõlminud kontopidaja ehk kostja põhikohustus. Arvelduslepingu sõlmimisel andis hageja kostjale korralduse aktsepteerida pangadokumentide vormistamisel ainult kahe juhatuse liikme allkirja. Hageja viitas, et ka teised pangad, sealhulgas AS Swedbank, kasutavad sarnaseid allkirjanäidiste kaarte. Swedpanga kaardil on toodud selgitus, et A+A allkiri tähendab, et nimetatud isikud omavad õigust sooritada toiminguid koos.
14.Hageja märkis, et hageja 01.04.2010.a kirjalikes seisukohtades oli ekslikult toodud välja, et 77 ülekande osas vaidlust ei ole. Tegelikult on õige ülekannete arv 74 ning need ülekanded oleks hagejal igal juhul tulnud teha.
15.Hageja viitas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud sidekanali vahendusel (arveldus)konto kasutamise lepingu punkti 1 kohaselt on juriidilisest isikust konto omaniku puhul kasutaja määramise õigus ainult seadusjärgsel esindajal. Seega oleks pangale 16.12.2008.a esitatud avaldus olema allkirjastatud mõlema juhatuse liikme poolt. Nimetatud avaldus ei ole kostjale esitatud võrgupanga kaudu, vaid e-posti teel. Kuna avaldus ei ole esitatud võrgupanga kaudu, ei kohaldu need võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad kaugjuurdepääsu maksevahendit.
16.Kostjal ei olnud õigust võtta täitmiseks 16.12.2008.a tundmatu isiku poolt allkirjastatud avaldust OS konto täieliku käsutusõiguse määramiseks.
17.Harju Maakohtu 31.05.2010.a istungil rõhutas hageja, et loeb ebaõigeteks kõiki toiminguid, mis on olnud seotud OS poolt pangakonto kasutamisega. VM oli õigus allkirjastada 16.12.2008.a dokumenti ainult koos teise juhatuse liikmega. Pank oleks pidanud seda kontrollima, kui OS PIN kalkulaatori väljastas. OS oli ainult kontaktisik.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.
19.Kostja selgitas, et hageja on olnud kostja kui panga klient alates 31.01.2007.a, mil hageja ja kostja vahel sõlmiti arveldusleping arvelduskonto avamiseks ja kasutamiseks. Koos arvelduslepinguga andsid hageja juhatuse liikmed VM ja MG allkirjanäidised.
20.04.04.2008.a esitas VM hageja juhatuse liikmena avalduse sidekanalite vahendusel, mille alusel määrati talle konto täielik kasutusõigus. Samal päeval määrati VM vastavasisulise avalduse alusel hageja pikaajalisele raamatupidajale OS hageja konto vaatamisõigus. VM08.04.2008.a avalduse alusel anti konto täielik kasutusõigus ka VD. Ükski hageja juhatuse liikmetest ei ole kostjale kunagi teatanud, et viidatud avaldused ei olnud nõuetekohased ega vastanud hageja tahtele.
21.16.12.2008.a esitas hageja sidekanalite vahendusel avalduse arvelduskonto käsutamiseks, mille järgi määrati hageja pearaamatupidaja OS täielikuks kasutusõigusega isikuks. Pank väljastas nimetatud avalduse alusel juurdepääsu Internetipanga kaudu OS.
22.OS asus kontolt ülekandeid tegema ning tegi ajavahemikus 16.12.2008.a kuni 02.01.2009.a hageja arvelduskontolt kokku 77 ülekannet kogusummas 3 782 712,51 krooni ning lisaks ühe 30 000 USD dollari suuruse ülekande, hageja poolt vaidlustatud 3 ülekannet nende hulgas. Kostja leidis, et kuna hageja on vaidlustanud vaid kolme ülekannet, on hageja järelikult igati aktsepteerinud ülejäänut 74 ülekannet.
23.OÜ BTkui makse saaja juhatuse liikmeks oli nii kostja vastuse koostamise ajal kui ka ülekannete tegemise ajal VM. Vaidlusaluste ülekannete aluseks olevale arvele andis allkirja SM, kes on hageja teine juhatuse liige. Kostja leidis, et OS poolt pangakonto käsutamine pidi olema hagejale teada, see vastas hageja tahtele ning hageja aktsepteeris seda. Vaidlusalused ülekanded ei olnud esimesed ülekanded, mida OS tegi, vaid need tehti kolmandal päeval ning need olid järjekorras 12.-14. ülekanded. OS õigus hageja pangakontot käsutada lõpetati hageja juhatuse liikme VM ühepoolselt allkirjastatud avaldusega 10.03.2009.a.
24.Kostja rõhutas, et OS oli hageja pikaajaline raamatupidaja, kes oli pangaga suheldes hageja pidev esindaja ja kontaktisik. Pangal ei tekkinud VM avalduse suhtes mingit küsimust, et see vastab hageja tahtele. Küsimus, kas OÜ BT arve oli põhjendatud või mitte, ei puutu kostjasse.
25.Kostja leidis, et hageja on oma hagiavalduses viidanud ebaõigesti VÕS §-dele 715 ja 716. Viidatud sätted ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. Viidatud sätted reguleerivad olukorda, kus klient ehk käsundiandja annab kontopidajale ehk pangale konkreetse kirjaliku juhise (näiteks täidab maksekorralduse vormi). Sellisel juhul annab klient pangale korralduse, mitte ei käsuta kontol olevaid rahalisi vahendeid ise. Antud juhul oli tegu olukorraga, kus hageja pangale juhist ei andnud, vaid vaidlusalused ülekanded on tehtud hageja kaugjuurdepääsuga maksevahendi ehk Internetipanga abil ise. Kaugjuurdepääsuga maksevahendi eriregulatsiooni sisaldab võlaõigusseaduse 40. peatüki 3 jagu. Viidates VÕS §-le 735 leidis kostja, et kaugjuurdepääsuga maksevahendid võimaldavad kliendil endal ligipääsu oma pangakontole ning ta ei pea esitama pangale eraldi kirjalikku maksejuhist. Seetõttu on kostja vastutus hageja ees VÕS §-de 715 ja 716 alusel välistatud.
26.Kostja leidis, et tema vastutus on välistatud ka VÕS § 745 järgi, kuna ükski nimetatud paragrahvis viidatud vastutuse alustest ei olnud täidetud. Kostja rõhutas, et hageja tahtele vastas OS konto käsutusõiguse andmine tervikuna. OS tegi arvelduskontolt ülekandeid hageja igapäevase majandustegevuse tarbeks ning tema poolt tehtud ülejäänud 74 ülekandega kanti üle ligikaudu 3,2 miljonit krooni. Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, nagu oleks hageja ebaseaduslikest ülekannetest teada saanud alles 2009.a märtsis. Hagejal oli hoolsuskohustusest
tulenevalt igal ajal võimalik pöörduda panga poole päringuga oma rahaliste vahendite kasutamise kohta.
27.Alternatiivselt väitis kostja, et kuna hageja on OS poolt hageja konto käsutamise tagantjärele heaks kiitnud, on igal juhul alusetu hageja väide, nagu oleks OS puudunud volitused ülekannete tegemiseks. Hageja heakskiidu tuvastamiseks on vaja hinnata olukorda tervikuna – ligi 4 kuu jooksul ei väljendanud ükski hageja juhatuse liige seisukohta, nagu oleks OS konto käsutusõigus olnud problemaatiline. Kostja leidis, et hageja on OS poolt pangakonto käsutamise tervikuna heaks kiitnud.
28.Kostja esitas alternatiivse taluvusvolitusel põhineva vastuväite ka TsÜS § 118 lg 2 alusel. Suhetes pangaga esindas hagejat ainuisikuliselt juhatuse liige VM ning hageja talus seda. Seetõttu ei erine VM16.12.2008.a avaldus OS käsutusõiguse andmise kohta millegagi tema eelnevatest avaldustest ning kostja sai mõistlikult uskuda, et VM oli volitatud vastavaid toiminguid tegema ja tema avalduste alusel omakorda OS pangakontot käsutama.
29.Kostja viitas ka panga üldtingimuste punktile 6.7, mille järgi ei vastuta pank esindusõigust mitteomava isiku poolt teostatud tehingute ja neist tulenevate tagajärgede eest, kui klient ei ole korrektselt täitnud panga informeerimise kohustust. Antud juhul ei juhtinud VM kordagi panga tähelepanu esindusõiguse piirangutele.
30.Hageja hagiavaldusest ei nähtu, et tegemist oleks kahju hüvitamise nõudega. Kooskõlas TsÜS §-ga 138 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja leidis, et hageja soovib panga arvelt pahatahtlikult rikastuda. Hageja poolt nõude esitamise tegelikuks motiiviks ei ole mitte OS poolt vahendite ülekandmine OÜ-le BT, vaid nimetatud osaühingust vahendite edasine ülekandmine kolmandatele äriühingutele. Ebaselge on, miks ei ole hageja esitanud nõuet tegeliku riisuja ehk OS vastu.
31.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
32.Kostja täiendas oma vastuväiteid 12.04.2010.a. Kostja leidis, et äriregistrisse kantud piirang hageja juhatuse liikmete osas ei oma antud vaidluses tähtsust, kuna hageja on kinnitanud, et OS tegi kõik 77 ülekannet hageja tahtel, hageja on heaks kiitnud pangakonto käsutamise OS poolt ning hagejal on talumiskohustus nii VM esindusõiguse suhtes kui ka OS poolt pangakonto käsutamise osas.
33.Erinevalt hageja väidetust tähendas allkirjanäidistel kasutatud kombinatsioon „A+(A/B)“ seda, et VM võis dokumente allkirjastada üksi ning MG koos VM. Kui nimetatud kaks juhatuse liiget oleksid pidanud allkirjastama dokumente koos, oleks märge tehtud lahtrisse „A+B“, mida ei olnud tehtud. VM allkirjastas pangaga suhtlemisel dokumente üksi.
34.Kostja pidas paljasõnaliseks hageja väidet, nagu oleks pangale 16.12.2008.a esitatud avaldus võltsitud. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks tegemist olnud hoiukontoga. Hageja konto näol oli tegemist arvelduskontoga ning rahaliste vahendite deponeerimiseks oli hageja sõlminud pangaga eraldi lepingud. Sisuliselt ei oma see hageja väide kostja arvates asja lahendamisel tähtsust, kuna hageja on kõik tehtud 77 ülekannet heaks kiitnud. Kuna kõik 77 ülekannet vastasid hageja tahtele, ei saanud neist hagejale kahju tekkida. Kostja viitas hageja poolse heakskiidu tuvastamisel hageja enda kirjalikele seisukohtadele 01.04.2010.a.
35.10.05.2010.a esitas kostja kohtule täiendavalt tõendeid. Täiendavate tõendite esitamisel selgitas kostja, et hageja juhatuse liikmed VM ja MG allkirjastasid 31.01.2007.a arvelduslepingu arvelduskonto avamiseks ja kasutamiseks. Samal päeval ehk 31.01.2007.a. allkirjastas VM ainuisikuliselt sidekanalite kasutamise lepingu. Samas allkirjastasid mõlemad juhatuse liikmed
31.01.2007.a ühiselt sidekanalite vahendusel konto käsutamise lepingu lisad ning lisadega anti konto käsutamise õigused VM, OSja MG . Kõigis dokumentides sisaldub kinnitus, et klient on teadlik, et pangal on õigus lõpule viia kõik kasutaja korraldused ka pärast seda, kui klient on tühistanud kasutaja volitused, kuid ei ole sellest teavitanud panka.
36.Samuti allkirjastasid VMja MG 01.02.2007.a. ühiselt kliendi ankeedi, mille punktis 1.6. olid määratletud hageja volitatud esindajad, kelleks olid märgitud VMja OS. Ankeedi punktis 1.6.3. oli hageja volitatud isiku e-posti aadressiks märgitud OSe-posti aadress. Kontaktisikuks suhtlemisel kostjaga oli samuti OS. Kostja esitas kohtule lisaks koopiatele ka dokumentide originaalid.
37.Kostja märkis, et 16.12.2008.a avaldus esitati pangale OSe-posti aadressilt, millelt OSoli ka varem edastanud kostjale avaldusi hageja eest ja nimel. Hageja oli OStegevust pangaga suhtlemisel ja hageja volitatud esindajana tegutsemisel aktsepteerinud ega olnud kunagi sellega seoses esitanud kostjale pretensioone. Näitena tõi kostja välja mitmeid juhtumeid, kus OSekirjade alusel teostati hageja nimel pangas toiminguid.
38.Ühtlasi pidas kostja vajalikuks täpsustada, et OSpoolt teostatud vaidlusalused ülekanded OÜle BTolid tema poolt tehtud ülekannete järjekorras 36.-38. ülekanded.
39.Harju Maakohtu 31.05.2010.a istungil märkis kostja, et ta ei anna hagejale nõusolekut hagi aluse muutmiseks ega ka omaksvõtust taganemiseks. Kostja ei andnud nõusolekut hageja juhatuse liikme vande all ärakuulamiseks. Samuti leidis kostja, et hageja on hagi esitanud vale isiku vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud arveldusleping arvelduskonto nr 1210021849 kasutamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja pearaamatupidaja OSteostas hageja kontolt 16.12.2008.a kuni 02.01.2008.a kokku 77 ülekannet kogusummas 3 782 712,51 krooni (ülekannete teostamist tõendavad konto väljavõtted toimiku lk 40-116 ja hageja pangakonto väljavõte, toimiku lk 166-171). Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused kolm ülekannet teostas OSInternetipanga vahendusel ning kostja oli OSülekannete teostamiseks väljastanud PIN kalkulaatori.
42.Hageja on leidnud, et kostja debiteeris hageja arveldusarvelt 18.12.2008.a õigustamatult rahalisi vahendeid, kuna ülalviidatud 77 ülekande seas teostas OS18.12.2008.a kolm ülekannet OÜ-le BTkogusummas 861 400 krooni. Hageja leidis, et tema pearaamatupidajal puudusid volitused hageja nimel vastavate ülekannete tegemiseks. Hageja märkis algselt, et ülejäänud OSpoolt tehtud 77 ülekannet tehti hageja tavapärase majandustegevuse raames ja nende ülekannete osas vaidlus puudub. Hiljem hageja täpsustas oma seisukohti 10.05.2010.a ning selgitas, et pidas silmas 74 ülekannet, mille osas vaidlus puudub. Kostja märkis, et ta ei anna hagejale nõusolekut omaksvõtust taganemiseks.
43.Menetluse käigus muutis hageja hagi alust ning leidis 01.04.2010.a, et hageja juhatuse liikmel VMei olnud õigust esitada üksi 16.12.2008.a avaldust arvelduskonto käsutamise õiguste andmiseks OS. Hageja väitis, et talle on teadmata, kelle allkirja kannab 16.12.2008. a avaldus, mistõttu aktsepteeris kostja konto täieliku käsutamise avalduse võltsitud dokumendi alusel. Kostja teatas Harju Maakohtu 31.05.2010.a istungil, et ta ei ole andnud hagejale nõusolekut hagi
muutmiseks.
44.Esmalt peab kohus vajalikuks hinnata, kas hagejal oli õigus käesolevas tsiviilasjas oma hagi alust muuta ning kas hageja poolt kirjalikult 01.04.2010.a väljendatud seisukoht, mille kohaselt puudus vaidlus 77 ülekande osas, on käsitletav hageja omaksvõtuna.
45.Esialgses hagiavalduses tõi hageja hagi alusena välja üksnes asjaolu, et hageja pearaamatupidajal OS puudusid volitused hageja nimel tehingute sooritamiseks. Hilisemas menetluses selgitas hageja 01.04.2010.a, miks hageja hinnangul OS hageja esindamiseks volitused puudusid. Samas tõi hageja välja uue asjaolu – nimelt selle, et hageja juhatuse liikme allkiri pangale esitatud 16.12.2008.a avaldusel võis olla võltsitud. Kostja ega kohus ei ole andnud hagejale nõusolekut hagi aluse muutmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 järgi, mistõttu kohus leiab, et hageja väited täiendavalt esitatud hagi aluse ehk pangale esitatud 16.12.2008.a avalduse võltsituse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hagi tuleb lahendada esialgse hagi aluse kohaselt ehk vaidluse lahendamisel tuleb hinnata, kas kostja oli õigustatud või ei olnud õigustatud pidama hageja pearaamatupidajat OS hageja esindajaks kolme vaidlusaluse ülekande tegemisel ning kas kostjal lasub vastutus nimetatud ülekannetest tulenevalt.
46.Ühtlasi leiab kohus, et hageja märget kohtule esitatud kirjalikus seisukohas 01.04.2010.a selle kohta, et vaidlus puudub 77 ülekande osas, ei saa lugeda hageja omaksvõtuks. Hagiavaldusest tuleneb üheselt, et hageja on algusest peale vaidlustanud OS poolt kolme ülekande tegemist OÜ-le BT18.12.2008.a ning hageja 01.04.2010.a kirjalikes seisukohtades on hageja ekslikult märkinud mitte-vaidlusaluste ülekannete arvuks 77. Hageja on 10.05.2010.a kohtule esitatud seisukohas täpsustanud, et pidas silmas 74 ning mitte 77 ülekannet. Kohus leiab, et hageja eksimust vaidlustamata ülekannete arvu märkimisel ei saa lugeda hageja omaksvõtuks.
47.Hageja on oma nõude esitamisel tuginenud äriseadustiku (ÄS) § 181 lõikele 1, mille kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Hageja puhul oli äriregistrisse kantud ühine esindus (hageja äriregistri väljavõte, toimiku lk 12-14), mille järgi võis hagejat kõigis õigustoimingutes esindada VMkoos MGiga, või VMkoos MB, SM koos MGiga või SM koos MB. Hageja väitis eeltoodust tulenevalt, et kostja ei saanud aktsepteerida pangale VMpoolt ainuisikuliselt allkirjastatud avaldusi ning OSei olnud hageja esindajaks. Nimetatud asjaoludest tulenevalt viitas hageja VÕS § 715 lõikele 3 (redaktsioonis, mis kehtis vaidlusaluste ülekannete teostamise ajal 18.12.2008.a), mille järgi võtab kontopidaja täitmiseks üksnes käsundiandja sellise juhise, mis on tehtud kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kust selgelt nähtub käsundiandja tahe. Samuti viitas hageja VÕS §-le 716 (samuti redaktsioonis, mis kehtis vaidlusaluste ülekannete teostamise ajal 18.12.2008.a), mis näeb ette, et kui kontopidaja debiteerib õigustamatult käsundiandja kontot, muu hulgas, kui ta kaldub õigustamatult kõrvale käsundiandja juhisest, peab kontopidaja kontot debiteerimise ulatuses krediteerima. Täiendavalt viitas hageja oma õigusliku positsiooni selgitamisel VÕS §-le 709, mis defineerib arvelduslepingu mõiste.
48.Kostja vaidles hageja õiguslikule käsitlusele vastu ning leidis, et hageja on tuginenud ebaõigele õiguslikule alusele. Kostja leidis, et VÕS §-d 715 ja 716 reguleerivad juhtumeid, kus klient ehk käsundiandja annab kontopidajale konkreetse kirjaliku juhise (näiteks täidab maksekorralduse vormi ja annab selle pangatellerile), kuid antud juhul ei ole klient pangale konkreetset juhist andnudki, vaid vaidlusalused ülekanded teostati hageja esindaja poolt kaugjuurdepääsuga maksevahendi ehk Internetipanga abil ise. Kaugjuurdepääsuga maksevahendi kasutamist reguleerib VÕS 40. peatüki 3. jagu, milles reguleerib panga ehk kostja vastutust VÕS § 745. Käesolevas asjas ei saa kostja vastutada ka VÕS § 745 (redaktsioonis, mis kehtis
vaidlusaluste ülekannete teostamise ajal 18.12.2008.a) alusel, kuna hageja ei ole väitnud, et esinesid viidatud sättes panga vastutuse alusena eksisteerivad asjaolud.
49.Kohus nõustub kostja käsitlusega (siin ja edaspidi lähtub kohus võlaõigusseaduse redaktsioonist, mis kehtis vaidlusaluste ülekannete teostamise ajal 18.12.2008.a). Hageja on ekslikult eeldanud, et VÕS § 715 lg 3 kohaldub mistahes kliendi ja panga vahel sõlmitavatele lepingutele ning õigustoimingutele.
50.VÕS § 709 lg 1 nägi ette, et arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õiguste, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud arveldusleping. Samas järeldab hageja ekslikult, et kuna poolte vahel oli sõlmitud arveldusleping, on mistahes hageja kontolt teostatud ülekannete puhul alati tegemist hageja ehk käsundiandja korraldusega konkreetse toimingu tegemiseks, mille eest kostja on vastutav ning seda isegi olukorras, kus hageja pearaamatupidaja tegi kontolt ülekandeid ise Internetipanga vahendusel.
51.VÕS § 715 lg 1 nägi ette, et konto krediteerimisel või debiteerimisel on kontopidaja seotud käsundiandja antud juhistega. Juhis võib olla suunatud ühe- või mitmekordsete maksete tegemisele. Kooskõlas VÕS § 715 lõikega 3 võtab kontopidaja täitmiseks üksnes käsundiandja sellise juhise, mis on tehtud kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kust selgelt nähtub käsundiandja tahe.
52.Eelviidatud sättest nähtub kohtu hinnangul, et VÕS § 715 reguleeris käsundiandja juhiseid konto krediteerimisel või debiteerimisel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et hageja või hageja pearaamatupidaja oleksid andnud kostjale mõne juhise konto debiteerimiseks, mida kostja ei järginud või järgis ebaõigesti. Kostjale 16.12.2008.a esitatud avaldus OSkonto täieliku kasutamisõiguse andmise kohta ei ole aga käsitletav hageja juhisena konto krediteerimiseks või debiteerimiseks.
53.VÕS § 716 sätestas, et kui kontopidaja debiteerib õigustamatult käsundiandja kontot, muu hulgas kui ta kaldub õigustamatult kõrvale käsundiandja juhisest, peab kontopidaja kontot debiteerimise ulatuses krediteerima. Antud säte reguleeris kohtu hinnangul kontopidaja vastutust juhul, kui ta debiteeris kontolt vahendeid üldse ilma juhise olemasoluta või kui ta ei järginud käsundiandja poolt antud juhist. Käesolevas asjas ei ole ka nimetatud säte kohaldatav, kuna kontot ei debiteerinud mitte kostja kui kontopidaja, vaid seda tegi hageja pearaamatupidaja ise Internetipanga vahendusel. Hageja ei ole hagi aluses välja toonud seda, et kostja oleks kõrvale kaldunud hageja juhisest ülekannete tegemisel või oleks vastav juhis üldse puudunud. Kohus märgib, et ülekandejuhiste täitmist reguleeris täpsemalt VÕS § 725.
54.Elektrooniliste maksevahendite kasutamist reguleeris VÕS § 734. VÕS § 734 lg 1 kohaselt oli elektrooniline maksevahend, mis võimaldas selle omajal teha sidekanalite vahendusel või muul viisil elektroniliselt rahaülekandeid, võtta välja sularaha sularahaautomaadist ning teha muid pangatoiminguid ning arveldustehingud. Elektrooniliseks maksevahendiks loeti VÕS § 734 lg 2 järgi muuhulga kaugjuurdepääsuga maksevahendit. Vastavalt VÕS §-le 735 võimaldas kaugjuurdepääsuga maksevahend selle omajal käsutada temale kontopidaja poolt avatud kontol olevat raha ilma kirjalikku juhist andmata, muu hulgas teha ülekandeid, kusjuures maksevahendi kasutamine nõuab reeglina isiklikku tunnuskoodi või muud sarnast võimalust maksevahendi omaja kindlaks tegemiseks. Kaugjuurdepääsuga maksevahend on muu hulgas maksekaart,
samuti telefoni- ja võrgupanga kasutamise võimalus konto käsutamiseks.
55.Kuna käesolevas asjas teostas hageja pearaamatupidaja kolm vaidlusalust ülekannet ilma kontopidajale kirjalikku juhist andmata võrgupanga vahendusel ise, oli tegemist kaugjuurdepääsuga maksevahendi kasutamisega, millisel juhul ei kohaldu kontopidaja vastutusele VÕS § 716, kuna kontot ei debiteerinud kontopidaja, vaid käsundiandja ise. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi reguleeris panga kui maksevahendi väljaja vastutust VÕS § 745, kuid antud asjas puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks, kuna hageja ei ole oma hagi aluses toonud välja asjaolusid, mis vastaksid VÕS §-s 745 toodud panga vastutuse kohaldamise eeltingimustele.
56.Sisuliselt väidab hageja käesolevas asjas, et OSei olnud hageja arvelduskontolt ülekannete teostamise õigust antud sellise hageja avaldusega, millele oleksid alla kirjutanud kaks hageja juhatuse liiget. Seega väidab hageja, et OSpuudusid vaidlusaluse kolme ülekande teostamiseks hageja volitused.
57.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kaks juhatuse liiget MG ja VMallkirjastasid 31.01.2007.a kostjaga arvelduslepingu arvelduskonto nr 1210021849 kasutamiseks (toimiku lk 31) ning kohustusid seejuures täitma panga üldtingimusi (toimiku lk 122-123) ning arvelduslepingu tingimusi.
58.Lisaks allkirjastasid viidatud kaks juhatuse liiget 01.02.2007.a allkirja- ja pitseri näidiste kaardi (toimiku lk 32-33), mille kohaselt andsid mõlemad juhatuse liikmed oma allkirja kaardile lahtrisse A, kusjuures esimesena andis allkirja VMning teisena MG. Allkirja- ja pitseri näidiste kaardi allosas oli „pangadokumentidel kasutatavate allkirjade kombinatsiooniks“ märgitud kombinatsioon „A+(A/B)“. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas nimetatud tõendit tõlgendada ning kas kombinatsioon A+(A/B) tähendas seda, et mõlemad juhatuse liikmed said allkirju anda üksnes koos või pigem seda, et VMvõis pangadokumente allkirjastada üksinda, kuid MG vaid koos VM. Kostja leidis, et kui mõlemad juhatuse liikmed oleksid saanud allkirjastada dokumente üksnes kahekesi koos, oleks märge olnud tehtud lahtrisse A+B ja ühe juhatuse liikme allkiri oleks antud lahtris A ning teise allkiri lahtris B, mida antud juhul tehtud ei ole. Kostja leidis, et panga ees oli hageja esindajaks VMüksi, kes ka allkirjastas mitmeid pangadokumente üksi. Hageja väitis, et kombinatsiooni A+(A/B) tuleb tõlgendada analoogiliselt Swedbanki tõlgendusega, kes kasutab kolme kombinatsiooni: 1) A, 2) A+B ning 3) A+A või A+B. Viimane kombinatsioon vastas hageja sõnul kostja kombinatsioonile A+(A/B), mis tähendas, et vastavad isikud võisid pangadokumente allkirjastada üksnes koos.
59.Kohus leiab, et kuivõrd kostja poolt esitatud allkirja- ja pitseri näidiste dokument ise ei sisalda kombinatsiooni A+(A/B) definitsiooni ning poolte ühist tahet nimetatud kombinatsiooni tõlgendamisel ei ole õnnestunud kindlaks teha, tuleb allkirjanäidiste kombinatsiooni tõlgendamisel kooskõlas VÕS § 29 lõikega 4 lähtuda lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast. Samuti peab kohus kooskõlas VÕS § 29 lõike 5 punktiga 3 vajalikuks arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.
60.Allkirja- ja pitseri näidiste kaardist (toimiku lk 32-33) 01.02.2007.a nähtub, et mõlemad juhatuse liikmed on andnud allkirja lahtrisse A. Teine juhatuse liikmetest ei ole andnud allkirja lahtrisse B, millest võiks omakorda kombinatsiooni A+B puhul järeldada, et mõlemad juhatuse liikmed saavad dokumente allkirjastada üksnes koos. Kombinatsioonis A+(A/B) on aga kasutatud sulgusid, mis kohtu hinnangul võiks mõistliku isiku arusaama kohaselt tähendada, et üks A allkirja andnud isikutest võib dokumente allkirjastada ise ning teine vajaduse korral koos esimese A allkirja andnud isikuga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et esimese A allkirja andis juhatuse liige VM.
61.Kohtu antud tõlgendust toetab lepingu poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. 04.04.2008.a allkirjastas VMainuisikuliselt (toimiku lk 34, 35) kaks avaldust, millest ühes ta palus endale anda konto täieliku kasutamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga ning teises palus ta anda konto vaatamisõiguse koos PIN kalkulaatoriga OS. 08.04.2008.a allkirjastas VMainuisikuliselt avalduse, milles ta palus anda konto täieliku kasutusõiguse ja PIN kalkulaatori VD. 16.12.2008.a esitati kosjale panga sidekanalite vahendusel vaidlusalune ja kostja väidete kohaselt taas VMpoolt ainuisikuliselt allkirjastatud avaldus (toimiku lk 37), mille järgi paluti OSanda konto täielik kasutusõigus koos PIN kalkulaatoriga. 10.03.2009.a esitas VMenda poolt ainuisikuliselt allkirjastatud avalduse, milles ta palus sulgeda hageja kontole Interneti kaudu ligipääs OSja VD. Lisaks sõlmis VMhageja esindajana kostjaga 06.02.2007.a. tähtajalise hoiuse lepingu nr 11744 (toimiku lk 151) ja 07.02.2008.a tähtajalise hoiuse lepingu nr 26877 (toimiku lk 152). Seega nähtub VMkäitumisest pärast allkirja- ja pitseri näidiste kaardi allkirjastamist, et tal oli enda hinnangul ainuõigus allkirjastada pangale esitatavaid dokumente. Hageja esindaja selline käitumine toetab kohtu poolt kombinatsioonile „A+(A/B)“ antud tõlgendust.
62.31.01.2007.a esitati kostjale mõlema hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisa (toimiku lk 182), mille kohaselt määrati hageja juhatuse liige VMkonto kasutajaks ning talle anti konto suhtes „Info“ õigused. Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ka hageja käitumisest tuleneb, et hageja tõlgendas allkirja- ja pitsati näidistel antud kombinatsiooni „A+(A/B)“ viisil, mis andis hageja juhatuse liikmele VM õiguse allkirjastada hageja esindajana dokumente ainuisikuliselt. Hageja ei ole vaidlustanud VMpoolt ainuisikuliselt pangale esitatud erinevaid avaldusi ja pangaga sõlmitud lepinguid, sealhulgas näiteks eelpool viidatud tähtajalise hoiuse kasutamise lepinguid või pangale 10.03.2009.a esitatud avaldust OSja VDligipääsuõiguste sulgemise kohta.
63.Samas leiab kohus esitatud tõendeid kogumis hinnates, et ka kaks juhatuse liiget koos on esitanud kostjale avaldusi, milles nad on andnud hageja pearaamatupidajale OSerinevaid õigusi hageja konto kasutamisel. 31.01.2007.a ehk enne allkirja- ja pitseri näidiste kaardi allkirjastamist esitasid mõlemad juhatuse liikmed kostjale sidekanaliste vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisa, milles palusid OSmäärata arvelduskonto nr 1210021849 kasutajaks ning anda talle konto suhtes „Info“ õigused (toimiku lk 183). Nimetatud lisas kinnitas hageja kliendina, et on teadlik, et pangal on õigus lõpule viia kõik kasutaja poolt sidekanaliste teenusevahendusel antud korraldused ka pärast seda, kui klient on tühistanud kasutaja volitused, kuid ei ole sellest teavitanud panga vastavalt panga üldtingimustele või muudele panga ja kliendi vahel kirjalikult fikseeritud kokkulepetele. Mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud kliendi ankeedi järgi (toimiku lk 201-204 vene keeles, tõlge eesti keelde toimiku lk 178-181) olid hageja volitatud isikuteks panga ees määratud VMja OS. Hageja kontaktisikuks määrati OSning hageja kontakt eposti aadressiks OSe-posti aadress [email protected]. OSesitas hageja kontaktisikuna ning konto kasutajana kostjale ka korraldusi, mida kostja täitis (OSe-kirjad kostjale 23.10.2008.a, toimiku lk 210, lk 211).
64.Kostja panga üldtingimuste (toimiku lk 122-123) punkt 6.7. nägi ette, et pank ei vastuta esindusõigust mitteomava isiku poolt teostatud tehingute ja neist tulenevate tagajärgede eest, kui klient ei ole korrektselt täitnud panga informeerimise kohustust (sh juhul, kui kliendi esindajad on muutunud või nende volituste maht ja ulatus on muutunud). Klient peab panka informeerima ka siis, kui esindusõiguse kohta on tehtud kanne avalikku registrisse, andmed selle kohta on avalikustatud massiteabevahendite kaudu, k.a. ametlike teadetena, või esindusõiguse kohta on olemas kohtulahend. Sidekanalite vahendusel (arveldus)konto kasutamise lepingu tingimuste (toimiku lk 199 vene keeles ning toimiku lk 200 eesti keeles) tingimuste punkt 1.1. nägi ette, et antud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu (Lepingu) objektiks on kliendi (Kontoomaniku) konto teenindamine ja haldamine kliendi enese ja/või tema volitatud esindaja (Kasutaja) poolt, kelle Klient näitab ära vastavas AS Parex banka Eesti Filiaaliga (Pank) sõlmitud lepingu lisas, internetipanga süsteemi (internetipanga) kaudu või Lepingu punktis 1.6.
toodud konkreetse informatsiooni saamine telefoniside vahendusel (Telefonipank) (edaspidi koos Sidekanalid). Juriidilisest isikust Kontoomaniku puhul on kasutaja määramise õigus üksnes seadusjärgsel esindajal. Seadusjärgse esindaja määratud kasutajaid, Kasutajale antud õigusi ja õiguste piiramisi käsitleb Pank kehtivate ja õiguspärastena ning ei kontrolli nende vastavust juriidilise isiku sisemistele piirangutele.
65.Seega ei tulenenud kohtu hinnangul hageja esindajate allkirjastatud allkirja- ja pitseri näidiste kaardist, et hageja soovis kõigi pangadokumentide allkirjastamist nimelt kahe juhatuse liikme poolt koos. Hageja ei ole oma vastavast soovist kostjat teavitanud ka hiljem. Hageja oli määranud konto kasutajateks mitmeid isikuid, sealhulgas hageja juhatuse liikme VMning hageja pearaamatupidaja OS, kes oli ühtlasi hageja kontaktisikuks. OSja VMteostasid mõlemad neile konto kasutajatena antud õigusi ning suhtlesid kostjaga hageja esindajatena. Ülalviidatud panga üldtingimuste punkti 6.7. ning sidekanalite vahendusel (arveldus)konto kasutamise lepingu tingimuste punkti 1.1. kohaselt oli kostjal õigus käsitleda konto kasutajatele antud õigusi kehtivate ja õiguspärastena ning kostjal puudus kohustus kontrollida nende vastavust juriidilise isiku sisemistele piirangutele.
66.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb eeskätt analüüsida, kas kostjal oli õigus lugeda talle e-posti teel 16.12.2008.a edastatud avaldust OSkonto täieliku kasutusõiguse andmise ning PIN kalkulaatori väljastamise kohta (toimiku lk 209) hageja tahet väljendavaks ning pädeva hageja esindaja poolt esitatud avalduseks vaatamata sellele, et äriregistri kohaselt pidid hageja juhatuse liikmed VMning MG esindama hagejat koos ning vaatamata ka sellele, et kostjale edastati avaldus üksnes e-posti vahendusel, mitte originaaldokumendina pangasaalis.
67.Kuivõrd kohtu hinnangul oleks ebaõige kohaldada antud asjas hageja poolt viidatud võlaõigusseaduse sätteid, tuleb kohtul ülaltoodud vaidlusaluse asjaolu hindamiseks kohaldada ise asjakohast seadust. Kohus kohaldab ise seadust ja ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille annab õigussuhtele osapool. Õigusliku kvalifikatsiooni andmisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele on viidanud pool (RK TKo 02.04.1998.a nr 3-2-1-43-98, RK TKo 25.04.2002.a nr 3-2-1-51-02, RK TKo 07.04.2003.a nr 3-2-1-33-03, RK TKo 22.06.2006.a nr 32-1-63-06).
68.Kohus leiab, et kostjale 16.12.2008.a esitatud avalduse hindamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid.
69.TsÜS § 34 lg 2 sätestab, et ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgas teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Eeltoodud sättest tuleneb kohtu hinnangul, et vaatamata äriregistris ühise esinduse kohta kande olemasolule võisid kaks hageja juhatuse liiget ehk MG ja VMomakorda volitada ühte enda hulgast esindama hagejat pangas teatud tehingute ja toimingute tegemiseks, mida hageja juhatuse liikmed ongi teinud muuhulgas allkirja- ja pitseri näidiste kaardil oleva kandega (toimiku lk 3233), samuti 31.01.2007.a allkirjastatud sidekanalite vahendusel (arveldus)konto käsutamise lepingu lisaga (toimiku lk 182) ning mõlema juhatuse liikme poolt allkirjastatud kliendi ankeediga (toimiku lk 201-204 vene keeles, tõlge eesti keelde toimiku lk 178-181), milles oli hageja volitatud isikuteks panga ees määratud selgelt VM.
70.TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingute tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
71.Kohus leiab, et ülalviidatud ja kohtu poolt hinnatud tõenditest nähtub, et hageja enda käitumine ja hageja poolt kostjale esitatud allkirjastatud avaldused pidid mõjutama kostjat
mõistlikult uskuma, et hageja volitatud täieõiguslikuks esindajaks on hageja juhatuse liige VM. Lähtuvalt sellest, et VMmäärati hageja esindajaks kahe juhatuse liikme poolt allkirjastatud avaldustega, pidi hageja teadma, et VMtegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Hageja talus VMtegevust, mistõttu tuleb lugeda, et hageja andis oma juhatuse liikmele VM ainuõiguse esindada hagejat suhetes pangaga.
72.Kohtu hinnangul tuleb TsÜS § 118 lg 2 kohaldada ka kostjale e-posti vahendusel 16.12.2008.a edastatud avalduse puhul. Kostjal oli mõistlik eeldus arvata, et hageja poolt kindlaks määratud sidekanalite vahendusel edastatavad ja VMallkirja kandvad avaldused vastavad hageja tahtele. Hageja oli mitmete varasemate avaldusega määranud oma pearaamatupidaja OSkonto kasutajaks (informatsiooni saamise ja vaatleja õiguste osas), samuti oli OSmääratud hageja kontaktisikuks. Seega oli kostjal õigus mõistlikult uskuda, et OSolid olemas volitused edastada hagejale e-posti vahendusel VMallkirja kandev avaldus, millega paluti anda OSkonto täielik kasutamisõigus. Kuna hageja oli määranud OSpanga ees konto kasutajaks ja kontaktisikuks, siis hageja pidi teadma, et pearaamatupidaja tegutseb suheldes pangaga hageja esindajana. Veelgi enam, hageja on talunud OStegevust ning kiitnud tema poolt väidetavalt ilma volitusteta teostatud 77-st ülekandest heaks 74. Vaatamata asjaolule, et hageja ei ole heaks kiitnud vaidlusalust kolme ülekannet OÜ-le BT, leiab kohus, et OSsaab TsÜS § 118 lg 2 alusel lugeda hageja volitus ülekannete tegemiseks antuks, sest hageja on sisuliselt seda, et OShageja esindajana hageja kontolt ülekandeid tegi. Vaidlusalust 3 ülekannet ei ole hageja tunnistanud sisuliselt mitte seetõttu, et OSkonto täieliku kasutamise õiguse avaldus oli allkirjastatud ebapädeva isiku poolt, vaid seetõttu, et hageja hinnangul esitas OÜ BThagejale tasumiseks alusetu arve ning hagejal puudusid majanduslikud suhted OÜ-ga BT.
73.Kohus leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kolme OÜ-le BTteostatud ülekande eest rahaliste vahendite hüvitamist kostjalt. Asjaolu, kas hageja esindaja poolt Internetipanga vahendusel teostatavate ülekannete aluseks olid põhjendatud või põhjendamatud arved, ei ole kuidagi seotud kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise või täitmata jätmisega. Kostja kui krediidiasutuse kohustuste täitmise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
74.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et OSoli hageja pearaamatupidaja ning hageja kasutas teda pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. TsÜS § 132 lg 1 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kohus leiab, et viidatud TsÜS § 132 lg 1 järgi on hageja vastutav oma pearaamatupidaja toimingute eest suhtlemisel pangaga sõltumata sellest, kas hageja ettevõtte siseselt andis OSvolituse saada hageja konto täielik kasutamisõigus või mitte.
75.Kohus on seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda vaidlusaluse 3 ülekandega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist kostjalt. Juhul, kui hageja hinnangul on raha OÜ-le BTkantud üle ilma õigusliku aluseta, on hagejal võimalus esitada vastav nõue isiku vastu, kes ilma õigusliku aluseta hageja arvelt rikastus. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja 861 400 krooni tuleb jätta rahuldamata.
76.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viiviste nõue kostja vastu, kuna viiviste väljamõistmiseks kostjalt puudub õiguslik alus. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kuid käesolevas asjas tuvastas kohus, et kostjal puudub rahaline kohustus hageja ees.
77.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.