Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-57593 jõustumisest kuni täitmiseni. Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 03.01.2011. a kell 15. A. T. võib esitada kaja Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. AS S. võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused 1) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 21.11.2007 S. AS (endise ärinimega AS H. ) ja A. T. käenduseta väikelaenulepingu nr 07210006-VL (edaspidi leping 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 18 000 krooni. Lepingu 1 punkti 2.3 ja üldtingimuste punkti 6 kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 12. kuupäeval (edaspidi maksepäev) annuiteetmaksetena. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu 1 punktis 2.4 12.12.2008. Lepingu 1 üldtingimuste punkti 7.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu 1 punktis 2.5 oli märgitud intressimääraks 22% aastas. Intressisumma pidi kostja tasuma maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Maksepäevadel tasumisele kuuluvad laenu osamaksete ning intressi summad olid fikseeritud hageja ja kostja poolt allkirjastatud maksegraafikus. Lepingu 1 üldtingimuste punktide 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade, so laenu osamakse ja intressi olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu 1 üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist juhul kui lepinguga 1 seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmise tähtpäeval (ehk maksepäeval) piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 21.04.2008 kostjale teatise lepingu 1 erakorralise ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja.

2 (6)

2-10-57593 Seisuga 17.11.2010 kostja on kostja võlgnevus lepingu 1 alusel kokku 21 988,08 krooni, millest on tasumata laen 16 301,74 krooni, intress 1 913,60 krooni ja viivis 3772,74 krooni. 2) 27.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246000419331 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 7 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1107800681. Vastavalt lepingu 2 punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu 2 punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu 2 järgi 16%. Lepingu 2 punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (s.o iga kuu 5. kuupäeval) lepingus 2 määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 21.04.2008 kostjale teatise lepingu 2 ülesütlemise kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Seisuga 17.11.2010 kostja on kostja võlgnevus lepingu 2 alusel kokku 9019,80 krooni, millest on tagastamata krediit 7 551,40 krooni, intress 7,56 krooni ja viivis 1 460,84 krooni. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu 1 ja 2 alusel kokku 31007,88 krooni väljamõistmist, millest on põhivõlg 23853,14 krooni, intress 1921,16 krooni ja viivis seisuga 17.11.2010. a 5233,58 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 18.11.2010. a kuni põhivõla – 23853,14 krooni tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 26.11.2010. a (tl 19), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (6)

2-10-57593 Kohus on hagiavalduse ja selle lisad kostjale kätte toimetanud postiteenuse osutaja vahendusel tähitult väljastusteatega. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 26.11.2010. a (tl 19). Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 312 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 10.detsembriks 2010) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 4 (6)

2-10-57593 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1981,76 eurot (ehk 31007,88 krooni), millest on põhivõlg 1524,49 eurot (ehk 23853,14 krooni), intress 122,78 eurot (ehk 1921,16 krooni) ja hagiavalduse koostamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis (s.o seisuga 17.11.2010. a) 334,49 eurot (ehk 5233,58 krooni). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhivõlalt - 1524,49 eurot (ehk 23853,14 krooni) - VÕS § l13 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.11.2010. a kuni põhivõla kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 1524,49 eurot (ehk 23 853,14 krooni = 16 301,74 + 7551,40). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 4-6) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 5000 krooni, mis on tasutud 18.11.2010. a hagiavalduse esitamisel (tl 10) ning riigilõiv – 250 krooni, mis on tasutud 09.09.2008. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (tl 11). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 319,56 euro (ehk 5000 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

5 (6)

2-10-57593 Kuna hagiavalduse kohaselt jäeti hageja kiirmenetluse avaldus kostja vastu Harju Maakohtu 07.01.2010. a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja antud määruse sai hageja kätte 22.10.2010. a ning hagi sama nõudega esitati maakohtule 18.11.2010. a, siis leiab kohus, et (15,98 euro (ehk 250 krooni) väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 335,54 (319,56+15,98) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.