Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 420 alusel

2-08-7896

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. E. B. P. nimi S. E. B. E. ) ja A. L. .10.2006 .a Magnet krediitkaardi lepingu nr. A060029559 krediidilimiidiga 15 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimist reguleerisid Magnet krediitkaardi lepingu üldtingimused (Tingimused). Lepinguga määrati kostja arvelduskonto nr.10010572765015, millel hageja avas krediidilimiidi (Kaardikonto) ning mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr. 10010037078014 (Konto ), millel tehakse kandeid kaardikontol tekkinud võlgnevuse katteks. Lepingus oli kokku lepitud kasutatud summade tagasimaksepäev iga kuu 12.kuupäev, mil hagejal oli õigus debiteerida kostja kontot tasumisele kuuluva intressi ja kohustusliku tagasimakse summa ulatuses. Kostja pidi tagama oma kontol vähemalt debiteeritavate summade ulatuses raha olemasolu. Kui kostjal puudus kontol piisav rahasumma eelneva kuu võlgnevuse tasumiseks, oli hagejal õigus vastavalt Tingimuste p.

2 (4)

2-08-7896

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada. Hageja on 17.09.2009.a. esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja on jätnud hagile vastamata (tl.31). TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 398 lg 1 võib laenuandja laenulepingu puhul, milles laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud , nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Tähtajatu laenulepingu võivad nii laenuandja kui laenusaaja üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 12-19) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr A060029559 tuleneva võlgnevusena kokku 16 771,92 krooni , sealhulgas põhiosa 14934,88 krooni, intress 806,76 krooni ja põhiosa viivis perioodi kuni 27.02.2008 eest 1030,28 krooni. Arvestades asjaolu, et kohtuotsuse tegemise ajal on Eesti Vabariigis kasutusel maksevahendina euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,646 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 1071,96 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

3 (4)

2-08-7896

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja poolt on tasutud 27.02.2008.a. riigilõiv 1000 krooni (tl.8). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 1000 krooni ( 63,91 eurot) välja mõista. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.