Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Swedbank AS esitas Ahti Lehe vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 91 680.07 krooni ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2005.a teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1103699676. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel. See loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga.

Kostja ei ole hagejat teavitanud sellest, et talle väljastatud hanzaneti kasutajatunnus koos paroolidega oleks väljunud tema valdusest tema tahte vastaselt. Kostja ei ole hagejat teavitanud ka deebetkaarti kaotamisest, vargusest või muul viisil kasutaja tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Kostja rikkus teleteenuste lepingu p 7.1. 21.01.2007.a sõlmisid pooled laenulepingu nr 07-011469-VL, mille alusel hageja kandis kostja kontole 30 000 krooni. Intressimäär oli 18% aastas. 19.04.2007.a sõlmisid pooled laenulepingu nr 07-072815-VL, mille alusel hageja andis kostja kontole 20 000 krooni. Intressimääraks oli 18% aastas. 13.08.2007.a sõlmisid pooled laenulepingu 07-144655-VL, mille alusel hageja kandis kostja arvele 21 000 krooni intressimääraga 18% aastas. 05.08.2007.a sõlmisid pooled arvelduskrediidi lepingu nr 07-140300-KP, mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiidi 8500 krooni intressimääraga 16% aastas. Kõik lepingud sõlmiti hanza.net teel. Alates 15.11.008.a kuni 15.04.2009.a kostja lepingulepingute järgi laenu tagasi ei maksnud ning 20.09.2008.a jäi arvelduskrediidi intressi maksete tasumisega võlgnevusse. Hageja sulges 19.03.2008.a arvelduskrediidi ja kandis võla lepingu nr 08-040491-KX alla. Hageja saatis 26.03.2008.a kostjale kirja võlgnevuse suuruse kohta ning ütles laenulepingud 18.04.2008.a ennetähtaegselt üles. Seisuga 01.09.2009.a on kostja hagejale võlgu kokku 91 680.07 krooni, sellest põhivõlg 73 149.69 krooni. Ülejäänu moodustab intress ja viivis. Hageja leidis, et kostja käitumine on käsitletav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema laenu võtnud. Keegi on kasutanud tema kasutajatunnuseid, paroole ja arvelduskontot, tegutsedes tema nimel. Toimepandu suhtes on algatatud kriminaalasi KarS § 209 lg 1 tunnustel. Kuriteo võis toime panna Aavo Lehe, kes on kuulutatud tagaotsitavaks. Hanzaneti kasutajatunnus koos paroolidega väljus kostja valdusest tema tahte vastaselt. Hageja peaks taotlema kostja asendamist isikuga, kas tegelikult laenu võttis. Kostja seletas, et hoidis kaarti ja PIN-koodi oma kodus laua sahtlis koos teiste dokumentidega. Kostja koodi meelde ei jätnud ja ümbrikku ei hävitanud, kuna kasutas koodi harva ja oleks selle unustanud. Tegemist ei ole raske hooletusega ning tuleb kohaldada deebetkaardi kasutamise lepingu tingimuste p 7.1, 7.2 ja 7.3 toodud omavastutuse piirmäära. Kuna kostja oma pangakontot ja pangakaarti ei kasutanud, ei saanud ta pangale kohe teatada turvaelementide vargusest. Ta sai vargusest teada 2009.a septembris pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja pöördus kohe politsei poole.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 07.05.2005.a sõlmisid pooled teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1103699676 (tl 7). Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks kasutajatunnuse ja paroolid, mis on samaväärsed kirjaliku allkirjaga. • 21.01.2007.a sõlmiti kostja paroole kasutades laenuleping, mille alusel hageja kandis kostja kontole 30 000 krooni (tl 8-9).

• • • •

• •

19.04.2007.a sõlmiti kostja paroole kasutades laenuleping nr 07-072815-VL, mille alusel hageja andis kostja kontole 20 000 krooni (tl 10-11). 13.08.2007.a sõlmiti kostja paroole kasutades laenuleping 07-144655-VL, mille alusel hageja kandis kostja arvele 21 000 krooni (tl 12-13). 05.08.2007.a sõlmiti kostja paroole kasutades arvelduskrediidi leping 07-140300-KP, mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiidi 8500 krooni (tl 14-16). Alates 15.11.008.a kuni 15.04.2009.a kostja lepingulepingute järgi laenu tagasi ei maksnud ning 20.09.2008.a jäi arvelduskrediidi intressi maksete tasumisega võlgnevusse. Hageja sulges 19.03.2008.a arvelduskrediidi ning ütles laenulepingud 18.04.2008.a ennetähtaegselt üles (tl 17, 18). Seisuga 01.09.2009.a on kostja hagejale võlgu kokku 91 680.07 krooni, sellest põhivõlg 73 149.69 krooni.

Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejaga laenulepinguid ning arvelduskrediidi lepingut sõlminud. Poolte vahel sõlmitud teleteenuste lepingu p 6.1 kohaselt tuvastab pank teleteenuste vahendusel toimingute tegemiseks kasutaja kasutajatunnuse ja turvaelementide abil. Kuivõrd lepingute sõlmimiseks kasutati kostja kasutajatunnust ja turvaelemente (paroole), tuleb lugeda lepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel ning tulenevalt VÕS §-st 396; 401; 402 on kostjal kohustus laenud tagastada. Kostja vastutust piirab lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 742 (praeguseks kehtetu). Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestas, et elektroonilise maksevahendi varguse või kaotsimineku puhul kannab maksevahendi omaja kuni vargusest või kaotsiminekust maksevahendi väljajale või väljaja poolt omajale sel eesmärgil teatavaks tehtud kolmandale isikule teatamiseni varguse või kaotsimineku riisikot, kuid mitte rohkem kui maksevahendi väljajaga kokkulepitud piirsumma ulatuses, kõige rohkem aga summa ulatuses, mis vastab 150 eurole. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summalist piirangut ei kohaldata, kui maksevahendi omaja rikkus tahtlikult või raske hooletuse tõttu käesoleva seaduse § 741 lõikes 1 sätestatud kohustust või kui tegemist on maksevahendi omaja pettusega. Sama põhimõte on sätestatud ka poolte vahel sõlmitud teleteenuste lepingu punktis 8 ja deebetkaardi kasutamise lepingu tingimuste punktis 7 (tl 7172). Seega vastutab konto omanik panga ees elektroonilise maksevahendi varguse puhul 150 euro ulatuses, v.a juhul, kui tegemist oli kostja raske hooletusega omapoolsete kohustuste järgimisel. VÕS § 741 lg 1 p 1 kohaselt on elektroonilise maksevahendi omaja kohustatud kasutama maksevahendit vastavalt selle väljastamise ja kasutamise tingimustele, muu hulgas tegema kõik vajaliku, et hoida maksevahend ja selle kasutamist võimaldavad abivahendid (isiklik tunnuskood või muu kood) kaitstuna. Sama kohustus tuleneb teleteenuste lepingu punktist 7 ja deebetkaardi kasutamise lepingu tingimuste punktist 4. Kostja väitel hoidis ta kaarti ja PIN-koodi oma kodus laua sahtlis koos teiste dokumentidega, koodiümbrikku ei hävitanud. Hageja oli kostja väitega nõus ning kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel nimetatud asjaolu tõendatuks. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus leiab, et kaarti ja PIN-koodi koos hoidmine on turvaelementide hoidmise nõuete niivõrd selge rikkumine, et tegemist on raske hooletusega. Kostja rikkus kohustust hävitada ümbrik, millel oli kirjas PIN-kood. Asjaolu, et kostja hoidis turvaelemente kodus lauasahtlis, ei tähenda lihtsalt hooletust, kuivõrd kostja pidi arvestama, et sahtlile pääsevad juurde ka teised isikud (perekonnaliikmed ja külalised). Kui kostja ei suutnud paroole meeles pidada, oleks ta pidanud neid hoidma erinevates kohtades, ühte neist endaga kaasas kandma või teleteenuste lepingu lõpetama. Kostja väitel sõlmis lepingud tema vend Aavo Lehe, kelle suhtes on algatatud ka kriminaalasi (tl 64, 81, 96). Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus esitada Aavo Lehe vastu hagi kahju hüvitamiseks. Kostja suhetes pangaga ei ole oluline, kas kaarti ning paroolid varastas kostja sugulane või võõras isik. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja omavastutuse piirmäära ei saa kohaldada ning kostjal on kohustus tasuda hagejale võlgnetavad laenude põhisummad, intressid ja viivised VÕS § 396; 401; 402; 94; 113 alusel. Kostja ei ole hageja nimetatud võlgnevuse summasid vaidlustanud ja kohus rahuldab hagi hageja näidatud ulatuses. Kuivõrd alates 01.01.2011.a on Eestis kehtiv maksevahend euro arvestab kohus hageja nõude eurodesse (1 euro = 15.6466 krooni). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.