Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuli 2008.a kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kaudu

Tsiviilasja number

2-08-13608

Tsiviilasi

AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) pankrotiavaldus E.J. suhtes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis), registrikood 10120490, asuk. Kaupmehe 6-41, Tallinn, seaduslik esindaja pankrotihaldur Erik Savi Võlgnik E.J. lepinguline esindaja Anneli Erm

Kohtuistungi toimumise aeg

26. juuni 2008 Rahuldada AS ETK Vikero Tekstiil (pankrotis) avaldus ning kuulutada välja E.J. pankrot.

RESOLUTSIOON

Määrata E.J. pankrotihalduriks Katrin Prükk, asuk. Pepleri 32, Tartu linn, pankrotihalduri tunnistus nr 155. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes.

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 17. juuliks 2008.a kell 11.00 asukohaga Pärnu Maakohtus, Kuninga 22, Pärnu linnas, III korruse saalis nr 4. Kohustada võlgnikku ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist. Menetluskulud tasuda pankrotivarast. Ajutise halduri tasu ja kulutuste osas teeb kohus eraldi määruse. Kohtuotsuse peale võib võlgnik 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asja sisu kirjeldus, menetlusosaliste seisukohad

Tsiviilasi nr 2-08-13608 AS ETK Vikero Tekstiil esitas 10.04.2008.a (puudused kõrvaldatud 28.04.2008.a) kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada füüsilise isiku E.J. pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõue põhineb jõustunud kohtuotsusel 21.04.2004.a, millega mõisteti võlgnikult välja 750 000 krooni, kuid millisest summast ei ole mitmeaastase täitemenetluse raames õnnestunud midagi sisse nõuda. Kohus algatas 29.05.2008.a määrusega pankrotimenetluse. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma nõude juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot, sest peab perspektiivikaks tagasivõitmise nõuet vahetult enne ülalnimetatud kohtuotsust toimunud pärimismenetluses võlgniku loobumise osas pärandist. Menetluse käigus ei ole võlgnik võlga tasunud ning kokkulepet ei ole samuti saavutatud. Võlgniku esindajal puudusid vastuväited võlale, kuid tema kinnitusel ei ole võlgnikul olemasolevat vara peale igakuiselt saadava pensioni ning tagasivõitmine võlausaldaja viidatud asjaoludel ei ole võimalik. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi haldur) aruande (tl 52-80) kohaselt puudub võlgnikul vara, v.a pangakontol olev 2104.18 EEK ning igakuine pension 4006 EEK, millest sissenõuet saaks pöörata 50% ulatuses. Peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on võlgnikul võlg ka riigi ees tasumata riigilõivu ulatuses summas 4795 EEK. Võimalik on vara tagasivõitmine, sest võlgniku isalt pärandina saadaolnud korteriomandi on 02.04.2004.a kande ja pärimisõiguse tunnistuse alusel omandanud võlgniku tütar, kusjuures võlgnik on kaotanud oma õiguse seetõttu, et ta ei võtnud pärandi avanemisel seda vastu ega loobunud sellest. Võlgniku pension on sissenõutavas osas halduri arvates piisav pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetuse põhjustas ajutise halduri hinnangul võlausaldaja juhatuse liikmena oma kohustuste täitmata jätmine (mis oli kohtuotsuse aluseks) ja sellega kahju tekitamine, mida ta ei ole suutnud hüvitada. Haldur on nõustunud pankroti väljakuulutamisel jätkama tööd pankrotihaldurina. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, sh halduri aruande, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada füüsilise isiku E.J. pankrot. On ilmne, et võlgnik ei suuda oma olemasoleva vara arvelt võlgnevust tasuda, ent kohtu hinnangul on siiski võimalus tagasivõitmiseks, eeldades menetlusosaliste ja ajutise halduri esitatud andmete õigsust ning pidades silmas kehtivat seadusandlust. Kohtu selline järeldus põhineb järgneval: 1) võlgniku võlad ületavad tema vara mitmesajakordselt (754 795 EEK vs 2104 EEK pangas ja jooksev pension sissenõude pööramise ulatusega ca 2000 EEK kuus); 2) igakuine pension, täpsemalt selle sissenõutav osa, võimaldab võlausaldajate vähesust ning halduri nõusolekut silmas pidades katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 2 ja 3 kohaselt on pankrotivaraks vara, mis võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal, v.a vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. Pensionile sissenõude pööramise piirangu (50%) sätestab pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3; 3) asjas puudub vaidlus, et isa surma korral pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamisel oleks võlgnik pärinud isale kuulunud korteriomandi kui esimese järjekorra pärija pärimisseaduse (PärS) § 13 lg 1 mõttes. Kuna võlgnik vastavat avaldust ei esitanud, päris korteriomandi võlgniku tütar A.E., mida aga ei tohtinuks juhtuda vastavalt PärS § 13 lg 2 sätetele (kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai A. E. korteriomandi pärida ilma isapoolse pärandist loobumiseta PärS § 117 lg 1 kohaselt, ilmselt sai see võimalik olla vaid fakti varjamisel, et isa kui pärija on elus. Kohus leiab, et halduri poolt vajab selgitamist, kas, kelle poolt ja milliseid toiminguid pärimismenetluses 2004.aastal tehti, et sõnastada oma võimalik tagasivõitmise nõue. Kindlasti jääb haldurile kui võlgniku seaduslikule esindajale vastavalt asjaoludele võimalus taotleda pärandi vastuvõtmise 2 (3)