2-08-29221/14 - Muud - Muud hagiasjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Pankrotivõlgniku isale EJle kuulus kinnistusraamatu andmetel kuni 02.aprillini 2004 korteriomand aadressil Kanali tn 2 b-1 Pärnu linn reg osa nr.1124606.Isa suri 13.11.2003. Pärnu notar Marje Jürioja avaldas 27.jaanuaril 2004 väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteate, mille kohaselt on notari menetluses 13.11.2003 surnud EJ sünd.23.07.1909 pärimisasi. Juba enne pärimisteate avaldamist 15.01.2004 tegi pankrotivõlgnik pärandist loobumise avalduse.Rahvastikuregistri andmetel on kostja AE pankrotivõlgniku tütar. 30.04.2004 väljastas notar kostjale seadusjärgse pärimisõiguse tunnustuse.Selle kohaselt koosneb EJ pärandvara XXXXXX XX-X korteriomandist. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et 02.04.2004 on XXXXXX XX-X Pärnu korteriomandi kohta tehtud kanne, mille kohaselt on nimetatud korteriomandi omanikuks AE. AE on selgitanud 26.06.2008 pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil, et tema isa elab vanaisa korteris sellest ajast, kui vanaisa veel elas. Hageja parandas oma hagi faktiliste väidete osas 14.01.2009.Nimelt selgus kohtuasja menetluse käigus, et pankrotivõlgnik ei olnud pärimismenetluses mitte tegevusetu, nagu algses hagis märgitud, vaid loobus pärandist 15.01.2004. Hagis tugineti tegevusetusele esialgu seetõttu, et seda väitis pankrotimenetluses ajutisele haldurile kostja kui pankrotivõlgniku esindaja. Kostja on seisukohal, et hageja muutis oma nõuet TsMS § 376 lg 1 mõttes.Kostja teatas 12.02.2009, et ei nõustu hagi muutmisega. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole hagi muutmisega. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et tegu on hagi muutmisega, palub hageja hagi muutmiseks kohtult nõusolekut ( TsMS § 376 lg 2). Võlgade tasumine pärandvara arvelt Pärimisseaduse § 125 kohaselt võib võlausaldaja nõuda , et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse tema õiguse järgi saada olevast pärandiosast.Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Pankrotivõlgnik on võlgu AS-le ETK Vikero Tekstiil 750 000 krooni, Eesti Vabariigile 4295 kr ja kohtutäitur T.Lorvile 1516 krooni.Neid võlgu ei saa rahuldada pankrotivõlgniku kui pärandist loobunu varast, sest pankrotivõlgnikul ei ole vara ( vt pankrotivara nimekiri).Pankrotivõlgnikul kogu õiguse järgi saada olev vara moodustab antud juhul kogu pärandi, milleks on XXXXXX XX-X korteriomand.PärS § 125 kohaselt tuleb need võlad tasuda XXXXXX XX-X korteriomandi arvelt. Pärnu Maakohus on 01.juuli 2008 kohtuotsuses lugenud tuvastatuks, et pankrotivõlgniku isa surma korral pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamisel oleks võlgnik pärinud isale kuulunud korteriomandi kui esimise järjekorra pärija PärS § 13 lõike 1 mõttes. Kostja peab lubama rahuldada AS ETK Vikero Tekstiil , Eesti Vabariigi ka kohtutäitur T.Lorvi nõuded XXXXXX XX-X arvelt.Kuna kostja sellega nõus ei ole, siis tuleb tema nõusolek asendada kohtuotsusega, XXXXXX XX-X korteriomand müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korras ja müügist saadaolevast rahast rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotihalduril on pädevus PärS § 125 alusel nõude esitamiseks.Pankrotiseaduse § 55 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate huve, korraldab pankrotivara moodustamise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise.Võlausaldajate huvide kaitsmise pädevusest tuleneb ka halduri pädevus nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Altenatiivne nõue

Juhul, kui kohus asub seisukohale, et pankrotihaldur ei ole pädev esitama PärS § 125 alusel nõuet, palub hageja hagi rahuldada tagasivõitmise korras. Pankrotiseaduse PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § 110114 sätestatud alusel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 4 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 1p 3 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed muuhulgas võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased.Seega on kostja kui võlgniku tütar võlgniku lähikondne pankrotiseaduse mõttes. PankrS § 119 lg 1 kohaselt , kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras tehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Pankrotihaldur on seisukohal, et pärandist loobumise puhul on tegemist kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust sisaldava tehinguga, mille tagajärjena tekkis olukord, kus võlgniku asemel sai pärijaks tema tütar. Haldur soovib rõhutada asjaolu, et pärandist loobumine on tehtud jaanuaris 2004, ajal, mil Pärnu Maakohus menetles AS ETK Vikero Tekstiil ( pankrotis) hagi pankrotivõlgniku vastu 750 000 krooni nõudes. Pankrotivõlgniku ja kostja tegevus pärandi vastu võtmisel on seetõttu vastuolus ka hea usu põhimõttega. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik, loobudes vahetult enne eeldatavalt tema kahjuks tehtavat kohtuotsust pärandi vastuvõtmisest, mille hulgas oli eeldatavalt olulise väärtusega korteriomand, kahjustas sellega oma võlausaldajate huve Arvestades asjaoluga, et võlgnik ei ole ülalnimetatud kohtuotsusega väljamõistetud summast midagi tasunud ning käesoleva seisuga puudub võlgnikul kinnisvara või muu vara, mille arvelt saab kohtuotsust täita, on ilmne, et võlgnik soovis oma tegevusetuse kaudu saavutada enda täielikku varatust, et seega mitte asuda hüvitama võlausaldajate nõudeid. Eelneva alusel palub haldur tunnistada kehtetuks pankrotivõlgniku avalduse oma isa EJ pärandi vastuvõtmisest loobumise kohta. PärS § 118 lg 2-1 p-ti 1 kohaselt võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja vaidluse korral ennistada kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. PärS § 118 lg 3 tulenevalt saab pärandi vastu võtta 10 aasta jooksul pärandi avanemisest s.o. käesoleval juhul 13.11.2003. Pankrotihaldur palub ennistada tähtaeg 13.11.2003 surnud EJ pärandi vastuvõtmiseks.PankrS § 120 kohaselt on pärandi vastuvõtmise tahte avaldamine pankrotihalduri pädevuses. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et pärandist loobumist ei saa kehtetuks tunnistada pankrotiseaduse alusel, tuleb anda võlgniku tegevusele hinnang hea usu ja heade kommete täitmise nõude valguses.Isik, kekkek on täitmata kohustusi ja kes loobub pärandist, käitub oma võlausaldajate suhtes ebaausalt ja ebaõiglaselt. Hageja palub 1.rahuldada XXXXXX XX-X Pärnu linnas asuva korteriomandi arvelt AS ETK Vikero Tekstiil ( pankrotis) nõue 750 000 krooni, Eesti Vabariigi nõue 4295 kr ja kohtutäitur T.Lorvi nõue 1516 kr EJ vastu;

01.01.2009 kehtinud PärS § 115 lg-2 alates 01.01.2009 PärS § 116 lg 2 sätestatud tingimatu pöördumise printsiip ning halduri osas PankrS § 120 lg-1 nimetatud pädevuse puudumine võlgniku pärandist loobumise korral. Kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 125 kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast.Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel.Seega PärS § 125 alusel sai nõude esitada võlausaldaja.Siinkohal on asjakohane märkida, et PärS §-s 125 sätestatud õiguse said võlausaldajad realiseerida ( nõudeid avaldusena esitada) pärimismenetluses sätestatud tähtaja jooksul, milline käesolevas vaidluses oli kuni 27.03.2004.Arvestades olukorda, kus võlausaldajal ei olnud pärandi avanemise ajal tunnustatud nõuet, kuid samas kestis kohtumenetlus kahju välja mõistmiseks, oli võlausaldajal võimalus rakendada oma nõude tagamiseks pärandi hoiumeetmeid ( PärS § 110-111).Seega on käesoleval juhul võlausaldaja jätnud õiguskaitsevahendid õigeaegselt rakendamata. PankrS § 54 lg 1 kohaselt pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.Seega annab see haldurile õiguse teha tehinguid ja muid toiminguid võlgniku nimel ning esindada kohtus ainult võlgnikku.PankrS § 55 lg-s 1 nimetatud võlausaldajate huvide kaitsmine ei anna haldurile õigust esitada PärS § 125 alusel nõuet, kuna haldur esindab kohtumenetluses võlgnikku mitte võlausaldajaid. Kostja on seisukohal, et halduri nõue rahuldada kostjale kuuluva korteriomandi arvelt võlausaldajate nõuded hageja vastu ei tugine kehtivale seadusele kuna halduril puudub seadusjärgne õigus esitada nõudeid võlausaldajate nimel või võõrandada vara, milline ei kuulu võlgnikule. PankrS § 108 lg 2 kohaselt pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.Pärnu linnas XXXXXX XX-X korteriomand ei kuulunud võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal võlgnikule ( hagejale). Tagasivõitmise mõiste on sätestatud PankrS § 109 lg-1, mille kohaselt tagasivõitmise korral tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.PankrS §-des 110-114 sätestatud ehk tagasivõidetavad tehingud on

kinkeleping,abieluvaraleping, ühisvara jagamise kokkulepe, rahalise kohustuste täitmine võlausaldajale ja tagatise andmine.Pärandist loobumist märgitud ei ole.PankrS § 120 lg 1 sätestab üheselt, et kui võlgnik saab pärast pankroti väljakuulutamist pärandi või annaku, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise haldur.Haldur võib pärandi vastu võtta üksnes inventuuriga.Sama kehtib kui võlgnik saab pärandi või annaku enne pankroti väljakuulutamist, kuid ei ole pankroti väljakuulutamise ajaks pärandit või annakut vastu võtnud ega sellest loobunud.Käesolevas vaidluses võlgnik sai pärandi ja loobus sellest enne pankroti väljakuulutamist ning seega halduril puudub pädevus esitada mistahes nõudeid pärandvara suhtes. PankrS § 120 lg 1 kohaselt puudub halduril pädevus esitada nõuet pärandist loobumise avalduse kehtetuks tunnistamise nõudes.Kostja jääb 11.08.2008 vastu p.3.5. märgitu juurde s.o. Pärimisseaduse § 115 lg 2 teise lause kohaselt pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.Eelnimetatud pöördumatuse printsiip on tingimatu.Pöördumatuse printsiip on sätestatud ka pärandi vastu võtmise korral.Kuna seadus ei võimalda pärandit pärast sellest loobumist vastu võtta, ei ole võimalik pärandi loobumist ka kohtu korras kehtetuks tunnistada. Kostja leiab, et hageja esitatud nõuded on alusetud ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja kirjalikud seisukohad 03.08.2009 kostja vastuse kohta Juhul, kui asuda seisukohale, et hagi on muudetud, tuleks kohtul anda nõusolek hagi muutmiseks. Hagi täiendamise tingis kostja õigusvastane käitumine.Lisaks märgib hageja esindaja, et esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremalt ja säästlikumalt. Hageja esindaja leiab, et pankrotihalduril on pädevus esitada hagi PärS § 125 alusel.Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et pankrotivõlausaldajatel on pankrotivõlgniku vastu nõueded ja neid ei saa rahuldada võlgniku vara arvelt. Vaidlus käib selle üle, kas nende nõuete rahuldamist PärS § 125 toodud viisil saab korraldada ja pankrotihaldur. Pankrotihaldur on seisukohal, et PärS § 125 kohaldamine ei ole ajaliselt piiratud pärandi vastuvõtmise tähtajaga.Seadusest ei tulene, et võlausaldaja õigus nõuda pärandist loobunud võlgniku pärandiosa arvelt võla tasumist tuleks realiseerida pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja jooksul.Pärmismenetlus ei mõjuta nõude pärandist loobuja võlausaldajate nõuete aegumistähtaja pikkust ega kulgu.Kõigi võlausaldajate nõuded pankrotivõlgniku vastu põhinevad täitedokumentidel.Seega vastavalt TsÜS § 157 on nende aegusmistähtaeg 30 aastat arvates dokumendi väljaandmisest. PärS § -st 125 tuleneva õiguse maksmapaneku tähtaja piiramine pärandi vastuvõtmise tähtajaga tooks kaasa pärandist loobumise kuritarvitamise võimaluse.Subjektiivse pärimisõiguse kohta informatsiooni saamine on enamasti väga piiratud.Pärima õigustatud isikute ringi ei avalikustata. Tagasivõitmise normid ei piira ühepoolsete tehingute ( sh pärandist loobumise) tagasivõitmist PankrS § 109 lõike 5 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.PankrS § 110 lg1 p 4 annab üldise aluse just selles ajavahemikus tehtud tehingu tagasivõitmiseks.PankrS § 110 kehtestab tagasivõitmise üldaluse, sidudes tagasivõitmise teatud tunnustega.PankrS § 110-1154 seevastu sätestab

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega, leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 03.juunil 2009 koostatud hagiavalduse tervikteksti näol on tegu hagi muutmisega.TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja on teatanud 12.02.2009 ( tl 110) , et ta ei nõustu hagi muutmisega. Kohus leidis, et taotlus hagi muutmiseks tuleb rahuldada, sest see on esiteks tingitud objektiivsetest asjaoludest ( hagi esitamisel pankrotihaldur ei teadnud, et võlgnik on pärandist loobunud, vaid see asjaolu selgus menetluse ajal) ning samuti see võimaldab asja kiiremini läbi vaadata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 13.11.2003 suri hageja isa EJ, 15.01.2004 tegi hageja notari juures pärandist loobumise avalduse, 15.01.2004 tegi kostja notari juures pärandi vastuvõtmise avalduse, 27.01.2004 avaldas notar pärimisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded, 21.04.2004 tegi Pärnu Maakohus otsuse, millega mõisteti tsiv asi nr 2-417/2002 hagejalt välja 750 000 kr AS ETK Tekstiil ( pankrotis) kasuks , lisaks 36 000 krooni riigilõivu, 01.07.2008 Pärnu Maakohtu otsusega tsiv asjas nr 2-08-13608 kuulutati välja hageja pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk ning Pärnu Maakohtu määrusega 20.veebruarist 2009 tsiv asi nr 2-08-51521 määrati EJ eestkostjaks tema tütar käesolevas asjas kostja AE. Kohus nõustub kostja esindajaga, et PärS § 125 alusel ei saa võlausaldajate huvides haldur esitada kohtule nõuet, sest pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja.PankrS § 54 lg 1 kohaselt pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja viide PankrS §-le 55 lg 1 ei ole kohtu hinnangul asjakohane, sest see sätestab halduri põhikohustused ja õigused – haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 8 lg 3 kohaselt pankrotivõlausaldaja ( võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Halduri nõue rahuldada kostjale kuuluva korteriomandi arvelt võlausaldajate nõuded hageja vastu ei tugine seadusele s.o. nõude esitamiseks ja rahuldamiseks puudub seaduslik alus.