2-08-63705
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30.detsembril 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-08-63705
Hagi ese
Lõunalaenud OÜ hagi E. S. vastu 9 999 krooni nõudes. 5 000 krooni
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Lõunalaenud OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Jüri 39 Võru linn, esindajad Katrin Saare ja Tanel Riivits; kostja E. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx-xxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
rahuldada Lõunalaenud OÜ hagi E. S. vastu osaliselt. Välja mõista E. S. Lõunalaenud OÜ kasuks arvelduskontole nr 221031220625 AS – s Swedbank või arvelduskontole nr 10220055819016 AS-s SEB Pank 8 499 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lõunalaenud OÜ menetluskulud jätta 85 % ulatuses E. S. kanda ja E. S. menetluskulud 15 % ulatuses Lõunalaenud OÜ kanda. Välja mõista E. S. Lõunalaenud OÜ kasuks menetluskulu 297 (kakssada üheksakümmend seitse) krooni ja 50 senti arvelduskontole nr 221031220625 AS–s Swedbank või arvelduskontole nr 10220055819016 AS-s SEB Pank. Edasikaebamise kord Lõunalaenud OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Västriku 7 Paikuse vald Pärnumaa on kohtule postiasutuse poolt korduvalt tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 20, 21, 22, 34, 35, 36). Kostja vahepealsel rahvastikuregistrijärgsel aadressil Soome Vabariik Uusikaarlepyy Jeppo Lassila Brovag 55B saadetud hagimaterjalid on korduvalt postiasutuse poolt tagastatud märkusega tundmatu (tl 24, 26, 27, 30). Hageja poolt märgitud kostja e-posti aadressil 26.jaanuaril 2009 saadetud kohtu e-kiri kostja asukohaandmete esitamiseks jäi vastuseta (tl 29). Hagi materjale püüdis kohus üle anda Soomes Justiitsministeeriumi vahendusel, kuid kostja asukoht jäi teadmata, sest adressaat on tõenäoliselt Eestisse elama naasnud (tl 40-44). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja praegune elukoht Harjumaal Tallinnas Uus-Sadama 16-51 (tl 45, 51). Kohtu poolt sellel aadressil saadetud menetlusdokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 47) Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt on korduvalt kontrollitud aadressi Uus-Sadama 16-51, kuid keegi ei ava nimetatud aadressil ust ning E. Säde reaalne elu- või viibimiskoht on politseile teadmata (tl 49). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on E. S. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati juulis 2009.a. Eesti Töötukassa poolt (tl 50). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 15.oktoobril 2010 (tl 53). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.oktoobril 2007 laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 5 000 krooni. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele nõudmistele võlgnevuse tasumiseks ei ole kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 9 999 krooni, millest põhivõlgnevus on 5 000 krooni, 3 259 krooni on intressivõlgnevus, leppetrahv 1 500 krooni ja viivisvõlgnevus 240 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad laenulepingust ja kostjale saadetud hoiatused. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §de; 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et poolte vahel 09.oktoobril 2007 sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. Hageja andis laenu oma majandustegevuse raames, kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatut tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
3 (4)
Riigikohus on 14. jaanuari 2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 1 500 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8 499 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 85 % ulatuses, jätab hageja menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15 % ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivud 350 krooni ( tl 58). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni ja on tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 11,52). Seega on hageja kandnud menetluskulu kokku 350 krooni. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu 85 % ulatuses kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 297, 50 krooni. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib E. S. nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.